Mina tegin seda, mida Mina ei teinud – inimese ennast kaitsev reaktsioon on eitada, muuta, kustutada – et see informatsioon, mis on tema kohta teatavaks tehtud, nähtavaks saanud – et see informatsioon kaoks, kustuks, muudetaks ära – et see ei oleks temaga seotud, et seda ei oleks võimalik temaga siduda.
See on vaimselt väga raske kogemus – võtta vastu informatsioon, mis muudab, kuid mida ei saa muuta. Mina – sellisena, sel moel – samm oli Minu – kuid nähtavale jäi vaataja, kogeja otsus selle sammu, kui Minu terviku kohta.
Raske on kanda koormat, et ise on astutud samm, mis tõi, kellelegi, kaasa tagajärjed, mida ei saa enam teiseks teha. Teise kogemus, teise tunne, teise mälestus on teisega – ta ei unusta seda ära – ta mäletab, mida on tema vastu/ temale tehtud – tema on olnud kannataja.
Raske on kanda oma koormat – kogu informatsiooni, et millest sai alguse ja kuhu maani see ulatub, mida kõike endasse haarab – liigagi sageli on nii, et kannatanu on jaganud enese kogemust ja sellest on saanud avalik/ mingi seltskonna ühise mälu sisse jäänud jälg.
Teine saab öelda ja näidata välja oma kogemuse/ arvamuse/ otsuse ja see elab oma iseseisvat elu edasi – see mõjutab Mind, kuid Mina ei saa sellega, midagi teha. Mind nähakse, vaadatakse, koheldakse ja teatakse teise tõlgenduse/ vahenduse alusel – tema osa loost on suurema tähtsusega – teda usutakse ja tema sõnu võetakse tõena ning suhtuma kohustavana.
Mina ei saa oma sammu selgitada, tasakaalustada ega parandada – Mina tegin, kuigi ei teinud. Häbi, süü, kahetsus, kurbus, valu, tühjus, viha, solvumine – Mina seisan vastamisi tulemusega – Minule ei anta võimalust vastata, selgitada, vastutust võtta – ennast näidata – mida ja kuidas Mina tegin/ valisin oma sammuga seoses - mida ja kuidas Mina valinuks/ teinuks siis, kui teadnuks, kuidas teine koges ja nägi.
Mind jäeti otsusest välja ja kõrvale, kuid Minu kohta öeldi välja teise tõlgendus ja see jääb kestma - mitte keegi ei näe ega tea tõelist Mind.
See on teadmine, et sellest punktist saab luua palju suurema valu – keegi võtab kasutusele tõlgenduse ja järgib seda – lugu kinnistub – info – tema on, tema teeb. Vaimne äng, ahistus – uppumine, lootusetus – Mina ei saa, enese heaks, mitte midagi ära teha.
Möödunu pärandus – nimetatuks jäämine, kohelduks jäänu – tema, selline, sellisena. Mitte midagi ei ole saanud muuta – see, mida tegin, kuigi ei teinud – elab oma elu edasi.
Minu elu – Minu elu, kelle ja millise informatsiooni alusel. Minu samm sünnib ju Minu seest, Minu otsus saab tehtud ju Minu arvestuste järgi, Minu valik on mõeldud ju Minule.
Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas kasvatatu valikud on vindiga – Mina valin endale, kellegi teisega arvestades – Mina valin, et olla õige – kellegi teise hinnangu alusel. Hirm olla vale, hirm olla eksinu – Mind mõistetakse hukka, Minule osutatakse, Mind arvustatakse, Minust pöördutakse ära, Mina pean maksma, Mina pean kandma tagajärgi, mis ei ole proportsioonis tegelikkusega.
Informatsiooni turmtuli – kõike on korraga liiga palju ja ei ole täpselt selge, mis see on, mis kõige valusamalt haavas. Milline teadmine kõige sügavamalt puudutas – siis, kui Mina tegin seda, mida Mina ei teinud – kuid hinnagud, arvustused, suhtumised, pilgud, sammud, valikud andsid teada, kuidas olin olnud ja mida olin teinud.
On tavaline, et inimene valib oma tee – tahtsin kirjutada, et kergema, kuid see kergus on küsitav – iga valiku eest tuleb oma hind maksta. Nõustudes, alludes, üle võttes, järgides – hinnanguid, arvustusi, kohtlemisi vältides – tuleb maksta iseendaga – elu ei toimu enese informatsiooni alusel, vaid väliseid reaktsioone silmas pidades.
Õigeks kasvamine – välisele arvustusele õigena vastamine – saan parema hinde ja hinnangu, saan rahu ja vaikuse – Minuga ei ole põhjust riielda, Mind ei ole põhjust karistada, ei ole põhjust Mind halvustavalt vaadata, Minu puhul põlglikku tooni kasutada, jne.
Vägivaldse ja vähendava keskkonna kasvandik on tavaliselt tubli, korralik, kohusetundlik, ta on suunatud korda tegemisele, ennetamisele, vastutuse võtmisele, lahenduste otsimisele, asjade lõpuni viimisele, ta annab enese aja, panustab enesest, ta hoiab, korraldab, ületab – paremini, paremana, enamana.
On „õnnistus”, kui need lähevad kokku tema enda väärtushinnangute ja põhi mõtetega, siis on ta, veel, kordades kõike seda – kuid siis on temal üks teistsugune omadus, kui tavalisel kohusetundlikul kasvandikul – siis ta ei näe, et temale võlgu oldaks, sest siis tema seisab oma koha peal ja teeb endast parima – aitab inimest, toetab midagi, algatab millegi – see on tema enda kasvamise teekond ja võimalus panustada – ta ei oota selle eest tasu ja tähtsust – see oli üks hetk tema enda teekonnast.
Tema vastaspool on inimene, kes on samal moel kohusetundlik ja püüdlik, kuid too teeb seda käsust ja vabaduse puudusest ning tähelepanu ootuses – Hea, Tubli, Tark, Usin, Lahke. See inimene ootab tasu ja enese, kui rolliMina, kinnitust. Vahe tuleb välja siis, kui tema jääb oma tulemusest ilma – siis ta tahaks tagasi võtta, siis ta nimetab selle võlaks, siis ta vähendab saajat, siis ta räägib ära antust, enese ära kasutamisest, teise tänamatusest ja isekusest – teine sai tema arvelt – tema tegi sammud teise eest, teise teekonnal.
See on Mina tõstmine ja tõestamine, teise vähendamise teel – enese osa loost ja enese sammud, enese valikute alusel – kaovad ära. Enese vajadus oma Mina järele on olulisim, kui see, miks lugu alguse sai, kuidas kulges, millised otsused vastu võeti, milline tulemus sai olema.
See, enese Mina tõestamise/ tõstmise vajadus ja tehnika, on põhjus, miks tubli püüab olla veel tublim ja tema närvisüsteem kiirgab ärevust, kui ta tabab ära, et tema sai olla vale/ teda saab tõlgendada valena - inimene tegi oma parima ja samm sai tehtud, kuid vägivaldses ja vähendavas keskkonnas ei saa see lõpetatud, sest aegu hiljem saab keegi välja öelda - Sina, siis ja seal, tegid Minule halba, olid selline, Sina põhjustasid.
Mina tõestaja, kelle tublidust, headust, lahkust, aktiivselt ja avalikult, enam ei mäletata, enam ei tunnustata - keda nimetatakse ja näidatakse teisiti/ teistsugusena - rolli asemel osutatakse inimesele ja tema tegudele - toob lagedale argumendid ja faktid, et tõestada enese Mina - Mina olen ise ennast ära tõestanud - Sina ei tohi seda ära unustada, kõrvale jätta.
Möödunus sai öeldud tänu, sai kiidetud, sai olla abi vastu võttev - siis näis lugu jäävat tasakaalu - teine nõustus, teine lõpetas, kuid Mina tõestamise hetkel ta avab loo ja osutab, et see on tasakaalust väljas - meelega, tahtlikult, halvasti, inetult - Sina sellisena, Sina sel moel - oled ja jääd.
Tehnika - enese Mina tõstmise ja tõestamise tehnika. Kuid ei inimene, kelle käest abi vastu võtta - inimene, kellele ei tohi toetuda, kelle sõnu ei saa uskuda, kellega ei saa ühist luua ja hoida - see inimene astub eraldi, pöördub vastu, reedab, vahetab poolt, teeb haiget.
Vaimse kahjustuse algus - lapse vanem, last ümbritsev keskkond kasutab Mina tõestamise ja tõstmise tehnikat. Lapse elu ja olu ei ole turvaline - on tavaline, et ta on vale, osutub valeks, et tema tegusid/ väljendusi/ valikuid hinnatakse ja arvustatakse vähendaval moel, üha uuesti ja aegu hiljem - seda tegev inimene tõestab ja tõstab oma Mina.
Õpitud lahendus, millel on väga sügav mõju ja väga raskesti õigeks pööratavad tagajärjed - ei kõigil ole jõudu ja vastupidavust ning selgust, et seda teha. Palju sagedasem on, et sama tehnika võetakse üle - sellest saab ühine muster, mida antakse edasi nii nagu see oleks normaalsus ja vajalik.
Vägivaldse ja vähendava kasvatuse kaasavara - Minu osa, teise inimese loos – Mina päästan, vabastan, kaitsen, lahendan, muudan – sest Mina suudan, saan, oskan, võin – see on Minu ülesanne – Minuga kaasas käiv – Mina tõestan, et Mina olen selline – ilma faktide ja reaalselt olema saavata ei ole Minu kohta tõestust – keegi ei näe ega tea, milline Mina olen.
Oleme tagasi alguses – miks Mina pean tõestama, et Mina olen – miks ei saa Mina elada ja olla nii nagu olen, teha valikuid ja astuda samme, miks tuleb Minul enda headust, tublidust, usinust, kohusetundlikkust, abivalmidust, lahkust, oskusi, töökust, jne tõestada – miks Mina ei saa ega või olla nii nagu olen – mis Minuga juhtub, kui Minu kohta tõestust ei ole - Minu kohta on, juba, vastupidine info olemas ja see on kinnistunud, kasutusel.
Valed andmed – tagajärg ja põhjus ei lähe omavahel kokku või täpsemalt öeldes lähevad küll, kuid siis tuleb vaadata otsa tõele – milline põhjus, millise tagajärje kaasa tõi.
Mina olen – lohakas, tänamatu, laisk, isekas = Mina olin ja sellepärast Minu kohta öeldi seda, kinnitavalt. Minule öeldu oli, kellegi reaktsioon, millelegi – tema poolt valitud sõnad, keha keel, hääle toon, silma vaade – vägivaldsed ja vähendavad sõnad/ väljendus tähendasid, et neid kasutav ja sel moel väljenduv inimene filtreeris ja ventileeris ise ennast – tema oli enese ergutaja, soojendaja ja paugu lahti lööja.
Tema osutas vastutajale – temaga toimuva, temale osaks saanu põhjustajale – Sina, Sina oled, Sina tegid – selles informatsiooni tulvas ei olnud soojust, mõistmist, toetust, info juurde vajamist, enese tegelikule osale osutamist. Inimene ei kõnelenud inimesega – prokurör mõistist kohut, süüdistaja süüdistas, valvur valvas vangi.
Tegelikult - inimene ületas piire ja käitus vägivaldselt. Kergem on võtta vastutus enesele ja uskuda välja öeldut/ välja näidatut – palju raskem on võtta vastu teadmine – teisele on okey Minuga sellisel viisil käituda, rääkida – teisele on okey Minule haiget teha, üksinda jätta, karistada – see ei kriibi teda, see ei tee temale halba olemist, ei too kaasa kurbust – teine, täiesti tõsiselt, teab, et tema on teinud õigesti ja ta teeb uuesti.
Siis, kui teine on läinud üle piiride ja see tegevus on kordunud – sellist tegevust on aidatud alles hoida ja seda on soodustatud, isegi õigeks peetud – Mina päästan, Minule saab kindel olla, Mina lahendan ära. Siis, kui enese teadlikkus on avardunud ja enese ära kasutamine teeb enesele liiga – siis tuleb õppida piire seadma – ise ennast peatama ja ise oma samme valima.
Halb enesetunne, peale piiri panemist, on seotud enese harjumuspärase olemise, reageerimise ära jäämisega – enese sõltuvusliku käitumise peatamisega – Mina ei teinud oma parimat, Mina ei andnud endast enamat – kõike teades ja selle/ teisega arvestades – Mina valisin mitte teha – Mina valisin ennast mitte tõestada.
Mina valisin – see on jahmatus ja ärevus – Mina ei ole õige, Minule antakse hinnang, Mind arvustatakse, Minule reageeritakse – ära tõukavalt, halvustavalt, süüdistavalt, üksi jätvalt, vaikusega.
Ära kaob positiivne ja huvitatud tähelepanu, head ja soojad sõnad, usaldus, toetuse andmine – asemele tuleb külmus, viha, solvumine, ärritus – teise inimese reaktsiooni on halb kogeda ja ebamugav näha – kui Mina oleksin teisiti olnud, teistmoodi valinud, siis teine ei oleks sel moel väljendunud – kui Mina oleksin teinud parima, siis teine oleks kiitnud, tänanud, soe olnud – Mina ise valisin, et teine ei saanud sel moel väljenduda – Mina ei andnud temale, selleks, põhjust.
Tegelikkus – Minu, enese ette piiri panemine, lähtuski teise võimest olla ühte ja teist moodi – võimest valida oma käitumist – olla hea ja olla vähendav – nimetada Minu valik, Ei, informatsioon isekuseks, tänamatuseks, lohakuseks – kutsuda Mind Kallikeseks, abivalmiks, heaks, tubliks, sõbraks siis, kui olen olnud ise ennast tõestamas ja enese väärtushinnangutest/ põhi mõtetest lähtumas.
Ära tee head tegu = ära võta teiselt tema vastutust ära – on teise õigus tegeleda ise sellega, mis on enese osa, enesele jõukohane, enese valik – on teise õigus küsida abi sellele, mis ei ole temale endale võimalik – on teise õigus küsida abi ja anda teada, mil moel tema selle abi tasakaalustab – on teise õigus anda sellele, kellelt abi küsiti, valiku võimalus nõustuda või keelduda – on teise õigus rääkida enese abivajaduse/ abi saamise kohta tõtt.
On inimese võimalus näha inimest, seista inimese kõrval - aidata seda, keda on ootamatult tabanud juhus, kelle kanda on üle jõu olev kandam, kes on selgelt vähem, abitu – teha seda, siis ja sel moel, et elu ei oleks ohus, et pind oleks pidav, et hingamine on taastunud.
Seejärel tuleb lasta lahti, astuda eemale, ära minna - teise tee on tema enda kõndida - ei ole õigust seda, tema eest, ära teha, ära korraldada - ei ole õigust teda ära päästa ja säästa - ei ole õigust teda valiku tegemise võimalusest ilma jätta - inimesele tuleb jätta võimalus ise ennast nähtavaks teha, et tema saaks, kohtudes, enese sammude tagajärgedega, nendest õppida.
Teise valikut, kuigi see saab haiget teha, üksikuks jätta, kurvastada - ei tule võtta isiklikult - see ei ole Minu ega Mina - see on Sinu ja see oled Sina. Valu, ülekohus, vägivald, mille valis vanem - näitas vanema rollis olevat inimest - tema väärtushinnanguid, põhi mõtteid, elu lahendamise tehnikaid.
Ülevõetud mustritest lahti laskmine saab teha valu ja tunduda reetmisena ning näida enese hülgamisena, kuid selles kohas tuleb olla karm ja tunnistada tegelikkust - vaimne piiratus, vaimne ja füüsiline kahjustus, teadmatus ei ole vabandus, et valida ise ennast vähendavat - on aeg õppida ise kõndima ja ise oma elu elama - tuleb julgeda valida oma valikuid ja olla tugev, et panna enese ette piirid - Mina ei lähe ise ennast ära tõestama - see, kes teab/ tahab Mind näha ja kogeda - see valib selle võimaluse - see, kes tahab ise ennast näidata ja kogeda - see valib selle võimaluse.
Mida siis teha selle teadmisega, et enese kohta on olemas informatsioon, mis ei vasta tõele, mis on moonutatud, mida kasutatakse Minu vastu?
On tugevus ja samal ajal ka vabastav seista enese informatsiooniga ühes - Minu sammud, selle ja selle alusel - mitte ainult enese mätas, vaid suurem ja avaram info hulk - terviku nägemine ja mõistmine - Mina olen teinud oma sammud ausalt, parimal võimalikul moel, enese kasutuses oleva info alusel - need ei ole olnud mõeldud halba tooma, halba tegema, ära kasutama - need on tehtud tasakaalu hoidvalt ja tasakaalu mitte lõhkuvalt.
Kuid on selge, et kõike ei saa ette näha, ette teada, ette ära kontrollida - elu teeb käänakuid ja Minu sammu kogeja/ pealt vaataja saab seda tõlgendada enese moel - see ongi selle hirmu - Mina olen vale - raskuspunkt - teise väide, teise sõnad - Mina tahtsin, Mina tegin meelega = Mina olin teise vastu valesti.
Selles kohas tuleb lõpetada peeglisse vaatamine ja tunnistada enesele antud informatsioon tõeseks - Mina olen vale - Mina olen teise kirjelduses ja sõnastuses vale - see ei ole Mina, see ei olnud Mina - Minul ei olnud plaanis, Minu poolt ei olnud kavatsetud ega tahtega tehtud, et teine sel moel kogeks, tunneks - teise tunded ei allu Minu kontrollile ega ole Mina nende autor, need on tema enda sõnumid, temale endale.
Kuid, hoolimata sellest, et Mina ei tahtnud ega teinud, tuleb Minul võtta vastutus selle eest, millega Mina ei arvestanud - enese sammudega kaasnevaga - üle piiride minemisega, tasakaalu rikkumisega, päriselt olema saanuga.
Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas tähendab paigast ära oleva loo tasakaalustamine seda, et üks saab, teise vastu, oma viha välja elada, solvumist välja karjuda, hirmu teise pihta lüüa, kaotust karistuseks pöörata, vaikimist relvana kasutada - enda sisse kogunenud tundeenergiale suuna ja sisu anda - vaata, mida Sina, Minule tegid - Mina annan sellest Sinule teada.
Sellises reageeringus ei ole rahu ega mõistmist - Minu tunded on Minu omad, Mina reageerisin piire ületades. Selles reageeringus ei ole vaimset avarust ega ruumi erinevale informatsioonile - enese tunded ja teise tegu, ühine/ ühendatud lugu on avatud sama aegselt.
Vaja on kohal olemist ja teadlikkust - Mina avan, töötlen informatsiooni enese sees - Mina talun seda protsessi - Mina saan aru, et Mina reageerin erinevatele infosõnumitele - info ja Mina oleme kihilised - mingil hetkel tundub seda kõike olevat liiga palju, liiga üle elu suuruselt - varem oli tavaks, et sellel hetkel pöördusin välja, otsisin ja vajasin seda teist, kelle vastu ennast suunata/ väljendada.
Enese info talumatus - Mind oli koheldud valesti, Mina tundsin ennast valesti - keegi pidi Mind korda tegema, keegi pidi Mind puudutava loo, kohe, korda tegema - see oli see, kes oli olnud vale - vale informatsioon, vale käitumine, valed sõnad, vale tegu, vale väljendus.
See vale tähendas informatsiooni, mida Mina ei olnud võimeline/ nõus vastu võtma, avama, lahti harutama, mõistma - seega vastustasin vale olija, tema tegevuse, tema sõnad - Minuga sel moel ei käituta, Minule sel viisil ei tehta.
Mida ei mõistnud - tõestasin enese Mina, sest aja alguses vajasin turvatunnet - Mina olen hoitud, kaitstud, hiljem sai sellisest käitumisest harjumus ja sellega saadud kogemusest sõltuvus.
Marianne
23.10.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar