Jahmatus – kuidas saab, olemas oleva info alusel, jõuda selle tulemuseni, mis on teoks tehtud. Minu kasutuses olev ei anna sellist resultaati. Mind sunnitakse tegema seda, nõustuma sellega, milleni Mina ei näinud teed, mis ei tulnud Minule pähegi.
Oleva aja teadlikkus läheb segi möödunuga – oleva aja jahmatus ja enama loomise võimaluse nägemine, enesele oma vastutuse võtmise ja teisele tema vastutuse jätmise paika panemine - saab toonid abitusest ja solvumisest – lugu ei tohi lõpetatuks lugeda – Minuga peab arvestama.
Minu kasutuses oleva informatsiooniga peab arvestama – olevas ajas - tulemus ei loo ega taasta tasakaalu - loo teine/ teised osapool(ed) pühivad käed puhtaks ja astuvad oma teed = möödunud ajas - Minule tehakse liiga ja see ei lähe, kellelegi korda – öeldakse, et kõik on õige ja paras.
Oleva aja teadlikkus - Mina kõndisin teistsuguses tegelikkuses, kuid nüüd on see tee suletud – ühine lugu ei jätku seal, kus Mina olen. Mina pean tegema samme, mis tähendab, et Minul tuleb anda enese arvelt ja sellega ei arvestata – lugu on tasakaalust väljas. Teine kasutab Mind, vahendina, et saada/ tagada enesele vajalik tulemus ja Mina ei saa seda protsessi muuta – Minule jääb teise poolt paika pandud valik ja punkt.
Mõistmine – see, millest olen osa, see, kellega olen ühes – see ei hooli Minust, temale ei lähe korda see, mida tema valik Minule maksma läheb. Selle jaoks, et olla ja toimetada enese teadlikkuse tasandil, tuleks lõpetada ühine ja astuda senisest välja – see tähendab, et kaovad ära võimalused, mis seni olemas olid.
Oleva aja hetk ja möödunu kohtumine – saan, ühes olles, toimetatud ja oldud, hinnaga, mis see Minule maksma läheb, kuid varvas valutab, kohtumisest informatsiooniga – Mina ei ole oluline ega lähe teisele korda – Mina võin olla või mitte olla, ühiseks nimetatus - kuid reaalsuses teisele kuuluvas Maailmas ei muutu Minule osaks saavast/ Minu ära minemisest mitte midagi – ei ole kurbust, kuid saab olla kergendus ja parastamine.
Mina ei saa, teisele kuuluvas, enese tasandi teadmisi ühise toimimise alusteks seada – ühine tähendab teisi reegleid ja teist eesmärki – see ei ole kõigile, kes moodustavad ühise – see on selle vajaduste täitmise jaoks, kes omab seda ühist – tema lõi selle, tema haldab seda, tema lubab sinna, tema arvab sealt välja – kes tahab kuuluda ja osa saada, see peab reegleid järgima ja sõnale alluma.
Möödunus tähendas see päritolu perekonda – ainsat reaalsust, milles olla, ühes, sellises läheduses ja sel moel seotuna. Osa olevana oleks pidanud oluline olema – puudu jääma, oodatud olema. Tegelikkuses tähendas see üle olemist, välja jäämist, eraldi jätmist – ära sega, ära ole, mine ära, ära tule – Sind ei ole vaja, Sina ei kuulu siia – parem, kui Sind ei oleks olemas – Sina teed ja tood tüli – otsi endale oma/ teine koht.
Oleva aja ja möödunu kohtumine tähendab mineviku avanemist ja olevikuga segunemist - Ära anna seda teadmist, ära seda korda – selle alusel tuleb Minul muutus teha – ära minna, ühine lõpetada. Kuid Mina ei tea, kuhu minna ja kus olla – Mina ei peaks ära minema ega mujal olema, kuid see Oma, mis on Minu mõistes Minu Oma – ei ole seda – Minul ei ole sellele õigust.
Tähelepanu kahestumine – selle jaoks, et mitte vaadata tõde – selle jaoks, et uskuda ühisesse - aktiveerub uue informatsiooni vajadus – vaja on leida üles see, mis aitaks edasi olla ja edasi jääda – tõestada enese õigusi ja näha lubavaid võimalusi. Samal ajal ei suuda oleva aja teadlikkus ära kaotada valusat, kuid ausat tõde - vajaminevat – tegelikkust muutvat – informatsiooni ei ole ega tule.
Eksistentsiaalne küsimus - Olla või mitte olla – millisel moel olla ja milliseid kogemusi endale „võimaldada”. Jäädes, maksan Mina selle hinna, mis see Minule maksma läheb. Ära minnes, maksan Mina selle hinna, mis see Minule maksma läheb.
Laps ei pea võimalikuks Minu Oma-st ära minna – tema ei saa seda otsust teha – see tähendaks kaotada enamat, kui tema ise ja temale endale võimalik on. Suur saab kaaluda, poolt ja vastu argumente ning otsustada jääda või ära minna.
Otsustada enese väärtuste ja põhimõtete alusel, kuid ka nn ühise kasulikkust arvesse võttes – ei tee sellest Minu Oma, vaid kasutada antud võimalust ning teha seda enese teadmiste tasemel – teades, mis võib osaks saada – võimalused, millega tuleb arvestada.
Oleva aja ja möödunu kohtumine tähendab, et ühel ja samal ajal on mitu erinevat informatsiooni sisaldavat tasandit aktiivsena. Püsides pealispinnal, oleva aja teadlikkuses ja järgides, käsil oleva eesmärgi teed, jääb sageli hoomamata ühes olemist puudutav – tähendused, sisu, võimalused – ühise moodustavate teiste tegelikkus.
Täis kasvanud inimese Maailm tähendab teadmist, et teisi inimesi ja nende poolt tehtavat ei pea kontrollima ja teisi ei pea kartma – igaüks vastutab oma osa ja sammude eest ning kui toimub tasakaalu rikkumine, siis sellest teada andmisele järgneb koos töö tegemine. Kui on teema, mis puudutab kahte või enamat – siis leiab aset arutelu, kuidas seda, tasakaalu hoides ja taastades, kõige paremini lahendada.
Ühises tasakaalu rikkumine tähendab, et keegi on astunud sammud, mis on põhjustanud tagajärgi/ kogemusi, mida ei oleks pidanud olema saama – sammud/ nende tegemisel/ tegemata jätmisel ei arvestatud sellega, keda/ kelle arvelt vähendati – need ei andnud õiget informatsiooni, varjasid/ moonutasid – need tahtsid kasu saada.
Iga süsteem – olgu see, mis iganes inimestest koosnev ühine või inimeste poolt loodud, inimestele kasutada antud/ mõeldud miski – on vaimse taseme poolest selle looja/ hoidja/ halduri/ vanima inimese vaimse teadlikkuse tase – tema paneb paika piiri, mille tema täidab ja milles tema korda hoiab.
Keskkond, mis ei järgi inimeste Maailma tasakaalu hoidmise printsiipe, toimib, kellegi huvides – see tähendab, et süsteemi omanikul on omad plaanid – vajadusel/ tahtmisel tema ületab, kellegi/ millegi piire – määrab/ kohustab, enese huvides, teisi tegema seda, mis täidab tema vajadusi ja järgib tema eesmärke.
Vaimne piiratus tähendab võimetust ja tahtmatust kasvada edasi – ühises ette tulevaid kitsaskohti ei lahendata avatult ja tasakaalu taastavalt/ hoidvalt, vaid jõu positsioonilt - kellelegi kohta kätte näidates - kelleltki, midagi ära võttes - kedagi välja jättes - Mina määran, Mina otsustan, Mina tean, mida Mina teen = Mina tahan/ vajan.
Vanasti said kaks inimest lapse – tänasel päeval saavad lapse kasvatajad olla mitte lapse saanud. Vanasti ja olevas ajas sai ka üks last kasvatada, seda ei pidanud ega pea kahekesi tegema. Vanem on see, kes loob keskkonna, mille sisse ta annab lapsele koha – ühine, mis ei ole ühine igas selle sõna mõttes.
Ühine tähendab ühise territooriumi ja ühises olijate/ ühises olevate ressursside kasutamist – piiratud tingimustel. Ühine, kui tervik – kõik on olulised – sünnib inimeste kasvamise teel ja inimese poolt loodus. See tähendab, et ühine ei põhine rollidel, vaid inimestel – mitte rollid ei kohusta/ võimalda koos olla, vaid inimesed valitakse koos olema ja valivad koos olemise.
See tähendab, et laps, kes sünnib inimesele või kes võetakse inimese poolt kasvatada, ei ole automaatselt teisega üks ega ühine ole mõlemale samal moel ühine. Roll omab ja kasutab teist – inimene seisab inimesega ühes.
Vanema rollis oleva inimese kasvamise tase ja vaimne avatus/ piiratus osutavad, milline see ühine on, milles koos ollakse. Siis ongi nii, et vanem, inimesena – saab lapsele öelda – Mina ei vali Sind, Mina ei vali Sind endaga ühte, mine ära, mine mujale – see siin on Minu oma – see siin kuulub Minule.
Vanem annab teada, et tema ja laps ei kuulu kokku - vanem seisab lapsest eraldi - vanem, mis siis, et tema lapse sünnitas/ sünnile kaasa aitas/ kasvatada võttis - valib ja otsustab, kas ta tahab/ saab lapsega koos olla või mitte. Lapse soov, vajadus, tahtmine, teadmine siis ei loe.
Inimlapsel jääb üle arvesse võtta ja kasutada teada saadud informatsiooni – Mina ei valinud, Mind valiti, kuid Mina ei ole ennast ümbritsevat ise loonud ega alles hoidnud – Mina olen sellest osa saanud – Minust ei piisa, et Mina siin, selles ühises, omale päris koha saan. Siin olen omand ja vahend – siin ei ole Oma.
Siin, öeldes – Palun arvestage, ärge tehke haiget, ärge ära tõugake – kohtan vastust – Sina saad olla, siis ja senikaua, kuni nõustud osaks saavaga – teisiti ei ole ega teisiti ei saa – muidu oled ilma ja jääd välja – siis Sina siia ei sobi – siis Mina/ Meie Sinuga olla ei saa/ ei taha – sest Sina rikud Minu/ Meie elu ära.
Sellest kohast – Minust ei piisa, et Mina saaksin kuuluda ja ühes olla – võrsub enese vähendamise tava – parem, kui Mind ei oleks – Mina ei ole, kellelegi hea teinud/ head toonud – siis, kui Mind ei ole, siis ei saa Mina, midagi valesti teha – siis olen enese karistusest vaba = Mina ise põhjustan enesele osaks saava – siis, kui Mina ei „nõuaks” seda, mis Minule ei „kuulu”, siis oleks kõik hästi ja korras ...
Oleva aja teadlikkus läheb vastuollu möödunu vajadusega – teise sammud ületasid piiri, rikkusid ühes olemise head tava, kasutasid vahendina - siis, kui Mina vaikin valust ega räägi osaks saavast ega osuta tehtule – siis Mina saan olla ühes – siis Mina ei näe ega koge selle sama koha tegelikkust = siis Mina ei põhjusta enesele osaks saavat.
Aus olles - Mina ise olen osaline enesele osaks saavas - Mina kohtun teise valikuga = teine ei pea, kuid teine valib, sest tahab/ vajab sellist väljendit, väljundit – Mina ise võimaldan selle kasutamise, kuigi teades tõde, olen jäänud kohale ja teise käe ulatusse.
Marianne
11.09.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar