On tavaline, et - mingis situatsioonis, mingis kohas - koos olevad inimesed lobisevad, maast ja ilmast, isiklikust elust ja üldisest olust - ühes olevad inimesed naeravad, millegi üle või millegi peale – kuid see ei tähenda, et nad, ühes olles, ühendatutena oleksid.
Sageli täidavad inimesed enese tühjust, valivad emotsioone, tühjendavad/ täidavad ennast, kasvatavad enese Mina, et vähendada, kedagi teist. Ühine ruum on tähelepanu ja energia saamise, vahetamise, jagamise koht.
Sageli inimene ei peatu ega mõtle järele - Kas Mina naeran kaasa/ kas Meie naerame koos/ kas Mina väldin üksindust, välja jäetust, eristumist/ kas Mina ühinesin, Mind, kedagi teist, vähendavatega – kas üks esineb ja teised plaksutavad talle või näidatakse, kellelegi kohta kätte või tajutakse/ nähakse/ kuulatakse, teineteist, päriselt.
Laps, kes kasvas vägivalla ja vähendamise saatel – vajas, eluliselt ja igatses hingeliselt, teistsugust ja teistmoodi toimivat sotsiaalset ruumi – turvatundega täidetut, pidava ja sama taseme ühendusega, ausa ühes olemisega, enese mõistmist pakkuva ja vägivaldsest käsitlusest vaba olemisega ühist ruumi.
Kogedes vägivalda ja vähendamist – pidevalt muutuvat keskkonda ja pendeldavat suhtlemist/ suhtumist - õppis laps ennast sisse ja välja lülitama – olema ilmetu, vaikiv, ära kaduv, paluv, häbi tundev – seda siis, kui teine mässles ja ennast tühjendas. Vastama naeratusega, ühendavate sõnadega ja lähedale astumisega, kui tähelepanu seda ootas ja suhtumine muutus.
Olemise ja väljenduse ümber lülitus, olevaga, enese, kaasajastamine – justkui masin, automaatselt, ühelt teisele, sooritanuna – kuigi vägivalla jäljed ei olnud kadunud, sisemine rahu ei olnud taastunud – olid ülekirjutatud, välja vahetatud, asendatud tunded – rõõm, ind, huvi, naer, lõbusus, avatus = sellisele Minule on kontakt olemas – päike tuli välja.
Alati ei õnnestunud ega teiseks, lülitus võimalikuks osutunud - Mis Sinul viga on, et mossitad, vaikid, pirtsutad - seda siis, kui ei võtnud, teise, teiseks vahetust vastu. Osaks sai viha ja välja naermine, füüsiline löömine, karistamine, välja jätmine – sel moel reageeris, suures, jonniv ja ärritunud laps, keda ei nähtud ega vaadatud nii nagu tema ennast, rahuldatuna, koges ja väljendus.
Suur ju naeratas ja näitas oma head tuju ja sõbralikku suhtumist – miks seda elet ei märgatud. Siis, kui oli paha tuju ja vimm või kadedus otsis väljapääsu, siis ju reageeriti hirmunult, ärevusega, vaikimisega, vabanduse palumisega, süü tundega – siis ju vastati nii nagu laps ootas ja vajas, et tema saaks jõudu ja näeks põhjust, miks enese sees oli paha olla – mis siis nüüd on teisiti.
Peegel, tee ennast korda – näita, Mind, õigesti – näita, Mind, õigena - Mina ei saa olla Mina = Sina pead tagama/ andma Minule, Minu Mina – Mina olen selline nagu Mina äsja olin – näe, näita ja kinnita!!!
Kui ei tee heaga, siis teed halvaga – siis Mina sunnin Sind, siis Mina käsutan Sind, siis Mina koolitan ja koolutan Sind – siis Sina tahad teha – näidata Minule, Minu headust, lahkust, rõõmsat meelt, sõbralikkust. Tee Maailm korda – ole Minuga kooskõlas.
Sellise kasvatuse ja käsitluse tulemus on, sügav ja ulatuslik, vaimne kahjustus – inimese juhtimiskeskus ei allu temale – ei ole kooskõlas enese kasutuses oleva reaalse informatsiooniga, vaid vastab, automaatselt, väljas aset leidvale – inimene avab sügavale juurdunud käitumismustri ja väljendub nii nagu teda ümbritsev keskkond näib temalt ootavat/ temale võimaldavalt.
Seega ta naerab ja avab ennast – pöördub päikese poole. Seega ta naerab kaasa – ka enese üle, ka kedagi teist vähendades ja välja jättes. Seega ta jääb vait – vaigistab enda, kui tajub/ kohtab samas olija negatiivsust, igavust, sarkasmi = Mina olin/ olen Vale. Seega ta kuulab ja noogutab kaasa. Seega ta vabandab ja selgitab ennast. Seega püüdleb ta tähelepanu poole – püüab näidata välja oma teadmisi, kogemusi, tänulikkust, vähemust - tunnustades teise tarkust, lahkust, võimekust, ilu, rikkust jne.
Inimene, kes tuleb vägivaldsest ja vähendavast minevikust, omab, sageli, absoluutset kuulmist - astudes keskkonda, viibides ennast ümbritsevas, saab selgeks, temale, ühes olevate inimeste vaheline dünaamika – ühes olla valivate, ühte valitute, välja jäetute, vägivalda kasutavate, teis(t)ele esinevate inimeste tegevus, väljenduste ajendid ja valitud tehnika.
Mina selles, Minu tähendus, Minu võimalused – allhoovuste ära tajumine ei valeta – see on energeetiliste võngete tajumine. Mida ja kuidas valitakse, mida ja kuidas mitte. Millised on eesmärgid. Mida sügavam on vaimne kahjustus ja võimsam alalhoiuinstinkt = elu päästev režiim – seda täpsemalt inimene, teada saadud informatsioonile, käitub.
Möödunuga seotud vajadused/ sõltuvuslikud harjumused aktiveeruvad, kui sotsiaalse ruumi dünaamika on sama – toimuvad sisse ja välja lülitused – eiramine/ nägemine, eraldamine, eristamine/ tähelepanu pööravate küsimuste esitamine – kellegi tunde tühjuse täitmine – see ei ole tähelepanu andmine ja kuulumine, vaid tähelepanu vajamine ja enesele väljundi andmine – enesega samas olevat teist kasutades.
Kasutuses olnud mustri muutmiseks on vaja erinevate informatsioonide lahus olemist ja erinevat analüüsi – möödunu mustrid ja oleva aja reaalsus + teadlikkus – see siin on sotsiaalne ebakõla – Mina ei vali naeratada ega lobiseda siis, kui teine seda valib teha. Mina valin olla kooskõlas, teise tegelikkusega – temal oli võimalus valida, olla olemas, pöörata tähelepanu - juba enne, teisiti, – kuid teine tegi seda alles siis, kui teised tähelepanu saamise variandid olid ära langenud, tuju tuli, ennast näidata sai.
Dünaamikat mõistnuna saab inimene anda endale tegevuse juhised - Minul ei ole vajadust esineda, tähelepanu omada, mingeid vajadusi täita. Mina arvestan nähtavaks tehtuga ega loo, teise katsele EI öeldes, ühist ruumi – Mina ei anna enese energiat, emotsiooni, aktiivset tähelepanu – olen eraldi ja neutraalne.
Vägivaldset käsitlemist ja korduvat hülgamist kogenule on selline valik väga raske samm – Mina ise ütlen enesele võimalikust ära = Mina ise jätan, ennast, enesele olulisest ja vajaminevast võimalusest ilma. Mina ise teen avaliku näo politiilise mõrva – annan teada, et ei osale = ei kuulu, erinen = põhjus eraldada, vägivalda kasutada.
Tegelikkus – Mina jätan, ennast, ilma narkootilisest ainest, minu aju keemiat mõjutavast reaktsioonist - teise naeratus kustub, vahetub ükskõiksuse, viha vastu – olemas olevat ei ole kunagi olemas olnud – sain seisundi, Mind mõjutanud, keemiliste ainete mõjul, kuid see tõi kaasa veel sügavama kukkumise, kui reaalsus, endisena, avanes – midagi ei olnud muutunud = olin võtta, olin jätta – prostituut – koos olemine/ koos olla saamine tähendas enese müügi vahendamist/ tehingut.
Üksindus – eraldatus – hüljatus. Möödunud ajas oli see hirmus, sest puudus teadmine – kuidas Mina, üksinda, toime tulen. Seega oli - välja jäetus, välja jätmine, eraldatus, eraldi jätmine - õudne ja hirmus kogemus – paanika ja ärevus = surmahirm – enese energeetilise tundeseisundi talumise võimetus.
Selle jaoks, et mitte kogeda seda, millega toime ei tulnud, tuli anda endale päästerõngas – Mina vastan teisele, Minu toetun teisele = siis ei ole üksinda, siis ei jäeta välja – asendamine, vahetus, tähelepanu suunamine.
Eluterve üksinda olemine – teadlik valik, kuna olen arvestanud reaalsusega. Mõistmisele järgneva otsuse tegemine – selle koha, seltskonna, suhtluse võimalused ja dünaamika ei ole Minuga kooskõlas ega Mind hoidev.
Keskkonda, suhtlust, kohta mitte valivate ja lõpetavate punktide panemine muutub argiseks ja normaalsuseks = see ei võrdu Maailma lõpu ja igavikulise kaotusega – ei saa kaotada seda, mida ei ole kunagi omanud – ühes olemine ei tähendanud ühendatust, vaid ühel ja samal ajal, ühes ja samas kohas viibimist – meie, kes me ei ole olnud Meie.
Möödunu vajadustega inimene vajab Meie-t – enesele kohta, kindlat tähelepanu = see on Minu, see on Minu oma = Minult ei võeta seda ära = Mina ei kaota seda ära. Möödunu hirm, ellu jäämise raskus, inimhinge üksindus - käivitunud muster lõi möödunuga ühenduse - inimesel oli, kuna ta nägi ja sai kogeda ja siis talt võeti see võimalus ära - teise tähelepanu kustus, muutus, püsis teisal/ teisel.
Reaalne kaotuse kogemus - tähendab, et aktiivne on, paigal püsiva pinna ja samale tasemele jääva, suhte vajadus – see näitab, et tegemist on uue mõistmise, teadlikkuse, käitumise mudeli puudumise/ kasutusele võtmata jätmisega. Ei ole läbitud õppetundi - kuidas on elada reaalses reaalsuses – kuidas olla enese teadmiste ja kasvamiseks/ rahuks vajaminevaga kooskõlas. Enese informatsioon on teiste infoga arvestav, kuid enese omale toetuv.
Marianne
04.09.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar