Inimesed hoomavad ja oskavad kirjeldada füüsilist kaugust ja lähedust, sest see on füüsiliselt nähtav, füüsiliselt kogetav ja jätab füüsilisi jälgi – on selgelt näha, kes on, kellega ja kuidas. Inimesed ei näe vaimseid kaugusi, tavalise ja argise, kuid ka moonutatu alt – suhtlus on, kõrvu ollakse, ühist jagatakse, kuid lähedust ja soojust ei ole – inimesed ei suuda/ ei vali moodustada vaimse tasandi ühtsust.
Emotsionaalselt külm ja küündimatu inimene on vaikiv, vaigistav, vägivaldne, eemalolev, eemale tõukav – ta ei taju enese poolt tehtut ja tegemata jäetut, kuid ta saab ka mõista, kuid ikkagi jätkata – kuid ta saab ka eesmärgipäraselt teha ja olla – tema kogeb, füüsiliselt, enese vaimse tasandi väljendusi ja need meeldivad temale.
Sõnadega edastamiseks, sõnadeta teada andmiseks ja pilguga sõnumi saatmiseks, ei pea koos olema, füüsiline vahe saab sees olla. Inimesed ei mõista, et, füüsiline ja vaimne, on üks ja seesama energia väli – vaimse tasandi sõnumid ja muutused on samas ja puudutamas. Need jäävad varju, neid maskeeritakse – füüsiline tasand väljendab ühte, kuid vaimse tasandi sõnum muudab füüsilise reaktsiooni/ väljenduse/ puudutuse teiseks – see ei kinnita füüsilise tasandi paika pidavust.
Läheduse tunnetamine toob kaasa enese avamise ja ühenduse loomise/ vastu võtmise – on teada, et ollakse teise poolt hoitud – teine ei kao ära ega muutu vastanduvaks – teine ei muuda energiat ja energeetilist tasandit – ta ei lõhu ühist ära – ta hoiab ühise alles ka siis, kui vaimsel tasandil on pinge tõus – ta teab, et see ei ole ohtlik, sest tema ei ole ohus – on olemas ressursid ja oskused, millele toetudes, minna ühes edasi.
Vaimse tasandi piiratud ulatus ja puudulik töö võime toob kaasa muutuse füüsilisel tasandil – see lähedus, mis oli, saab lõhutud – selle asemel on tunne nagu teine oleks enese sees ja vajutaks närvile – selle asemel on sein ees, tühjus, kuristik, vaakum – akvaariumi kala, kes maigutab suud, kuid midagi ei ole kuulda ega ole ka õhku, mida hingata – Mina olen, kuid Mind ei mõisteta, ei kuulata, ei nähta.
Siis, kui vaimse tasandi side puudub - see on katkendlik, see on vastandlik - siis tähendab füüsiline koos olemine sügavat üksindust. Sõnumite vastandlikkus ja olulise info mitte mõistmine toob kaasa külma dušši – teine ei võta Mind vastu, ei kuula, ei taha Minuga koos olla – sellisena nagu Mina olen. See on enese kaotus. Kuid see saab olla ka ohu tunnetus – see, et teine ei taju ega mõista Mind, on Minule ohtlik.
Hingamine – inimene hingab sügavalt sisse siis, kui ta on lõõgastunud ja rahulik – see on turvaline ja tasakaalus olemine. Inimene peatab hingamise või hingab pindmiselt siis, kui ta on ohus, on valvel – oht on lähedal, käes, turvatunne puudub, vägivald leiab aset. Pinge püsimine, kokku tõmbumine, ootus – mis on see, mis saab osaks – kaua kestab – kuidas on võimalik reageerida. Peatunud hingamine tähendab, et inimene kuulatab, kedagi teist ja jälgib midagi muud ega taha ennast märgatavaks teha.
Vägivallaga kasvatatud laste puhul on peatunud hingamise teemad tavalised. Harjunud reaktsioon, mida ei ole tähelepandud või ei ole selle algust mõistetud. Tõkkamine – vaba vool on peatunud – keha reageerib automaatselt sarnastele sõnumitele – inimene keskendub, millelegi/ mõtleb, millestki/ teeb süvenenult – ootus, kuulatamine, vaikus, ärevus, hirm – hingamine peatub.
Mina ja Sina, millest moodustatakse sõnade paar Meie, tähendab ühist – mingil põhjusel ühes olijaid. Kuid, kui inimene ei saa, ühes olles, teisega ühes olla, siis tema ise annab endale informatsiooni, et vaja on taastada turvatunne = kindlustada teisega ühes olemine = teine mõistab ja tajub Mind = Mina teostan kontrolli, et teine on Minuga ühendatud = teisele info andmine, et too märkaks – Mina olen liiga kaugel, eraldi, väljas – ning muudaks - Mina astun Sinu juurde ja olen Sinuga koos.
Vaimse taseme kontakti puudus/ mitte toimimine toob kaasa vaimse taseme füüsilise väljenduse vajaduse õigel moel teostatud füüsilise kontakti järele – vaja on koos kõla ja kokku kõlamist – ühte liitva sõna tähendus on kinnituse saanud – põhjus, miks koos ollakse, on pidav – inimesel on anda endale kindlustunnet pakkuv informatsioon – Mina tean, kus Mina, teisega ühes, olen ja Kes Mina, teisega ühes, olen = mina olen Mina, sest ja kuna teine seisab oma koha peal.
Vaimne kaugus näeb, füüsilisel tasandil, välja energeetilise tantsuna – inimene astub teisele sammu lähemale – otsib ja osutab lähedust ja sügavamat kontakti, kuid teine läheb, energeetiliselt – nähtavalt/ nähtamatult, eest ära, sulgub, vastandub, vaikib, summutab.
Väikene laps on avatud olulistele inimestele oma elus – tema on nendega üks. Vaimsel tasemel lapsega ühendatud vanem saab, füüsilisel tasandil, olla tõrjuv ja karjuv, kuid põhi jääb samaks – laps teab ja tunneb, et vanem on temaga. Vaimsel tasemel lapsega ühendust mitte valinud vanem saab, füüsilisel tasandil, olla naeratav ja leebe, kuid see on pealispind – laps tajub ära, et vanem on kauge, külm, kõle, tahtega haiget tegev.
Vaimse taseme eraldatus tähendab, füüsiliselt kõrvu istudes/ seistes, seda, et keha ei lõõgastu, keha tardub, külmub, on ettevaatlik, ärevuses. See on teise tegelikkuse tajumine ja teadmine – ühendust ei ole, mõistmist ei ole – inimene on samas, kuid enesega sama ei ole enese kõrval – vanem on ohtlik, sest ta ei arvesta lapsega, kui eraldi seisva isiksuse ja inimesega.
Keha peatab hingamise, kuna inimene püsib paigal, sest - Mina olen Kes ja sellest tulenevalt tuleb Minul olla teise ja enese kinnitus – Minu roll/ teise roll – Meie oleme see ja see, seega Meie väljendume sel moel ja sellistena – see tähendab sellist nähtavat füüsilist lähedust, sellisel moel nähtavaid füüsilisi väljendusi, selliseid nähtavaid füüsilisi sõnu ja nähtavat füüsilist tähelepanu – Meie kinnitame teineteist üle – Mina vastan teisele – Mina olen teise kinnitus – teine on Minu kinnitus – Minu/ Sinu, kui rolli, kuid ei Minu/ Sinu, kui inimese oma.
See tähendab, et füüsiline tasand ei vasta vaimsele tasemele – inimene astub enesele vastu, teeb ise endale liiga, paneb ise ennast olukorda, kus temal on halb olla. Sellise tegevuse tulemus – on loogiline, et inimeses kasvab vajadus füüsilise läheduse järele – vaimse taseme füüsilise väljenduse järele – et see, kuidas ollakse ja mida tehakse, oleks kooskõlas enesele olulisega – ühendus vaimsel tasandil – vanema energeetiline väli on last hoidev, ühendav, kaitsev, turvaline.
Inimese, kes kogeb vaimse taseme ühendmatust, sees on teadmine, et koos olemine, teisega, ei jää püsima, teine eraldub ja eraldab, teine ei talu ega taha sellist/ senist lähedust. Teine on teinud kahte ühendava suhte tähenduses muutuse, kuid ei ütle seda selgelt välja, vaid väljendab füüsiliselt – teise keha reageerib enese tegelikkuse kohaselt ja see annab märku tolle teise asukohast.
Hooli Minust – anna Minule teada, et olen Sinule oluline = Sina arvestad Minu informatsiooniga = Sina näitad välja, et Sina kasutad seda. Hooli Minust – anna Minule teda, et olen Sinule oluline = oled näidanud, et Sinule sobib olla hoolimatu ja Sinus on tahe olla vägivaldne. Hoia Mind, hooli Minust = kinnita seda, miks/ Kes Sina oled Minuga koos = hooli sellest, kuidas on, Minul, olla Sinuga koos = Mina ei saa enesele kinnitust.
On väga raske teha selgeks sellele teisele, kes on vaimse taseme otsuse vastu võtnud, et tema tegevus on häiriv, haiget tegev ja muutust vajav – see ei vasta ühenduse tähendusele. Teine ei saa sellest aru, ei nõustu, vastustab – tema on seal ja sellisena nagu tema nõus on, vahel ollakse veel rohkemgi ja kui siis tulla ”nõudmisi” esitama, siis on viha ja vägivald kiired tulema – füüsiline tasand reageerib vaimse tasandi otsust kaitstes ja varjates.
Sina ei peagi saama/ Sina nõuad liiga palju/ Sina oled tänamatu/ Sinul on, kuid Sina ei saa aru – jutt Jumalast on õige – inimene, kes on vaimse taseme kauguse paika pannud ja järgib seda – tema otsuse järgi ei pea teine saamagi seda, mida teisele ei anta/ teisel ei ole õigust tahta/ teine ahistab/ teine ei ole tänulik selle eest, mis on antud-tehtud/ teine ei saa aru, et temaga ju ollakse.
Kaks erinevat mõistmist, mida ei ole võimalik ühildada muud moodi, kui ühise moodustavad inimesed teevad ise endale liiga/ on teisega vägivaldsed – ole Minu tasandil, ole Minu järgi, arvesta Minuga – üks tahab teiselt rohkem, teine tahab teiselt vähem – proovitakse anda rohkem, proovitakse tahta vähem. Vägivald sunnib olema näiline – näitlema rohkem armastust, vältima vajaminevat lähedust.
Samal ajal proovitakse seista enese eest ja parandada enda olukorda, et ei peaks välja võitlema, ära tõestama, välja teenima, kaotust kartma, enesega vastuolus olema. Vastandumise kohtades proovitakse, teisele, enese mätta vaatenurka ära seleta – Sinu õigused ja kohustused, Minu õigused ja kohustused – Mina olen/ Sina oled – Sina oled kohustatud, sest Meie sees on Minul õigus enesele vajalikule – Sina taga ja anna.
On tavaline, et see, kes on kaugemas kauguses ja vähendanud ühist, osutab mõistmatut ja esitab teisele tingimusi – kuid enese ära tõestamine, enesele vajaliku saamiseks/ tagamiseks, on enese müümine, sest parem ja õigem kohtlemine ja suhtumine tuleb ära teenida ja välja osta – teisele tuleb anda põhjus, miks tema teeks seda, mida ja kuidas tema ise ei vali tahta teoks teha.
Sellistes kohtades tõuseb esile olulisuse küsimus – Kas Mina ei olegi teise jaoks oluline – kas teise jaoks ei ole Minuga koos olemine oluline? Inimene, kes külmetab, sest kogeb üksindust, vajab ja otsib enesele olulisust = lisa väärtust – Mida ja kuidas saan Mina, teisele/ teise jaoks, anda, teha, olla nii, et teine tunneb Minust puudust, vajab Mind = tahab ise Minuga koos olla?
Koos olemise tähendus – Mina pilt – Mina olen/ teine on – Meie oleme koos – oleme Meid tähistava sõna parim tähendus – Minu vajadused saavad täidetud, Mina ei pea kartma hülgamist, Mina ei pea kogema vägivalda, Mina ei pea tundma valu, Mina ei ole üksinda – teine on Minuga koos.
Vägivaldses keskkonnas saab inimese aju kahjustatud – inimese kompuutrile/ juhtimiskeskusele antakse vastandlik informatsioon ja nõutakse, et ta selle üheks teeks ja seda kasutaks – Meie oleme koos, kuid teine ei taha Minuga koos olla – teine väidab ja näitab, et ta on Minuga, kuid ta teeb haiget ega näe enese tegevust valena, vaid õigustatuna.
Teine hoiab, Mind, enesest eemale – teine annab/ loob, Minu, kuid ka enese kohta, vale informatsiooni – teine valetab, et saada põhjus vahemaad säilitada – teine valetab, et näidata enese tegevuse õigsust – temal on olemas põhjus kõigeks selleks, mida tema teeb – Mina annan temale selle – see tähendab, et Mina ise tahan, et Mind koheldakse vägivaldselt ja Minust peab eraldi olema – Mina ei jätvat, teisele, teist valikut.
On loomulik, et selline informatsioon on tasakaalu häiriv ja tervist rikkuv – see ei seleta ära ega aita jõuda rahuni – see toob kaasa asendused, sõltuvused, mustrid, et toime tulla ja edasi olla selles, mis ei ole see, millena seda näidatakse ja kuidas seda näideldakse.
Vägivaldses keskkonnas kasvanud inimestel läheb segamini kaks olulist erinevust – teine on Minu jaoks oluline, olulise tähtsusega rollide ühenduse tõttu – teise olemas olemine ja rolli täitmine tagab kindla Mina kogemise, väljenduse võimaluse. Inimene, rollina, on oluline, siis ja seni, kuni ta oma rolli õigesti täidab ja vajamineva tagab – ta on vahend, millegi saamiseks.
Kuigi ka vahend saab meeldida ja sobida ning tema kaotus saab jätta jälje, siiski on too asendatav ja tühine – lihtsalt tema kasutamine oli käepärane, lihtne, harjumuslik, täpsem – uue leidmine võib võtta aega, vajamineva puudus tekitada ärajäämise nähtusi, võimalik ei ole sel moel õige.
Tagajärjed võivad tunduda, et teise järgi tuntakse puudutust ja teine on asendamatu, siis see ei ole sama sellega, et igatsetakse inimese järgi - olulise tähendusega inimene on see inimene, kes oleks ka ilma rollita enese elus osaline – seda inimest ei taheta kaotada ega temast eraldi olla. See ei ole kindla väljenduse võimaluse/ kogemuse saamise vajadus, vaid pingest ja kaotusest vaba ühendus – Mina olen Sinu valinud – Mina tunnen rõõmu, et Sina olemas oled – seda ka siis, kui Sind Minuga ei ole – Mina ei hoia Sind endale, sest Mina ei kaota Sind.
Vägivalda kasutava ja õigeks pidava jaoks ei ole inimene, inimesena, tähtis ega oluline – rolli võimalus on, enese kogemise ja väljenduse võimalus on – teine on vahend, kuidas seda saavutada – siis, kui inimene ei võimalda vajaminevat rolli, siis on inimene vale ja üle.
Vägivalla teostamine ja vähendamise kasutamine tähendavad, et inimest proovitakse rolli suunata ja tema õigena olemist kontrollida – kui Sinuga juba koos peab olema, siis ole sel moel, et Sinuga on koos hea olla – ole nii, et Minul on hea olla.
Inimesed, kellel ei ole hea, sest nad ei ole enese tegelikkusega kooskõlas, on varmad kasutama vägivalda ja taltsad alluma vägivallale. Vaimselt piiratud inimene ei kasva suhtes inimesena – rollide Maailma suhe, mis on peale sunnitud, on kohustus, mida taluda, kuid võimalus, mida vältida – Mina ei taha Sind – Sina oled Minu jaoks vale – Sina oled olnud Minuga valel moel – Sina ei ole arvestanud Minuga.
Vägivalla kestmise põhjus – olemas olevat informatsiooni ei võeta vastu ja seda eiratakse ning püütakse teiseks teha. See vanem, kes otsustas aborti teha ja teostas oma valiku, ütles lapsele Ei. See laps, kes elas abordi üle, teadis, et teda ei taheta – tema püüdis olla tasa ja mitte hingata – et vanem ei märkaks ega kordaks. See laps ei arvestanud vanema informatsiooniga – tema tahtis elada – teise arvelt. Süü ja raskuse tunne – Mina valisin iseenda – Mina teen teisele liiga – Mina ei saa = ei taha ise ennast ära kaotada.
Väljale antud informatsioon, mida ei ole muudetud, ei kao kuhugi, sellega arvestatakse ja seda antakse edasi – olevas olijad teevad selle nähtavaks, kasutavad seda ja peavad sellest kinni – nad kordavad olulist ülesannet.
Laps, selle jaoks, et tema ise sobiks ja tema ise saaks, päästab oma vanema – ta kindlustab vanema olemas olemise endale – teine laps saab vanemat päästa, võttes enese peale ülesande hoida vale laps vanemast eemal ja, vanema informatsiooni alusel, vanema soovi tõeks teha – nähtavalt ja selgelt – see teine, selline ja selline – Meie ei vali, Meie ei ole, Meie ei taha – Mina ära, Mine mujale.
Inimene, kes ei kuula, ei vaata ega võta vastu seda, mida temale teada antakse – kes toetub, et üksindust vältida, rollile ja rollide ühendusele – kogeb vajadust ning olulisuse ja väärtuse puudust ning kogeb valu – tema ise võimaldab enesele osaks saava – tema püüd, lähemal olla/ lähemale minna/ lähemal püsida – kohtab vastu tegevust – negatiivsus, valed, vägivald – kõik see sisaldamas sõnumit – Mina ära, Sind ei ole Meie jaoks olemas.
Inimene, kes lähtub ühenduse tähendusest ja tahab ühes olemise kvaliteeti muuta, annab informatsiooni selle kohta, mis ja kuidas ei kõla kokku ja teeb tervikule halba, kuid see mõjub teisi häirivalt ja ärritavalt – nemad ei taha teisiti. Mis siis, et kogu, väljal olev, informatsioon ei anna olemas olevaks põhjust ja teoks tehtavale õigust, kuid see on see, mis on valitud.
Inimene, kes tahab muutust, sest vajab lähemat ühendust – füüsiline tasand on valetav ja vägivaldne – vaja on vaimse tasandi füüsilist väljendust – ei saa aru, et osaks saav seda ongi. Tema tahab, et kasutusele võetakse kogu informatsioon ja ühes olemine teostataks selle alusel – ta ei saa aru, et teised teavad kogu informatsiooni olemas olemist, kuid see ei loe – nemad on kasutusele võtnud selle, mis kinnitab nende valiku ära. Jah, nad saavad teha viisakat nägu ja lausuda korralikke sõnu ning näida ühendatutena, kuid nende tegelikud teod ja valikud räägivad nende tegevuse eesmärgi välja – vahe hoidmine, eraldi olemine.
Siis, kui inimene sai aru, et laps ei kadunud, vaid kasvab edasi, siis istus ta, igal korral, potile, lootusega, et tema aluspüksid on verised – see oleks olnud märk vabanemisest. Aastakümneid hiljem istus abordi üleelanu neljal korral, erineva pikkusega ajal, potile nii, et ta kartis vere nägemist – see oleks tähendanud lõppu. Siis ta ei saanud aru, et see oli tema enda hirm, mis tulenes teadmisest – kui on veri, siis Mind ei ole enam/ Mind ei jää enam.
Asjad ja lood saab õigeks teha – teise inimese soovi saab kuulata ja sellega saab arvestada – vanem, kelle jaoks laps tähendas pomme, jalgade küljes, selle vanema saab laps, iseendast, vabastada – ta saab anda vanemale vabaduse, et too saaks minna enese elu elama – laps ei kuulu sinna. See tähendab, et vanem jääb lapse elust välja ja kõrvale – seda, mida ei ole valitud hinnata, seda ei tule teisega jagada.
Ühes olemise igatsus ja läheduse vajadus on harjumus - harjunud olek, sest väga pikka aega on elatud ja oldud koos inimestega, kes vali ega taha endaga ühte - on loomulik, et seal, kus ei ole, jääb puudu see, mida on lubatud ja kuidas on väidetud olevat.
On lapse isiklik asi kasvada täis - olla suur ja jätta Lapse roll ning teha otsused inimesena, teis(t)e inimes(t)ega arvestades - see on tema/ nende elu, enesele valitud moel - Mina nõustun teis(t)e valiku(te)ga ja toetan seda.
On Minu enda vastutus arvestada ennast puudutava informatsiooniga ja teha oma sammud sellele toetudes. See on mõistmine, et vägivalda teostav ja kasutav ei lõpeta suhte - ta hoiab selle alles, sest tema saab, selle sees, ise ennast vajamineval moel rahuldada ja väljendada. Seega annab ta informatsiooni nii, et teine jääks tema lähedusse ja tema lähedust püüdlema.
On täis kasvava inimese teadlikkus anda teada - Mina ei toeta neid valikuid, mis tähendavad vägivalda ja vähendamist - Ei, see ei ole okey - nii ei ole õigust teha - see on vaimse taseme piiratud vaimsuse väljendus - enese rahuldamine ja maandamine, füüsiliselt väljendudes, kasutades füüsilist ühendust ja füüsilist vahendit. See ei ole teise õigus ja selle kogemine on enese müügi protsessiga kaasnev - inimene, ükskõik, millises vanuses, ei suuda ennast maha müüa ega vajaminevat tagada - seal, kus ei ole, seal jääb alati puudu.
Marianne
27.05.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar