Vaimse piiratuse märk on see, kui inimene osutab teisele – Sina panid Mind, sellisel moel käituma/ valima/ tundma – Sina tegid seda ja teist ja sellepärast Mina – ära Sina tee, siis Mina ei tee ega ole – siis Mina ei pea ja, siis ei ole Minul vaja – Sina olid põhjus, miks Mina, seda ja teist.
Selle jaoks, et sellise, ennast teiseks muutva, teisega ühes, paremini, toime tulla, õpib inimene teist moodi reageerima – ta koolitab, ise, ennast vaikima, vältima, kustutama, vastustama. Tegevused nii nagu inimesel oleks, vältimatu, kohustus teatud moel reageerida ja siis ta lahendab lugu nii, et ta vastab, enese sundusele, vastu hakates, seda eirates, vastu karva olevat taludes – inimene nimetab seda teadlikkumaks enese väljenduseks.
Inimene, reageerides, reageerib mingile informatsioonile – vaimse taseme kasv tähendab mõistmist – Mina olen reageerinud infole, mida ei ole/ mida ei ole sellisena/ mis tegelikult ei tapa – Mina ise valisin olla, käituda, vastata nii nagu seda tegin – Mina justkui pidin seda tegema, sest informatsiooni olemas olemine/ tõlgendus kohustas/sundis Mind selleks.
Vahetult, midagi, kuuldes/ nähes/ kogedes võtsin teise informatsiooni vastu ja sellest sai Minu enda oma, sest selle sees oli, midagi sellist, millele Mina reageerisin – olin häiritud, sest informatsioon viis Mind tasakaalust välja – enese sees oli ebamugav olla – oli teadmine, et olemas oleva info alusel pidin keegi olema/ kuidagi olema, kuid Mina ei tahtnud see Mina olla/ Mina ei tahtnud sel moel olla - kuid Minul ei olnud endale teistsugust, teistsuguseks olemiseks, informatsiooni anda – Mina ei saanud ise ennast vabastada sellest, milleks Mina ise ennast sundisin.
Enese sundimine tähendab, et olin reageerinud või sunnitud reageerima veel enne, kui olin ise endale jalad alla kasvatanud – pidava põhja jalge alla andnud – Mina TEGELIKULT olen, Mina TEGELIKULT tegin, Mina TEGELIKULT valisin, Minu TEGELIK eesmärk – Minu enese informatsioon, Minu enda kohta ja seejärel teise kohta ja meid ühte siduva kohta – samal ajal teise informatsiooni enesest eraldi hoides – sellega arvestades, kuid sellele mitte reageerides – oma teadlikku ja kogu informatsiooniga arvestavat otsust, valikut, sammu oodates.
Enese jalad olid puudu - see tähendab, et olin reageerinud ennast sundivalt, kuid harjunult – enese informatsiooni kõrvale lükates ja teise oma kasutusele võttes – teinud seda nii nagu teise info oleks olnud ainus, õige ja olulisim, kuid enese oma kasutu, vale ja keelatud.
Seega leidis aset erinevate infode vastu seis – enese info ei näidanud ega väitnud, Mind/ teatud midagi, selliseks nagu teine teada andis. Tasakaalu kaotuse ehk vale sammu taga oli põhjus, et Mina ei suutnud ega osanud eneseks jääda ja teise informatsioonist eraldi seista – pidin teise infoga nõustuma ja seda kasutama, sest teine ei arvestanud Minu informatsiooniga – tema vastustas selle ja väitis, et see on vale – tema käitus nii nagu seda ei oleks olemas või see teeks temale liiga.
Sundust kogedes reageerisin ja astusin samme, kuid ei täie teadlikkuse ega enesega koos kõlas olevana. Lisaks sellele nägin ja kogesin, et enese juurde jäädes, olin vale, teise väite järgi – teine reageeris, valena olevale Minule, vastu nii nagu oleksingi selline – see oli häiriv.
Sellises situatsioonis olemise tõttu oli Minul endast kahju, vajasin turvatunnet ja kindlust ja tugevust – kellegi teise kinnitavat tähelepanu ja kohal olekut, et olla veendunud – Mina ise tean, mida ja miks Mina teen – sellele on põhjus olemas ja Mina kõnnin selgel sihil – seda ka siis, kui teine ei tee koos tööd, vaid naerab välja, vihastab, solvab, lööb, jätab ühise käsil oleva pooleli – Mina ei tee teisele liiga, kuigi teine käitub, väidab, näitab, et olen tema vastu ülekohtune. Mina ei saa aru, miks teine Minuga/ Minu informatsiooniga ei arvesta.
Vägivaldses keskkonnas viibimise ja isiksust vähendava kasvatuse tulemus on, et inimene – sellel hetkel, kui temal on õigus, oluline vajadus, kindel eesmärk, oma territoorium, jne – hakkab see inimene päästma seda, kes teda ei kuula, temaga ei arvesta, kes on vägivaldne ja vähendav – inimene hakkab püüdma laua pealt kukkuvat vaasi, mis ei ole kukkuma hakanud ja sageli ei ole vaasigi või ei ole ei lauda ega vaasi.
Inimene ise võtab endalt vabaduse – inimene ise võtab, kellegi teise eest, vastutuse. Inimese kasutuses on, enese jaoks, oluline informatsioon – selle alusel usub inimene teadvat - miks Mina pean tegema ja mida Mina pean tegema – kuid see ei ole õige ega paika pidav - inimene teeb sammud, mida tema ei ole kohustatud astuma – põhjuseks see, et inimene, ise, hakkab, läbi teise, päästma ennast – inimene ei tule teise muutusega, vastandlikkusega, agressiivsusega ega enese valeks nimetamisega toime – seega ta arvestab teisega, et too tagasi muutuks, lõpetaks – talutav oleks.
Harmooniat rikkuva informatsiooni vahetusega suhetes on tegemist Mina kaotusega, Mina eest võitlusega ja Minast loobumisega – loo üks osapool kogeb, et tema Mina tehakse maha ja seda ei kinnitata – selle asemel nimetatakse teda, informatsiooni andes, teiseks – aset näib leidvat võrdluse moment – Hea/ Halb – Hoidev/ Vägivaldne – Saamatu/ Oskaja – Sina oled = Sina ei ole – olles üks ei saa Sina olla teine.
Loo teema on mingi kindla rolli - nt Mehe/ Naise/ Lapse/ Vanema/ Inimese rollile antava inimest/ tema käitumist-väljendust iseloomustava liitega. Andes informatsiooni, mida saab, seda laiendades, tõlgendada nii, et inimene on Halb/ Paha/ - Inetu/ Saamatu – sel moel näib ära kaduvat justkui kõik see, mis kinnitab sedasama inimest Heaks/ Ilusaks/ - Tubliks/ Hoolivaks.
Konkreetse info andmisega kaasneb see, et inimene ei tule temale suunatud tähelepanuga toime – seega võitleb ta iseenda eest ja tahab luua võrdluse, kus tema kohta info andja ise oleks Halb/ Vale/ Vea teinu/ Naeruväärne/ Vale.
Ise ennast tõstvas/ tõestvas võrdluses ja aktiivses vaimses enese rahuldamises taastub inimese Mina – ta näeb, tajub, kuidas teine väheneb ja on nüüd ise see, milleks ta inimest nimetas/ milliseks osutas – enese Mina taastav inimene annab endale/ teisele/ ümbritsevatele informatsiooni, mida kasutades ta suudab ise ennast paremini näha ja paremana kogeda – Mina olen, sest Sina oled = Mina ei ole, sest Mina ei saa olla ega pea olema, sest Sina oled.
Inimene, kes võtab temale, tema enda käitumise/ väljenduse/ valiku kohta antavat informatsiooni Mina kaotusena – on inimene, kes väldib enese vastutust – kuid ta ei näe ega saa sellest arugi, sest tema teadlikkus on rolli oma – Mina olen selline, sest Mina olen teinud seda-teist = Mina olen ennast ära tõestanud = Minusse tuleb suhtuda sellise Minu kohta informatsiooni kasutades ja sellise Minu kogemise peab, Minule, tagama.
Inimene ei saa aru, et tema poole pöördutakse, kui inimese poole - kes on inimene, mis ei tähenda rolli või tema poole pöördutakse, sest tema on inimene, kes on teatud kindlas (põhi) rollis – Sinu ülesanne, Sinu vastutus, Sinu sammu tagajärjed, Sinu poolt loodu – võta oluline informatsioon teatavaks ja näita välja, et võtad osa, arvestad, tegeled, hoolid, vastutad.
Inimene, kes on, temale osutatud informatsiooniga kohtudes, paigast ära, sest korraga teda enam ei ole – see inimene on kaotanud tasakaalu – ta justkui upub ja lämbub ning vajab kindlat pinda jalge alla ja õhku, mida hingata – on loomulik, et tema tahab, esimese asjana, ise ennast taastada – seega vastustab ta temale antava info – ta ei võta teadlikku vaimse taseme ühendust vastu – ta valib füüsilise väljenduse, rollide tasandil, ja alustab agressiivset manipulatsiooni.
See tähendab, et ta võtab teise isiku ette ja läheb isiklikuks – ta hakkab teist, kui inimest, vähendama ja maha tegema, ta hakkab teisele informatsiooni andma, et teine väljenduks inimese poolt endale valitud rolli vastas poolena – Mina olen Ohver = Sina oled Agressor – Mina olen Süütu = Sina oled Süüdi, Mina olen Õige = Sina oled Vale jne.
Selline tegevus on vaimne ja füüsiline vägivald – siis, kui selline tegevus on tavaline ja aastaid kestnud ning seda on teostanud mitmed inimesed, siis on tulemus see, et töödeldu loobub oma Minast. See tähendab, et töödeldav võtab, enese/ enese tegevuse, teise/ teise tegevuse, enese õiguste/ teise õiguste kohta, teda vägivaldselt ja vähendavalt kohtleja informatsiooni kasutusele.
Selle tulemus ongi vaimne ja füüsiline häiritus enese sees – enese, endiselt alles olev, informatsioon ja teis(t)e oma(d) ei saavuta ühtsust, vaid põrkuvad, kirjutavad üle, vastanduvad, eitavad. Mina olen/ Mina ei ole = Mina ei saa olla, sest Mina pean olema see, kellena Mind nähtavaks tehakse = nähakse ja kogetakse – sellise Minu kohta on väga palju ja väga mitme käest kuuldud, samasugune ja ära tõestav informatsioon olemas ja kasutusel.
Teised ei saa ju eksida – nad teavad ja näevad seda, millest räägivad. Informatsiooniga töödeldaval inimesel ei tule pähegi, et teine ei räägi tõtt, täit tõtt, tasakaalustatult, kuigi too teine näib seisvat enese tões ja õigluses – enese jõus ja enese kindluses.
Töödeldav ei mõista manipulatsiooni olemust – milles peitub aset leidva sisu - kõik oleneb sellest, kuidas osutada, kuidas näidata, millisena väljenduda, mille jaoks seda teha – kellena on vaja olla, mille peab saavutama, mida tahetakse alal hoida.
Inimene, kes kaotab ise enda ära, on inimene, kes teatud moel väljendatud reageeringu peale jätab kõrvale enese teadlikkuse ja võtab kasutusele teise poolt ette söödetud informatsiooni – mida kauem on lugu kestnud, seda harjunum ja normaalsem see tegevus on – dirigent ei pea enam oma kepiga vehkimagi – piisab sekundist, kui energeetilise välja muutus on ära tabatud ja orkestrant hakkab tuttaval viisil pilli mängima. Inimene teab oma kohta ja on õppinud selgeks oma rolli ülesanded ja väljendused.
Inimest ennast see muutus häirib – ta ei saa täpselt aru, miks ja kuidas see temaga sünnib, kuid tema teab, et teine on tema muutuse põhjus - teine on selline ja teise pärast – teine teeb sel moel, et Mina ei saa olla Mina – TEINEeeeee keelab, Minule, Minu enda.
Häiritud teadlikkusega inimese lahendus on vältida kontakti sellega, kellega ühes ta reageerib, automaatselt, ennast kaotavalt ja ennast kahjustavalt. Siis, kui seda ei saa teha, siis inimene õpib olema see, kellena teda oodatakse olevat – teise Mina tõestaja, taastaja – temast saab see Kellena teine teda näitab, osutab, kohtleb – see tähendab igavest kurbust, viha, põlgust, häbi, valu, süüd – sest enese taastaja tahab olla parem, ilusam, õigem, tublim, jne - seega peab tema võrdlus olema teisest vähem. Vähemaks töödeldav tahaks olla ka teine ja ka teistsugune, kuid ennast ära muutva teisega ta seda teha ei saa – see teine ei näe, ei näita, ei kohtle teda teistsugusena.
Harjumus tähendab normaalsust ja see tähendab, et põhjust ei otsita, vaid tegeletakse tagajärgedega – püütakse ära elada oma argine elu – ellu jäämine ja elus olemine on paine, mille sees elatakse ja, mille all kannatatakse. See tähendab, et inimene ei suuda ega saa, ise, ennast toimuvast eraldada, et vaadata ja hinnata oma lugu kaugemalt.
Selle asemel on inimene oma loo sees ja tal puudub olukorrast väljapääs. Selle asemel on inimese kasutuses tema jaoks valet informatsiooni asendavad/ muutvad vahendid ning tema aktiivseid/ varjatuid vajadusi kustutavad tegevused – sõltuvused ja lahendused, mis aitavad lõõgastuda, vabaneda, unustada, kergendada, üle kirjutada.
Harutamine - teine – teise osa, enese loos – milline on tegelik teise osa. Teisel inimesel on õigus ja põhjus enese väljendusele, olemisele, vajadustele – Mina ei pea teise valikuid enese omadeks tegema ega neid kandma hakkama. Mina saan lasta teisel rahus olla. Alles siis, kui teine ise küsib, palub, osutab, et tahab Mind, inimesena/ põhi rollina, enese looga ühendada – alles siis Mina reageerin ühendavalt – see tähendab, et alles siis Mina vastan teise reaalsele tervikule.
Senikaua, kuni teine räägib endast ja endale – tema Mina kaotus ja vajadus seda taastada - on see tema lugu – Mina ei tee sellest enese oma, kuid olukorrast tingitult võtan ette enese tervise, heaolu seisukohast vajalikud sammud – ära minemine, stopp ütlemine, kontakti lõpetamine, jne. Seda ilma süümepiinade ja harjumuslikule sundusele järgi andmata.
Kuidas seda saavutada – tuleb olla olevas hetkes ja mitte reageerida automaatselt. Samm tuleb teha selle informatsiooni alusel, mis on nähtavaks tehtud ja üle kinnitatud. Olen teadlik, et Mina ei ole roll – olen vaba inimene – Minule ei maksta teisega sama/ teise asemel olemise eest – teise vajadus ei ole Minu töö vastutada ega sellest tulenevaid ülesandeid täitma hakata.
Olen Mina ja on teine – kaks eraldi olevat inimest – teisega erineval arvamusel, erineva teadlikkusega olemine on häiritud suhtlus ja raskendatud side, kuid see ei tähenda enese kadumist ega ohtu elule – selle kontakti saab ära lõpetada, selle seest ja eest saab ära minna.
Oluline on mõistmine, mida ja miks teine teeb – mis on see, mida on temale vaja ja kuidas ta seda saavutada püüab – mitte keskenduda sellele, kuidas ta teeb ja millisena ta on – see on lõks, sest see on häiriv ja ärritav informatsioon, mida pealt nägija ja vahetult kogeja hakkab töötlema ja siis tal tuleb sellele reageerida – enese vastust andev, teise tegevust muutev, enese tegelikkust kustutav väljendus muutub vältimatuks.
Oluline on ära tabada enese automaatne sisse lülitus – teine on ja käitub teatud moel= Mina olen ja käitun teatud moel. See on see, millega varem kaasnes viha, jõuetus, enesest ära olemine – Sina ära tee ega ole, siis Mina ei tee ega ole ega tunne eneses. Sellega kaasnes teise Oluliseks pidamine – muudetule näis, et teise käes on võti, millega saab teda muuta – inimene tahtis ja vajas, et teine seda võtit ei kasutaks – et teine ei tahaks ega vajaks senist sellist Mind – et teine tahaks ja vajaks Mind teistsugusena.
See võti oli teise tähelepanu ja sellega kaasnev – inimene ei talunud enesele pööratud tähelepanu ja enese kohtlemise muutust – teise muutunud tähelepanu võrdus inimese Mina muutusega – teisel oli olemas õigus ja põhjus, Minuga, sel moel käituda ja olla – teisel puudus põhjus Minuga teisiti olla – Mina ei jätnud ega andnud, teisele, teistsugust võimalust. Uskumine – sellise väite tõeks uskumine.
Seda inimest, kes on, kellegi vastu, vägivalda kasutanud, seda inimese saab hukka mõista, kuid teda saab ka mõista – mitte heaks kiita, vaid aru saada, miks ja kuidas on tehtud ja alles püsinud - inimese käitumise taga on pikaajaline harjutamine – inimesele on ette näidatud ja temale on võimaldatud ning tema on õppinud selgeks, teatud situatsioonides, teatud moel käitumise mudeli – Mina olen selline, siis Mina olen Kes = siis Minu võimalused, siis Minule võimalik.
On täiesti loomulik, et inimene, olles mugav, teeb nii nagu on tema jaoks lihtsam ja tavaline, see on ka turvaline – ta ei peatu ega mõtle – seega ei ole tema asi panna ise endale piire ette ja arvestada sellega, mis temasse ei näi puutuvat – teise teemad on teisele kuuluvad. Seda eriti siis, kui teisega ei saa arvestada, teisele sobival moel, sest teist saab kasutada, enesele sobival moel.
Lugu ei lahene, kuigi seda lahendatakse, vältides tegelikku teemat. Tasakaalust väljas lugu ei ole ainult ühe osapoole teema – ei ole ainult selle oma, kes kasutab ära ja ületab piire – samal moel on see selle teise oma, kes ise laseb sellel sündida ja toetab jätkumist – kas või lihtsalt sellega, et püsib paigal ja vajab teise muutust ega suuda kontakti vähendada/ lõpetada.
Selle jaoks, et muutuks, on vaja mõlemat osa poolt – on vaja mõlema osa poole mõistmist ja teadlikkust – Mina, Sina, Meie – isiklikud ja ühes olemise mustrid. Kokku leppimine – ei võta isiklikult ega osuta süüd – mõlemad võtame vastutuse – üks sai, sest teine võimaldas – üks võimaldas, sest teine kasutas vaimset ja füüsilist vägivalda – mõlemad jätkasid, sest mõlemaid ühendas üks ja sama teema - isiklike Minade segadus ning üks ja seesama Mina taastamise lahendus - võrdluse loomine ja ära tõestava võrdlejana olemise vajadus.
Marianne
12.05.2026
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar