Sageli valib inimene endale kindla ja sobiva fooni/ keskkonna/ heli/ tegevuse selleks, et ühineda ja väljenduda – see on soov olla kõigega üks – olla nii nagu enese sees nii ka enesest väljas - või vastupidi - kogeda väljas, et olla sees – näha ja kogeda ennast, justkui käega katsutavana ja silmale nähtavana.
Enesele välja valitu on värv ja liikumine, mida enese väljendamiseks ja ilmestamiseks kasutada. Vahetu ümbrus ja reaalsed kogemused aitavad luua ja hoida enese emotsionaalset seisundit – inimest, kui ennast loovat energiat, ennast kogemas.
See, mis saab olla hea, see saab olla ka halb – valed emotsionaalsed seisundid on inimest pidurdavad/ lõhkuvad/ hävitavad/ häirivad/ vähendavad olukorrad. Inimene on neis justkui lõksus – ta on ja kogeb – selline olukord kestab ja ta ei leia endale, ei enese seest ega enesest väljaspool, pidet, mis aitaks tal, ühte olemist lõpetades, ise ennast muuta teiseks, et ennast paremini ja rahus olevana tunda.
Selleks, et vältida selliseid olukordi, inimene ei lähe kõikjale ega taha kõigiga koos olla ja tahab ära minna sealt, kus ei ole tema jaoks sobiv olemine - kus tema soov, enese väljendumiseks, ei leia toetust – kus ümbritsev loob ja suhtleb teda/ üksteist/ kedagi teist vähendavalt – kus teda tahetakse sellises mängus osaliseks teha - kus teda nähakse ja näidatakse selles osalisena.
Emotsionaalne seisund on hetk, milles inimene jätkab enese, kui nimelise energiana, loomist ja väljendumist, kuid ta ei saa või ei taha ennast pidurdada ega teisena väljenduda. Keskkond, milles ta on, ei toeta tema selle hetke vajadusi ega ka muutust – võib-olla lausa vastupidi – see soosib jätkamist ja veel sügavamale emotsioonide sisse vajumist.
Sel moel kaob eneseteadlikkus – inimesel puudub toetuspunkt – tema jalad ei ole maas ja seega on ta mõjutatav ümbritseva ja iseenda emotsioonide väljenduste puudutustest ning tagant tõugatud enese ja ümbritseva vajadusest väljenduda – inimesel on soov ennast välja elada - tal on vajadus seda teha, kui on olemas teine, kes ka tahab lava ja tähelepanu endale.
Emotsionaalne olukord tähendab, et inimene on meeletu ja segase infoga täidetud välja sees ja sellest olukorrast puudub tal väljapääs – ta on ennast ära kaotanud ja ta ei taha kogeda endaga toimuvat – emotsioonide üleküllust ja tundepimedust.
Tunde aktiveerumine, kui sõnumi saabumine, tähendab informatsiooni ilmnemist, millega inimesel tuleb arvestada. Endast märku andev tunne tähendab, et info on juba kohal – inimesel tuleb see teadlikult vastu võtta ja sellega arvestada ning enese sammud, seda arvesse võttes, teha.
Hea infoga kohtudes inimene avardub ja avaneb ning on valmis astuma/ vastu võtma/ tegutsema/ looma ja kogema, sest ta tahab ja lubab endale olevast/ olema saavast osa saada ning osa olla. Kuid, kui infoga seondub protest/ ehmatus/ hirm/ vastumeelsus, siis see tähendab, et infoga kaasneb midagi ohtlikku/ vähendavat/ kaotust tähendavat – inimene ei taha panustada endast sinna, kus temale jääb alles vähem või - ta peab tegema, midagi/ nõustuma, millegagi, mis ei ole tema jaoks õige/ hea/ sobiv/ õiglane.
See tähendab, et välisest saadud infole lisanduvad, enese infot sisaldavad, enese tunded, mis ei leia väljundit – see on inimese sisemine monoloog – sageli moonutatud ja varjatud kujul. See tähendab, et inimene ise ei saa endast aru ajal, mil uus info, segunedes vanaga, nõuab reaalseid otsuseid, väljendust ja teoks tehtavaid samme. Inimene kaotab ennast erinevate aegade lugude sisse ega saa olla eneseteadlik reaalsus, kuigi talle tundub, teisele ja/ või millelegi reageerides, et ta seda on.
Samal ajal, kui inimese sees ilmutavad ennast tunded, mis teevad vee sogaseks – edastab inimene enesega seotud infot ka välisesse – loomulikult see ei ole selge ega konkreetne, tegelikkusega kooskõlas olev, vastus teisele, vaid erinevate infode erineval moel edastamine. Loo teeb põnevamaks ka see teine, kes tundega saabunud infoga seotud – see, kellele inimene tundega reageeris, jätkab kohal olemist ja oma sõnumite, samal moel või laiemalt ja emotsioone kasutades edastamist.
See tähendab, et korraga on väga palju erinevaid tundeid mängus – inimese sisemus ja väljaspool olev õhk on neist lausa paks. Kõik need tunded sisaldavad mingisugust infot, mis võib ja saab ka omavahel vastuolus olla. Kõike seda infot tuleb olulisuse järjekorras töödelda – alguseks on olulisim mõista, kellele, mis kuulub – milline tunne, kellele sõnumi edastas ja kas see on olevikust või minevikust pärit info ja, kas see puudutab ainult iseennast või seda on oluline ka teisele öelda.
Selleks, et aru saada toimunust ja mõista, miks üldse segadus saabus, on väga tähtis jõuda välja mõistmiseni – millist infot tundega saabunud sõnum endas sisaldab – tuleb välja sõeluda reaalne info. Seejärel tuleb see uus teadmine vastu võtta ja selle alusel lahendust otsida – oluline on vahe tegemine, enesega seonduva, mineviku ja oleviku vahel.
Tundega kaasneb emotsiooniga täidetud/ nimetatud energia – see on sõnumi kohale toonud energia. Selline energeetiline suhtlemise viis on jälg ajast, mil selline suhtluse vorm oli loote/ lapse jaoks, loomulik lahendus, iseenda ja ennast ümbritseva mõistmiseks/ tõlkimiseks ning iseenda ja Maailma vahelise suhtluse pidamise keeleks.
Ennast häiriva emotsionaalse seisundi püsimine tähendab, et inimene ei tee tööd eneses selgusele jõudmises - ta ei tegele reaalse aja infoga, vaid on suunanud oma tähelepanu ennast häirivale seisundile - omal moel on ta lühises ja toimib autopiloodil - emotsioonid juhivad mängu - kõik tunded soovivad ennast nähtavaks ja teatavaks teha, et lahenduseni jõuda. Inimene ise soovib ennast aidata.
Tundega edastatud info tähendab, et tähelepanu muutis inimesega seonduvat Maailma ja selles toimuvat – avanes varjatud ala/ tuleb tähelepanu teisale - ettenäidatud punkti suunata/ tuleb tegelikkus reaalseks tunnistada/ tuleb enese eest vastutus võtta ja tagajärgedega tegeleda/ tuleb muutunud Maailma piiride ja sisuga arvestada/ tuleb teisele inimesele tähelepanu pöörata ja temaga arvestada/ tuleb enese kaotus vastu võtta jne.
Emotsionaalne segadus tähendab, et inimesel puudub selgus ja siht - ta ei taha vaadata sinna, mille olemas olemist ta ei taha tunnistada/ ta ei tea, millele oma tähelepanu suunata/ ta ei tea, kuidas talle osaks saava tähelepanu sisu ja kvaliteeti muuta/ ta ei tea, kuidas ja, mil moel seda teisale suunata jne.
Inimene proovib teist mõjutada, et toda palju olulisemasse kohta vaatama panna – inimene vajab, et teine vaataks seda, mil moel ja kuidas inimene toimuvat näeb/ kogeb ja tõlgendab, mitte ei näitaks ja vaataks ainult seda, mida ja kuidas ise ennast valib esitleda ja luua ning inimest vaadata.
Peatage Maailm! - Peatage info edastamine! - Peataga emotsioonid! Tuleb vaigistada teine, et anda aega ja ruumi iseendale – vaatame minu lugu, et mina saaksin mõista ja toetada ise ennast - kuid mina ei saa seda teha, kui enese ja teise emotsioonid on tee peal ees ja olukord kestab ...
Marianne
24.10.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar