Olen kõndinud edasi ja sellega seoses on vahetunud Maailm ja muutunud vaatenurk - kindlate rollide valikuga mudelist välja astununa ei ole minu vabadusel enam piire. See tähendab, et ma ei vali enam osaleda mängus, kus teemasid ja probleeme lahendatakse vanal moel - ülekirjutades/ vaigistades - st näiliselt tegeleti, kuid tegelikult hoiti alles.
See oli selline tegevus ja kogemus, mida sai nimetada peaga vastu seina tagumiseks - olin oodanud, vanas liivakastis, millegi või kellegi järel, et teha oma samm edasi/ teisale/ välja - väljendatud soov, ilma tegeliku tahteta edasi astuda, ei toonud kaasa muutust - säilis illusioon, et toimub liikumine, kuid tulemust ei olnud näha, sest liigutust ei tehtud teoks - ei tehtud sammu kaasa või ennast nähtavaks, vaid seisti paigal, sest tegelik eesmärk oli milleski muus/ kusagil mujal.
Minus on kergus – möödunus olid, olevas hetkes ja ees ootamas on erinevad kogemused, millega tulin ja tulen toime – astun sisse – elan läbi – astun välja. Tee läheb edasi, mitte miski ei seisa paigal – ka mina mitte. Mina ei ole täna enam see, kes ma olin eile - eilne mina ei kadunud ära - mina ise, teadlikult, ei vali enam olla, kõiges ja kõikjal, eilse väljendusena - olles edasi kasvanud, siis selleks, et edasi astumist jätkata, on minus kaasas kõik oluline ja vajalik - oma kogemuste eesmärki mõistes - välja settinu.
Marianne
03.05.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar