Siis, kui on tahtmine vaadata kellegi poole ja osutada seda teist oma nimetissõrmega - et näe temas on põhjus – temas on algus ja temas on süü ja temas on tagajärg - siis ei ole tahtmist ega nähta põhjust, et vaadata enese sisse – otsa iseenda tundele.
Tunde, kui vea ja ülekohtu tekitaja näib olevat keegi väljaspool iseennast. Jah, tunne on küll enese sees, kuid ei nähta seost ega ole mõistmist, et ise ollakse see endale valinud ja iseenda võimuses on sellega tegeleda – see vabaks anda ja/ või seda muuta.
See uskumus, et enese tunne on kellegi teise oma, on pärit ajast, mil see näis olevat põhjust/ tagajärge ära seletav ilming. Teine tegi ja oli/ teine ei teinud ega olnud - just sellepärast sai tunne olema ja just sellel põhjusel kadus tunne ära. Teise osalus, tunnete loos, näib olevat selgemast selgem.
Müstiline ja võimas on see keegi teine, kes suudab mõjutada seda, kuidas inimene endas ja ennast tunneb/ kogeb/ näeb – piisab ainult sellest, kui teine tahab ja valib, et oleks või enam ei oleks – ja just nii saabki olema – inimene tunneb ennast ja endas teisiti. Just siis see nimetissõrm sirutub ja osutab – Näe, see seal – just see teine on minu sisemuses toimuva autor! Täiesti tõsiselt usutakse, et ollaksegi, kellegi teise looming.
Lisaks sellele valitakse enese väärtust kaaluda selle tundega, mida teine valis luua - eneses ja enesega toimuv annab info selle kohta, kas teine austab/ hoiab/ armastab või ei austa/ ei hoia/ ei armasta. Looja ei oleks ju loonud olema valet – inimest, kes kogeb ja näeb ennast ning keda näevad ja kogevad samal moel teised - halvana/ vihasena/ kurvana/ põlatuna/ süüdlasena jne – siis, kui ta oleks inimest hoidnud ja teda teisel moel kogeda tahtnud.
No vot ja, kui siis ongi nii, et on paha ja on vale olemine, siis on vaja seda teist, kes muudaks sellise iseendana olemise ära. Kasvab pinge ja ilmneb lootusetus, väljendub viha ja näha on enese jõuetus siis, kui teine ei vali mitte midagi – õigesti või üleüldsegi - teha. Kõik see kasvab seda suuremaks, mida enam on tähelepanu suunatud teisele ja sellele tõsiasjale, et teine ei võtagi midagi ette – see tähendab korduvat kogemist, et ise ei saa, enese jaoks, mitte midagi ära teha – no ei muututa ära, sest teine ju.
Jep – kui ise ei vali ja ise ei tee, siis ei sünni sellist iseennast, kellena tahetakse ennast kogeda – ei looda ju ennast sellisena nagu soovitakse/ vajatakse, vaid sellisena nagu on valitud – just sellise vale iseendana. Olev on saanud olema, sest ei ole kuulatud ise ennast – ahastamine ja teisele süü osutamine on olnud enese hooletusse jätmine – vaja oleks olnud enese mõistmist, hoidmist ja iseendaga arvestamist – mina iseendana – mida, miks ja mille jaoks tundena väljendusin – milline on enese sõnum iseendale.
Enesele info andmine – mina tundsin mingit enesena olemist muutvat/ vähendavat tunnet siis, kui ma olin oodanud/ vajanud kvaliteetset, st mind mõistvat/ hoidvat/ toetavat, tähelepanu, kuid olin kohtunud negatiivse tähelepanuga - mind osutavat/ nimetavat/ eiravat/ vaikivat/ vähendavat/ eraldavat – või jäänud tähelepanust üldsegi ilma.
Automaatne alustamine - Mina ei saa, sest teine .. - ümberlülitus – tähelepanu toomine enese sisse – mina tunnen ... - mida ja miks.
Automaatne alustamine – Näe, mida ja kuidas teine .. - ümberlülitus – tähelepanu toomine enese sisse – mina tunnen ... - mida ja miks.
Ahjaa olin tundnud kadedust, kui olin arvanud, et minule pööratakse tähelepanu ja juba ma sirutusin selle poole, kuid siis nägin, et see sai, minu kõrval oleva, teise osaks. Kui tähelepanu oli viidud teisele, siis teise olemas olemine näis olevat põhjus, miks tunne, minu sees, elavnes.
Ahjaa mina olin tundnud välja jäetust, kui olin vajanud kinnitust, et olen oluline – mõistetakse ja toetatakse minule olulist, kuid siis nägin ja kuulsin, et sellega ei arvestatud. Kui tähelepanu oli viidud teisele, siis teise valik, mis näis näitavat minu väärtusetust/ vähemana olemist, oligi tundunud olevat see põhjus, miks tunne, minu sees, elavnes.
Ahjaa olin tundnud kurbust, kuna olin kogenud millegi olulise kaotust – enam ei olnud nii nagu vanasti – midagi sai või pidi jätkuvalt edasi olema, kuid teistsugusel moel. Kui tähelepanu oli teisel, siis teise valik, mis jättis olulisest ilma ja, kuna teine ei nõustnud oma otsust muutma, oligi tundunud olevat see põhjus, miks tunne, minu sees, elavnes.
Iseenda vastutus enese ees – tunne on info minu enese kohta - ja seega - mina ise leian tee välja ja edasi ning valin lahenduse.
Tundsin ennast pahurana ja ei tahtnud, et mind segataks, sest mina olin väsinud, kuna mina tegin seda ja teist ega valinud puhata. Miks ma ei ole andnud endale vaba aega ega ole hoolinud endast – millise tähelepanuga olin ise ennast vaadanud või arvasin, et teised seda teevad?
Tundsin kadedust, sest nägin, et minul ei olnud seda ja teist, kuna mina ise ei olnud seda enese ellu loonud või ei olnud see minu kohal võimalik. Teisel olev tähendas, et tema osaks sai tähelepanu – mina vajasin samasugust tähelepanu. Miks ma seda vajasin – millise/ millele suunatud tähelepanu tahtsin parema tähelepanuga üle kirjutada?
Tundsin ennast kurvana, sest midagi olulist oli mööda läinud ning ma tundsin ennast vihasena, kuna ei olnud teadnud, et kõik ei jää alles, vaid võib muutuda. Olin suunanud oma tähelepanu sellele, et ma ei õnnestu ega ole piisav – kuid tegelikult oli tegemist tõsiasjaga, et minu valikutel on tagajärjed.
Elav tunne tähendab, et selle loomise põhjust ei ole mõistetud ja/ või selle infoga ei ole midagi ise ette võetud – läheduse piiri ei ole muudetud ja paika pandud/ enesele ei ole antud seda, mida on vajatud/ olemas olevat infot ei ole vastu võetud ja eesmärgiks on olnud seda eitav, muutev tegevus/ ei ole tahetud teadvustada, et olev on enese sammude tagajärg/ ei ole mõistetud, millise tähelepanuga ise ennast vaadatakse ja kuidas nimetatakse ja millisena iseloomustatakse.
Tunne ehk seisund on kestnud, kui mingil põhjusel on oodatud infot lisaks ja seega ei ole, enese sees, enese jaoks, olulist otsust ära tehtud. Kindlasse punkti suunatud tähelepanu on takistanud arengut ja liikumist – alles siis saab, kui enam ei ole/ alles siis saab, kui saab olema - enese hirm, kui teadmatus, on see, mis paneb seisma ja ootama sundivad piirid paika. Vaba ja uudishimulik tähelepanu tähendab, et võib ja saab luua kõike ja kõikjal – ainult vali ja alusta - otsusta alustada teekonda iseendana - enese loominguna.
Marianne
14.05.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar