Tabamatu ime

 

Raha muudab inimest – väide, selle alusel, kuidas inimese käitumine muutub siis, kui temal on raha – on vaba raha. Tavalisest mingis koguses rohkem – seda jääb üle, sellega ei pea, ilmtingimata, midagi katma ja kustutama.

Inimene ei muutu, tema muudab enese käitumist, sest ta ei pea keskenduma raha tegemisele ja raha alles hoidmisele, vaid ta saab anda endale kogemuse – Mina ei pea, enam, endale Ei ütlema. Mina saan anda endale informatsiooni, et Mina saan jätkata teed, seda seal, kus varem peatusin, teisale keerasin – enese jaoks, nn vale tee/ asenduse valisin.

Erinevad võimalused, põhi mõtted, väärtushinnangud – vaba raha omades tuleb välja see põhi, millel rahaga tegeletakse ja kuidas rahasse suhtutakse. Inimese teatud vaimne tase ja teadmised tulevad nähtavale siis, kui selleks on tingimused olemas – seega on loogiline, miks inimene oma käitumist, tavapärasest teiseks, muudab.

Raha muudab inimest – materiaalsed võimalused vahetavad inimese näo - vaba raha toob välja inimese mingi Mina – selle Mina rahuldamata vajadused – sellele Minale tähelepanu saamise ootuse - selle Mina ära tõestamine – Mina olen see Kes saab, Mina olen see, kellel on, Mina olen see Kes võib = Mina olen selline.

Enese ära tõestamise vajaduse taga on enese võrdlus, kellegagi - Minul ei ole – teisel on. Mina ei saa – teine saab. Mina tahan ka. Mina ei taha olla see Kes olen – Mina tahan olla teisega võrdne – samal moel, samal viisil.

Enese, pikaajaline, vähemana kogemine toob sageli kaasa endale antud ülesande - Mina tahan olla sellest teisest üle, et too ei peaks ennast paremaks ega suhtuks Minusse halvasti, halvustavalt, põlgavalt, eraldi hoidvalt, ükskõikselt. Siis, kui Mina olen üle, siis teisel ei ole õigust senisel moel käituda – tema kasutuses on siis teine info.

Raha kasutamise ja koguse erinevus tavaliselt lahutab inimesi siis, kui jutt on materiaalsest Maailmast ja maailmapildist – raha ei muutu lõhkuvaks teguriks siis, kui inimesi kokku siduv ühendus on vaimsel tasandil.

Materiaalses Maailmas muutub raha erinevus kinni maksmiseks, ära ostmiseks, ära tõestamiseks – inimeste võimaluste erinevus jääb suhte sisse ja nähtavaks. Vaimses Maailmas on raha erinevus võimalused, mida kasutada enama loomiseks, kuid ka tasakaalu hoidmiseks, sest omatava raha suurus ei ole määrav faktor – ise ennast ei pea, teisele, ära tõestama, et paremat kohtlemist ja tähelepanu kogeda.

Raha kogus ja selle kasutamise võimalused panevad paika piirid, mis märgivad seda, mida saab inimene endale lubada, mida mitte. Inimene, kes saab ja teeb siis, kui tema tahab, peab tõstma teise enesega samasse – maksma teise eest, et jagada ja kogeda sama või siis otsima enesega samasuguse, kes on ise ja keda ei pea toetama, et saaks ühes kogeda seda, mida ollakse võimeline ise endale pakkuma.

Möödapääsmatu erinevuse kogemine toob kaasa maha jäetuse ja välja jäetuse tunde, sest inimeste võimaluste piirid on üksteisest erinevad. Sama kehtib ka muus - erinevad vanused, erinevad füüsilised võimekused, erinev vaimne tase, erinev tervis, erinev sugu, erinev naha värv jne – kõik see, mis ei liida, vaid lahutab, sest inimesed ei pea teisega sammu ega ole samastatavad. Inimesed peavad tahtma koos olla ja ühes otsima selle, milles ja kuidas nad on võrdsed ja, samas, ei tee endale/ teisele liiga.

Enesele Ei ütlemine, enesele olulise ära keelamine - põhjustab erinevaid tundeid – isegi siis, kui sellega on harjutud, sest ise on ennast harjutatud, jäävad tunded enese sisse – lugu jääb, ikka ja jälle, poolikuks. Mina ei taha ja Minule ei ole vaja – on väljakujunenud põhjendus, miks seda, mis ei ole endale võimalik, ise ei taha.

Mina ei taha seda, mida Mina ei saa – siis, Mina ei koge vähemana olemist, erinevust, välja jäetust, hülgamist. Siis ei ole tundeid, millega Mina toime ei tule. Kõik teed viivad algusesse – siis, kui Minule ei anta ja Minuga ei jagata, siis Mina ei saa – siis Minul ei ole – siis Mina kogen erinevust, abitust, üksindust. Minule ei anta armastust = teine ei jaga, ennast, Minuga = Minul ei ole, teisega ühes, turvatunnet.

Inimese täis kasvamine tähendab reaalsusega kohtumist ja kohanemist - Mina ei valeta enam endale – seega ütlen tõtt – Mina tahan ja Minule on vaja, kuid, olemas olevatele andmetele tuginedes, Mina ise ei saa endale - vajaminevat, olulist, meelepärast - anda, teha, kindlustada, kompenseerida.

Uskumus - Mina ei ole väärt = Mina ei ole armastust väärt = Mina ei pea armastuse osaliseks saama = Minule ei pea andma seda, mida ja kuidas Mina vajan – ei pea siis, kui teine ei taha ega pea õigeks – teisi/ teist saadakse armastada, kuid Mind mitte – põhjus on Minus – Minus ei ole väärtust.

Mina ei ole väärtus uskumusega inimene on laps, kellel ei ole seda, kes oleks tema ankur ja tema jaoks kindlus – laps on lahti ühendatud ja see tähendab välja jäetust, ilma olemist ja üksindust - kohas, kus teda võrreldakse, kellegi teisega ja tema puhul koheldakse erinevat suhtumist, mida põhjendatakse tema endaga – see kõik näib karistusena, olemas olemise eest.

Inimesel võib ja saab olla teadmine, et tema on teisega seotud, kuid see ei tähenda reaalset kogemust, et see ka päris elus sedasama tähendab. Inimesel on vaja visuaalset ja füüsilist kogemust – Mina kuulun siia - selle teisega olen Mina üks.

Enesele osaks saanu mõtestamine - Mina tahtsin ja vajasin, kuid see ei olnud Minule võimalik – selles keskkonnas, selle teisega ühes, ei olnud Mina teisega koos – me olime ühes, kuid me ei moodustanud ühist – me olime ja jäime eraldi. Erinevuste välja toomine ja erinevustele rõhumine olid teise võimalus hoida vahet ja enesest eemale ja põhjendada enese väljendusi.

Vaba raha olemas olemine on olnud samastunud armastusega – Minul on, Mina olen armastust väärt – Minul ei ole, Mina ei ole armastust väärt – raha suurus on olnud enese kohta käiv lisa väärtus – siis Mina saan selle, mida Minul ei olnud – Mina tõestan enese ära – Mina olen väärt – teisel on põhjus olemas – tema saab ka Minuga olla – temal on tahe olla Minuga.

Mina ei taha - Minule ei ole vaja - siis Mina ei pea kogema, et raha ja selle suurus ei loe - see ei muuda tegelikkust, pealispinnal aset leidev ei tähenda püsivust ega tõde - siis, kui teine ei vaja seda väärtust, mis on Minule lisaks, siis teine ei jää ega ole - teine ei taha Minuga olla.

Midagi ei sünni tühjast – keegi koges, keegi põhjendas, keegi väljendas, keegi andis edasi – ühises infobaasis alles hoitud ja ühises ruumis kasutusel olevad teadmised. Algus ei ole inimese väärtusetuses, vaid peale sunnitud ühenduses ja teise vähendamise vajaduses, kus laps ei ole kingitus, vaid vale – laps võtab vähemaks ja võrdlus sellega, kes tõestab enese üle olekut. Vaimselt väärastunud infomaailm, kus üksteisele haiget tegemine on lubatud ja teise inimese vähendamine põhjusega õigustatud.

Inimene ei saa anda endale inimesi, keda ei ole tema jaoks olemas – kes ei vali teda, kes ei samastu temaga, kes ei seisa temaga kõrvu, kes ei pea teda enesega võrdseks ega enese elu oluliseks osaks. Inimene saab anda endale ühenduse maaga – otsida selle koha, mis võtab teda vastu ja inimene saab olla sellega üks – temal on juured – ta ei ole üksinda – tema on aegade teel, ühes eelneva, oleva ja tulevaga.

Marianne

28.04.2026.a