Enese mineviku lood ja haavad teevad haiget, sest mälestused on ebamugavad, häirivad ja valusad – inimesed ei vabane enese möödunust, lugude pärast, millele ei ole pandud punkti. Pooleli jäetus tähendab energeetilist ühenduse säilimist – see on energeetiline ühendatus energia väljaga, mida hoitakse alles, et seal aset leidnut jätkata.
Inimeste jaoks valulised teemad ei leia lõpetatust – mälestusi sirvides, ja pooleli jäetust enese sees kogedes, võetakse möödunu lahti, kuid seda ei lõpetata ära ja see tähendab, et energeetilist ühendust, teise inimese ja ühte siduva looga, ei lõpetata ära. Inimene on valmis jätkama – ta on justkui olevaks saanud möödunus kohal ja see teeb möödunust reaalse – on loomulik, et inimese energia on seal, kus tema näeb ja teab ennast olevat.
Inimeste Maailmas ja inimeste vahel tuleb ette arusaamatusi – see toob kaasa vastu olemised ja vastu hakkamised, seletamised ja õigustamised – info vahetus ja info nähtavaks tegemine. Miks oli ja mis sai olema – mida ei olnud ja mida ei peaks olemas olema – kuidas peaks mõtlema ja vaatama ning kuidas ei tohi mõelda ega vaadata. Peale info vahetust peaks segadus leidma lahenduse – selgus peaks saama loodud, et inimesed saaksid jätkata ühes ja kõndida kõrvu.
Kõik info vahetused ei saavuta selgust ja kõik info jagamised ei taga koos olemist ja kõrvu kõndimist. Osad info vahetused jäävad justkui pooleli – inimene jäetakse üksinda, temale ei anta võimalust rääkida, ta saab rääkida, kuid see ei loe – inimene tahaks jätkata, sest ta ei ole saanud ennast välja näidata ja enesele olulist välja öelda või see, kuidas teda tõlgitakse ja näidatakse, ei ole see, mida ja kuidas tema ise teab olevat.
Inimesed, kes ei saa võimalust lõpetada info vahetust enesele vajamineva tulemusega, peavad ise ennast kokku korjama ja koos hoidma ja kõike meeles pidama – seda selleks, et jätkata argist elamist, kuid ka selleks, et oodata toimunule jätku – seda kohta ja aega, milles saab ja on võimalik. Seega inimene ootab ja hoiab meeles ja on valmis reageerima – seda ka aastaid ja kümneid hiljem.
Inimeste vahelise vastu olu lahendamise eesmärk peaks olema kahe vahelise suhte paremaks tegemine, kuid on tavaline, et inimesed ei lahenda ühist, vaid isiklikku – käsil on Mina teema – kuula Mind ära, tunnista Mind, näe Mind – vaata ise ennast, tunnista ise ennast – Minu loos oled Sina selline – nõustu sellise ise endaga – Minu loos olen Mina selline – tunnista Mind Minuna – Sina pead, Sina oled kohustatud.
Lood ei leia lõpetatust, sest loo üks osapool ei tule ühiselt loodud väljale, et ühiselt ühist jätkata, vaid selleks, et enese Minale kinnitust saada ja endale väljenduse võimalus anda. See tähendab, et tema ootab ja nõuab teise kohal olekut, enese rahuldamiseks ja enese näitamiseks ja enese kinnitamiseks – teine on teise tegevuse teoks saamise vahendiks.
See tähendab, et teist kasutav ei istu selle sama teise kõrvale ega haruta ühist – ei ole Meid, kes on sellesse kohta KOOS välja jõudnud – selle asemel on ja jääb – olen Mina/ oled Sina – on vastu seis, on eraldi seis – on enese Mina väljenduseks lava loomine, paika seadmine ja kasutamine.
Energeetiliselt tähendab selline tegevus teise inimese väärkohtlemist – tähelepanu ja sõnadega tuuakse inimene kohale, hoitakse teda kinni ja pannakse ta enese loo sisse – märgusõnade kõlades ja tähelepanuga aktiveerides, inimene avab ise ennast ja teeb enese teise loos osaliseks – inimese energia annab välja loojale võimaluse ise ennast nähtavaks ja olemas olevaks teha.
Välja looja saab olla ka inimene, keda vääralt koheldakse – inimene on näinud segadust ja soovib selgust ja ootab teiselt koos töö tegemist. Teine tuleb kohale ja võtab osa, kuid ei ühises mõttes, vaid enese kasu plaanis – teine kasutab inimese poolt loodud välja ja ühendab ennast tema energiaga ning NÄIB suunduvat sinna, kuhu inimenegi astub ja tegevat seda, mida inimene ootab teist tegevat.
Inimene, kes kasutab ühist energia välja enese rahuldamiseks ja enese välja elamiseks ja enese Mina kinnitamiseks, lõpetab aktiivse loo nii, et see ei saa lõpetatud – ühist ei seata tasakaalu ja inimesed ei jõua rahuni. Seejärel jätab ta ära kasutatu seljataha ja enese elust välja – tema ei tahtnud ühises muutust – tema ei taha, et teine muutuks ega toimuvat mõistaks – tema ei taha teist ega ühist paremini – tema tahab teist kasutada sellisena nagu teine ise selle võimalikuks teeb.
Loo teeb võikaks see, et vahendiks olnule antakse õlekõrs ja jäetakse lootus – siis, kui Sina, siis Mina. Kuigi avalikult öeldakse, et Ei kunagi ja Ei kuidagi, siis kuhugi, sõnade ja tegude vahele, jääb alati sisse konks, mis haagib teisele tulemusele jõuda tahtnu enda külge – kala neelas konksu alla ja ikka veel loodab ja usub, et tegemist on vabalt ujuva ussiga, kellest sai tema kõhutäis.
See, keda kasutati, see jääb ühendatuna maha, sest tema tahtis ja tahab jõuda teisale – sinna, kus tema enam ei ole see, kelleks teda nimetati/ kellena teda koheldi/ kellena teda näidati, sest tema kohta on kasutusel teine informatsioon, mille alusel tema on nähtavaks tehtud endast parem ja teisega võrdne – see on informatsioon, mis oli ja on olemas, kuid mida seni ei ole kasutusele võetud.
Tegelikkus on aus – möödunut pooleli olevana kogev inimene ei saa seda tulemust, mida tema teab olemas olevat ja temale võimalik olevat, sest tema ees on uks suletud. Inimene saab minna sinna, kus on temale koht antud ja, kuhu on teda kutsutud. Energeetiliselt lõpetamata lood tähendavad suletud uksi – mitte üks vabandus, mõistmine, muutus, vastutuse võtmine ei aita jõuda teisele tulemusele – on suletud uksi, mida enesena kasvamine ei ava.
Senikaua, kuni inimese ette on pandud piir ja tema ees on suletud uks, seni inimene teise inimeseni ei ulatu – tema on teise elust välja jäetud. See tundub kahtlase väitena, sest inimesed ju käivad läbi, saavad kokku, suhtlevad ja jagavad – kuid see on pealispind, mis ei tähenda põhja. Inimese tegelikud sammud ja valikud teevad nähtavaks selle, mis saab olema ja on olemas reaalselt.
Inimesi ühendavas süsteemis on iga inimene omal kohal ja igal inimesel on oma ülesanne – see tähendab, et on tema asi võtta temale antav ja anda see edasi temast järgnevale. On inimesi, kes ei täida oma ülesannet – nad võivad keelduda vastu võtmast ja nad saavad keelduda edasi andmast – see, mis ja kuidas on nende käes, see on Minu ja Mina – see ei saa kuuluda teisele.
Sellise valiku teinud inimesed annavad enese otsusest teada – Sinule ei kuulu siin midagi, Sina oled Ei-keegi, Sind ei taha keegi. Võib arvata, et mis need sõnad loevad ja ega inimene päriselt nii ei mõtle. Iga sõna on energia ja, kui seda saadab kinnitav tegevus, siis see on kui pitseri panemine, mida kinnitatakse enese allkirjaga.
On lapse ilmale toonud ja olema loonud mehe ja naise ülesanne ühendada kahest sündinud laps oma suguvõsaga – anda suguvõsale teada – see siin on Minu, see siin on sama Minuga – Mina seisan temaga ühes. On suguvõsa ülesanne võtta see informatsioon teadmiseks ja võtta laps endaga ühte.
On vanemaid, kes ei tee seda sammu – nad ei seisa lapse kõrvale ega nimeta teda enesega samaks – nad keelduvad, nad eitavad, nad teevad nii nagu last ei oleks, nad valivad nii nagu laps ei oleks oluline – nad ei ole lapsega samad – nad ei ava lapsele ust – seda ka siis, kui nad selle lapse elus osalevad.
Kahjuks elavad väga paljud inimesed sellises olukorras ja sellise valiku teinud teise inimesega koos ning püüavad või loodavad, et olukord muutuks ja kannavad enesel süüd ja tunnevad eneses häbi, kui see ei õnnestu. Tegelikkuses tuleb ootus lõpetada, väljal olemine lõpetada ja teisale minna. Ei ole vahet, kes ukse sulges ja piiri ette pani – see suhe ja seotus tuleb, kui aktiivse/ elus oleva/ vahetuse ja jagamise võimalikkusega, enese sees ära lõpetada - see ei ole seda.
See inimene, kes avab energia välja ja kasutab seda enese huvides või see, kes astub teise poolt loodud väljale ja maskeerib oma tegevuse, see inimene on energia vampiir – tema saab ise ennast elavana luua teise tähelepanu saatel ja energia toel – ta võtab teiselt, ta kasutab teist – mida rohkem tema poole püüelda ja mida enam temale tähelepanu pöörata, seda rohkem on energiat, mis kasvatab teda elusamaks ja suuremaks.
Sel moel tegutsev inimene saab enesele vajamineva energia annuse ka teisega kokku saamata – tema teab, et teine ootab ja vajab teda, et ühes edasi olla ja ühist jätkata. Aega-ajalt ta ilmutab ennast ja annab teada, et võib-olla ja ehk ning ka seda, et teine saab asjadest valesti aru ning temale ei ole teema olla kohal ja suhelda nii nagu ei oleks mitte midagi aset leidnud.
Energia vampiir tajub ära ja leiab üles need kohad, kuhu teda tagasi oodatakse ja vajatakse – tema on oma mürgi jälje sinna jätnud – haav püsib avatuna ja teise energia ära kasutaja hoiab ise ennast ühendatuna – ka läbi aegade, ka üle vahemaade.
Aset leidnu mõtestamine – energeetilise välja hoidmine tähendab seda, et ise ennast ootele pannud inimene ootab teist tagasi, et ise enesega üheks saada – teisega kontakt lõpetada või see teisele tasandile viia. Inimene hoiab välja alles, sest tema ootab järgmise sammu tegemist – selleks sammuks on tal vaja informatsiooni – see, mis on kasutada, seda ei ole tema kasutuskõlblikuks tunnistanud.
On teadliku inimese vastutus mõista – ühist lugu saab ühiselt harutada siis, kui on olemas see teine, kes on tegemas sama – mõlemad on huvitatud samast, mõlemad on võrdsed – ei ole tahet ega vajadust teist vähendada, mõlemal on vastutus, mõlemad soovivad teisele ja endale paremat tulemust, mõlemad toetavad teist.
Siis, kui aset leiab monoloog, süüdistamine, kohtu mõistmine, võrdlemine, vähendamine, vägivald, enese rahuldamine, kontaktist keeldumine, infoga arvestamisest keeldumine, Mina tõestamine – siis ei ole see aeg ja koht, kus ise ennast avada ja teisel enese energiaga ühineda lasta ega ise ennast teise energiaga ühendada.
Siis see on koht ja aeg, kus teha vahe vahele ja mõista, et see on ühe Mina etendus, milles ollakse selle Mina publik ja söök. Selline hetk tuleb selgelt ja koheselt lõpetada ning ise ära minna või teine lahkuma suunata.
Energeetilised haavad, mis ilmutavad ennast mälupiltide ja tunnetesõnumitega, on energeetilised ühendused inimestega, kes lõid energeetilise välja, enese huvides või kasutasid ära seda võimalust, mida neile pakuti – see ei olnud loodud kahele ühiseks teeks, millel koos kõndida, vaid üks kasutas teist ära.
Sina Ei muutu/ Sinuga Ei saa/ Sina jälle/ Sina Ei oska/ Sina Ei ole – selline EI, vägivaldses keskkonnas ja vähendavas suhtes, tähendab kutset enese tõestuseks – hoia ennast seotuna, püüa, anna oma energiat, toeta energeetilist välja, hoia seda elusana – taha olla see Mina, kes Sina, ilma Minuta, olla ei saa. Anna Minule võim – nimeta Mind oluliseks = vaja Minu tähelepanu, et Mina Sind teisena näeksin ja näitaksin – usu, et alles siis saad Sina olemas olla – seni oled Vale ja tühine Ei-keegi.
Väärkoheldud inimese aju on saanud kahjustada – Ei, enese kohta, on info – Minul on võimalik – seega Mina ootan – Mina ootan võimalust, et ise ennast tõestada. See tähendab, et inimene ise allutab ennast teisele ja seega on ta teise söök, kasutades sõnu - Minust endast, selleks ja teiseks, ei piisa – Mina vajan teist.
Teadlik vastutuse võtmine - teist ei ole ega tule – see on tema valik, sest tema ei taha ega ole huvitatud teistsugusest lahendusest, tulemusest – temale sobib see, mis ja kuidas on – teine ei oota Minu edasi kasvamist ja mõistmise avardumist – vastupidi – teine ei taha, et toimuvast teadlik oleksin ja ise seisvalt seisaksin.
Energeetilised ühendused, mis on olnud avatud ja mida keegi teine, kusagil mujal, on enese huvides kasutanud – saavad kogetavaks siis, kui olla teadlik aset leidnust ja toimuvast – keha annab teada, kus need asuvad ja kas need on aktiivsed. On enese ülesanne kaasajastada oma infobaas ja anda ise endale uus, tegelikkusele vastav, informatsioon kasutada.
Elu annab võimaluse ja toob teele situatsiooni(d), kus on tajutav, et ühendust võttis/ ühenduse lõi see, kes oli harjunud energiaga ühenduma ja seda, enese huvides, tarbima. Selles kohas aitab rahulikkus, tasakaalukus, eraldatus ja sõnad – Mina süütan valguse – inimene annab endale ülesande – see tähendab, et ta suunab oma tähelepanu mujale ja keskendub tegevusele – visualiseerib valguse ja enese selle sisse.
Lapsed, keda ei ole vastu võetud ega suguvõsaga ühendatud, ei pea seda nägema karistuse ja ebaõiglusena, vaid võtma seda, kui fakti – enese elu reaalsuses – Mina, Minuga sel moel. Inimeste valik ja teadlikkus – nende vastutus ja teekond – see ei ole Minu ega Mina.
Enese elu reaalsuse teeb raskeks ühendatuse puudus – ei ole, kuhugi pöörduda ega kusagilt toetust, ehk pidava pinda, saada – see tähendab, et see lüli, kes peaks andma eelevatelt edasi, ei täida oma ülesannet – tema koha peal on vaikus, tühjus või ka neelu koht või seda kohta ei ole nagu olemaski.
Selles kohas ei aita paanika ega ahastus ega erinevad tunded – selles kohas aitab rahu ja teadlikkus – Mina olen olemas, Mina olen Maailmaga ühendatud – see, mida oli Minule anda, see vajab vastu võtmiseks ja töötlemiseks ja edasi andmiseks, enam teadmisi ja võimeid, kui seni on süsteemis olnud. Olles ühendatud Maailmaga olen ühendatud igavikuga ja see andmebaas on terviklikum ja tervem – see annab teadmised ja põhja jalge alla, et Mina ei ühineks ega ühendaks ennast selle samaga, mis ei ole hea ega eluterve.
Möödunus saab olla inimesi, kes on loonud energiavälju või jäänud, kellegi teise omasse kinni ja nad on teinud järgneva(d) põlve(d) enese valikuga üheks – on ühendanud järgneva(d) sinna, mis ei tähenda algset süsteemi, vaid on, kellegi Mina toitmiseks mõeldud.
Inimesed, kes teavad ja nimetavad ise ennast Ohvritena, on teiste inimeste energiaid enese toiduks kasutavate väljade omanikeks, elus hoidjateks. Need on inimesed, kes on kaotanud kontakti iseendaga – kelle Mina kriis endiselt kestab, kuigi nad on andnud/ loonud/ saanud endale kasutada Mina/ erinevad Minad – enese sees on nad tühjad – nad ei kasva inimesena – nemad loovad ise ennast, teiste tähelepanu saatel ja teiste energia jõul.
Siis, kui on oldud ühendatud, kellegi teise süsteemi ja oldud, kellegi teise toiduks, siis tuleb sellise tegevuse jätkamine lõpetada – selleks tuleb alustada algusest – tuleb olla inimeste tasandil, tuleb jätta kõrvale rollid ja põhi rollid – tuleb näha inimesi ja arvestada inimestega – see informatsioon loeb ja selle alusel tuleb ise oma sammud seada.
Roll ei muuda ega taga – roll annab võimaluse, avab tee lootusele, tagab enese pettuse – kõik, mis on ette kujutatav, see on ka kaotatav ja kätte saamatu. Reaalsus on see, milles elu aset leiab. Enese energiat ei ole mõtet anda sinna, kus peab muutma ja teiseks tegema - see on koht, mida hoitakse muutumatuna, sest keegi vajab seda sellisena. Enese energia saab ja tuleb anda sinna, kus muutus saab olema enese sammuga ühes - seda ei vastustata, sest see võetakse vastu ja sellele tehakse koht - see on nii nagu oleks enese sammu kogu aeg oodatud ja see on kogu see aeg seal olemas olnud.
Marianne
07.04.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar