Enese ära tõestamine on inimesele tuttav harjumus – Mina pean paremini seletama, välja näitama, ette ütlema, ära rääkima, üle põhjendama, paika pidavust tõestama - Minus on põhjus, et ja kui teine Mind ei mõista ja Minul on vastutus, et teine Minust aru saaks, sest Mina vajan teist/ teise käest õiget tähelepanu.
Enese ära tõestamise harjumuse taga on möödunu trauma – varases lapsepõlves aset leidnu – Mina pean, piiratud ja teisele mõistetamatute enese väljenduste abil, teisele ära seletama selle, mida Mina temalt ootan/ mida Mina vajan/ mis Minuga toimub/ et Minuga on midagi valesti/ et Mina ei taha nii nagu teine teeb ja on/ et Mina ei saa nii nagu teine tahab, et oleksin, jne.
Teine oli samas – teine vaatas pealt ja oli osa võtmatu, teine karjus ja lõi, teine oli ärritunud ja vale, teine läks mööda või ära, teine vaikis. Enesele osaks saanu ära seletamine – Mina tegin ja olin valesti – Mina ei osanud ega saanud teisele ise ennast selgeks teha.
Tegelikult – ei ole nii, et teine ei mõistnud või ei kuulnud ega näinud – teine ei valinud ega tahtnud – tema ei tahtnud olla olemas, aidata, toetada, lahendada – teine ei olnud seotud füüsiliselt ega vaimselt – teine ei samastund ega tundnud kaasa, teine ei kogenud endas ja seega ta ei valinud mõista.
Teine täitis kohustust ja oli eraldi – teine sai pealt vaadata ja mitte reageerida, sest lapse vajadus ei puudutanud teda – ta ei tahtnud anda lapsele sõnumit – Sina oled hoitud, Sinuga on kõik korras, Sina ei ole üksinda, Sina oled turvalises kohas, sest Mina olen Sinuga.
Selle asemel käis justkui võimu võitlus – Sina sõltud Minust/ Mina ise valin, millal ja kuidas/ Sina ei käsuta Mind/ Sina oled Minu ära tüüdanud/ Ole vait ja jäta Mind rahule/ elu oleks parem, kui Sind ei oleks.
Möödunu korrastamine - oli selge, et laps oli rahutu, et lapsel oli teema, et laps vajas abi – suur ei aidanud. Minus ei olnud ega ole viga – Mina olin selgelt väljenduv – teine ei tahtnud ja teine ei valinud. Mina ei oleks saanud veel rohkem panustada ega veel täpsemini väljenduda. Minust piisas, et edastada vajaminev.
Harjumus jääb, kui selle taga on eluline vajadus – Minu jaoks on oluline, et teine mõistaks ja oleks õige ja õigel moel. Seega – samasugused situatsioonid, kus esimestest sõnadest ei piisa, kus esimesest märku andmisest ei ole kasu, kus kontakti võtmisest ei sünni ühendust – ei tähenda seda, et iseendaga oleks midagi valesti ja Mina oleksin sõnatu/ hääletu või oleksin vähem ja väärtusetu. Tuleb mõista, et tegemist ei ole sellise ühendusega, kus teine oleks suunatud lähedusele ja ühisele – teise jaoks ei ole teema edastada sõnum – Sina ei lähe Minule korda.
Lapsele on vaja, et tulla toime eneses toimuvaga, rahustavat pilku, sõna ja puudutust - Sina ei ole üksinda, Sinuga on kõik korras, Sinuga saab kõik korda - Mina olen Sinuga. Kui selline sõnum jääb puudu ning selle asemel on ükskõiksus ja valesti/ kohatult reageerimine, siis on loomulik, et laps jääb sisemiselt pingesse ja ta ei saa ise ennast lõdvestada, sest ta on koos teisega, ta on keskkonnas, kus tema ei lähe korda.
Inimene, kes hoolib, on huvitatud ja toetav - ka siis, kui ta esimesel korral ei kuulnud/ ei kuulanud, kui tema ise oma valikul mööda pani - annab teada, et tema on huvitatud paremast tulemusest ja aset leidvast - see huvi ja toetus on selgelt näha ja tunda - see viib oodatud, vajaminevate, paremate tulemusteni.
Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas on tavaline, et emotsionaalne külmus ja ükskõiksus, lapse vastu, süvenevad ja saavad uue vormi - Sina said valesti aru/ see ei ole nii/ Sina oled liiga tundlik/ mõtled igasugu asju välja/ tahad endale tähelepanu - väide nii nagu see oleks vale ja häbi/ Sinul ei ole õigust tingimusi esitada/ Sina oled Ei-keegi, jne.
Siis, kui varem oli laps väike ja nö kahjutu ja kergesti nullitav, siis suuremaga on sama asja jaoks vaja enamat - manipulatsiooni ja vähendamist ja vaimset/ füüsilist vägivalda, vaikimist - suur on suurem ja sõnumid selgemad. Seega juhitakse tähelepanu sellele, et oma õigustatud soovides ja vajadustes on inimene ise vale - sel moel ei ole õige ja see teeb teisele ülekohut.
Inimene, kes elab ja toimetab sel moel valiva teisega ühes ja sel moel toimivas keskkonnas, elab jätkuvas pinges ja vajab varjatut pinget vallandavaid/ maandavaid mehhanisme ja lahendusi. Lisaks sellele usub ta, et enesele osaks saavat ei ole võimalik muuta, sest tema on vale ja saab asjadest valesti aru - temal ei ole õigust ega põhjust paremat ja toetavamat kohtlemist oodata.
Jutt Jumalast on õige - selles kohas ja sellelt teiselt ei ole inimesel teistsugust kohtlemist oodata - teine ei vali, sest teine ei taha - teine ei ole huvitatud ega toetav - inimene ei lähe teisele korda. Teine saab öelda, et see ei ole nii ja tema hoolib, kuid teise teod ja lahendused ja vastused räägivad tema tegelikkusest.
Teine on Minule oluline - teist teist ei ole - Mina ei saa teda asendada - Mina jään üksinda. Maailmas ei saa mitte kedagi asendada ega ka teiseks muuta, kuid ise saab endale rahu anda - enese jaoks vale kohtlemise saab lõpetada - tuleb valida keskkond ja seltskond selle järgi, kus ollakse huvitatud ja toetav - kus enese informatsioon on oluline ja loeb - kus minnakse teisele inimesele, inimesena, korda.
Üksteisega ja tõese/ olulise informatsiooniga arvestamine on normaalne tegevus - see ei ole privileeg ega kapriis ega ülekohus - see on täiesti normaalne inimeste vahelise suhtluse osa. Lihtsalt see inimene, kelle jaoks vägivald on normaalne elu osa ja, kes teab ise ennast ja näeb teisi, kui rollides olijaid - mõistab teise info alusel olema kohustamist iseenda piiramisena, käsutamisena, allutamisena - põhjuseks see, et tema teadlikkus ei ole inimese oma, vaid rolli oma - tema ei pea olema see ja selline, kuidas teine tahab - see ei ole tema vastu õige.
Inimene, kes keeldub olemast ja tegemast teise "tahtmise" peale, on vaimselt piiratud inimene - teda ennast on väärkoheldud või on tema ajukeemia selline, et ta on suuteline haiget tegema ja vägivaldne olema nii, et see teda ei puuduta - ta ei samastu ega mõista enese tegevuse sügavust - ta naudib valu tegemist ja teise valu kogemist - see lõõgastab ja erutab teda. See on tema energia saamise võimalus - tema rolliMina elustumine, kasvamine, elus hoidmine, välja näitamine. See, et temaga teisele kaasneb - ongi tema eesmärk.
Marianne
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar