Vahel teisele antakse,
heast südamest jagatakse,
kohustust tuntakse,
edasi aidatakse,
teed toetatakse.
Vahel teed risti lähevad -
üks teisest kaugemale
eemale ära triivitakse -
see, mis teise ja teisel
see ei ole enam oma.
Vahe maa
tähendab muutunud perspektiivi -
vahele jäänud maa
enese poolt antu suurust kasvatab -
eemalt vaadatuna
ära antu kaotusena näib,
alles ei jäänud,
sest see kõik on läind.
Eneses kahetsus -
Miks ma üldse andsin,
tegin ja olin -
olin arutu!
Teise pihta süüdistus -
Kuidas teine võis,
too mind ära kasutas -
minult vähemaks võttis -
minule ei jäänud alles -
tänamatu too oli!
Justkui olnuks antul hind küljes,
justkui olnuks teise üle õigus,
justkui tähendanuks andmine,
millegi või kellegi päriseks ostmist.
Kuid,
kui teisele anti,
siis teine selle enesele sai
ja ise otsustas,
mis sellega tegi
või kuidas kasutas.
Mis on see,
mis kaotati
ja mille suurust
taga leinatakse -
enese nägu -
Mina olemist -
oldi ju hea,
oldi ju lahke,
oldi ju õige,
oldi ju vajalik,
oldi ju osaline -
kui teine kasutas,
siis ennast nähti suuremana,
siis ennast tunti paremana -
kuid vahele jäänud maa
enese väärtust kahandas
enese hinnangut pisendas.
Marianne
19.09.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar