Täiskasvanu annab lapsele teadmise – Mina seisan Sinu kõrval – Sina ei ole üksinda. Täiskasvanu tõdeb ise, elu keerulistel hetkedel, et tema on üksinda – kogu ressurss on tema ise – tema ise on enese tugevus ja põhi.
See mõistmine ei tee temast Ohvrit ega Hüljatut ega Valet ega Väärtusetut, vaid inimest, kes tunneb üksindust/ kurbust/ hüljatust/ viha/ kadedust – need tunded annavad talle teada sellest, mida tema ei oma, mida temal ei ole võimalik kasutada - need tunded teevad nähtavaks kõik selle, mis temal, tegelikkuses, olemas on.
Ära vaata sinna, kust ei ole tuge tulemas! Ära mine sinna, kus ei ole kohta olemas! Ära looda seda, mida ei ole olemas! Ära pühenda tähelepanu sinna ja aega sellele, milles ei ole olemas olulist!
Selle asemel, et kuulata ennast ja pöörduda ära ja minna teisale ja lõpetada ootamine, näeb inimene olemas olevas võimalust ja loodab muutusele ja enese kohal olemise maagiale. Seni, kuni ta jääb, seni ka tema tunded jäävad - tõde ei ole võimalik olematuks muuta.
Tõe vastu võtmine – Mina ja minu tugevus reaalsuses. Oluline on keskenduda enese loomisele – Mina ei pea muutma Maailma, et olla iseendana. Võimalus olla iseendana on kogu see aeg olnud olemas – Mina ise ei valinud seda siis, kui soovisin lisaks seda, mida ei olnud olemas minul/ minule.
Marianne
19.09.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar