Tunne, nimega Häbi, tuleb mängu siis, kui inimene ise ja/ või teda ümbritsevad ei mõista tema teo põhjust – ta ei ole justkui normaalne, kui tema teole ei näi olevat selgitust või seda vahetus keskkonnas ei aktsepteerita. Teda mõistetakse või tema ise mõistab ennast, suunavate õpetuste tagajärjel, hukka – osa inimesest on ära keelatud, sest see ei ole õige ega hea – selle osa olemas olemine on häbi – seda tuleb häbeneda ehk teiste eest varjata ja enesele keelata.
Enesest osa ära keelamine tähendab väidet - häbistatud ja hukkamõistetud inimese teole ei ole olemas inimlikku selgitust ega temale endale võimalik leida inimeste seast toetust. Häbistatud inimese tegu on võrdsustatud inimese, kui tervikuga – temast öeldakse lahti – ta pannakse põlu alla.
Põlu alla pandud inimene on see inimene, keda teda ümbritsev keskkond mõistab hukka – selles inimeses ei nähta inimlikkust – tema tegu või teod on pahad – ta lükatakse eneste hulgast välja, et ta ei kahjustaks nende teiste mainet või ahvatleks neid halvale teele või oleks nende vastu halb. See tähendab, et selles keskkonnas puudub inimlikkus ja mõistmine – seal varjatakse enese mõtteid ja tegusid – seal ei vaadata enda sisse, valgust kasutades.
Valguse keelamine tagab teadmise - ennast tuleb häbeneda – kuid see tähendab, et eneses ei tohi ega saa selgust leida. Selline inimene häbeneb ise ennast – justkui oleks paha vaim teda tagant sundinud või tema sees selline pimedus peidus, mis on võimeline sellisteks tegudeks. Kirik nimetab seda nähtust inimese langemiseks – inimene ei ole enese kõrgusel – ta ei ole inimlik, sest temas on teistsugused jooned peidus – paha avaldub inimese kaudu – paha võttis võimust inimese üle ja see võib korduda.
Inimene, kes ei ole avanud enese teadlikkust ega võtnud ennast vastu – ei ole tõstnud ennast valguse kätte ja ulatanud iseendale kätt. Kuid, kui ta on seda teinud, siis tal ei ole vaja häbeneda ega hirmu tunda enese avalikuks tulemise pärast – tema on enese sisse vaadanud ja ise ennast mõistnud – tal on inimlik põhjus olemas ja ta teab, miks tema sellist lahendust/ väljendust/ olemist kasutas.
Enese valguse kätte tõstmine tähendab, et inimene julgeb iseendana olemas olla ja ausalt ning avatult Maailmale silma vaadata – tema on oma õppetunni läbinud – ta ei ole Häbi – tema on Inimene.
Marianne
27.09.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar