teisipäev, 28. veebruar 2017

SISEKOSMOSE MUSTAD AUGUD

Vastus ühe õe ja venna  küsimusele: Inimese Bermuda kolmnurk.




HÄBI, HIRM, VALU
Häbi põletab, Hirm halvab, Valu lõhestab.
Iseendas kasvanud, Iseenda poolt toidetud.
Peidan ja varjan, Hoian ja kaitsen,
Ladudes müüre, Ehitades seinu.

Vaatamata jättes teen olematuks,
Tunnetades, lisaksin väge,
Suud ei ava, sõnad võiksid reeta,
Ääri ei paista, silda ei ehita,
Energia neeldub ja kaob,
Ääretu, Otsatu, Tappev.

Kui hoian endas, siis on Ta peidus,
Kui väljas, siis mataks ja lämmataks,
Häbi põletab, Hirm halvab, Valu lõhestab.
Kivised seinad,
Pimedus laotub ja laiub ääretuses,
Jäänud vaid nurgake,
Ma ei mahu endasse.

Kui vaatan, siis teen ju nähtavaks,
Kui räägin, siis ju tunnistan,
Kui tunnetan, siis lõikan noaga.
Ääretu Häbi, Otsatu Hirm, Tappev Valu.

Soov, Julgus, Armastus,
Ma teen silmad lahti ja vaatan,
Ma räägin ja tunnistan,
Ma avan südame ja olen,
Ma sukeldun ja kaon.

EI. Ei kao. Ma avardun ja kasvan,
Ma avanen ja vabastan,
Selginen, Settin,
Peopesale jääb pisike haiget saanud Mina.
Hoian, armastan, hellitan.
Mina Minu südamesoojuses, valguses ja vabaduses.

Marianne

28.02.2017.a

esmaspäev, 27. veebruar 2017

VAIKIVAD JÄLGIJAD



Kes käivad Su kõrval, taga või ees,
Kes näevad, kuulavad ja teavad,
Kes kunagi ei räägi,
Kes ei kaja kui hõikad,
Kes ei peegeldu kui vaatad
Kes libisevad hääletult üle maa,
jätmata jälgi ja heitmata varje..

Nad on vaikivad jälgijad,
Nad on teiste elude varjuta varjud.
Kes ei suhtle ei suhestu,
Kes ei peegeldu ei kaja.
Ühes, teispoolses toas akna ees.
Ilma näo ja hääleta,
Ilma jalajäljeta -
Liivaterad, mis veerevad Su kõrval, taga või ees.
Kes elavad oma toa aknal
Oma vaikivate jälgijate liivaterade saatel
Oma vaikivate jägijate akende ees.

Kui me ei kaja ega peegeldu,
Kas me oleme, siis olemas?
Siin või seal pool,
Kellelt me peegeldume,
Kellelt me kajame vastu?

Iseendas oleme olemas
Veepinnalt peegeldume
Rohi lamandub
Kõrreke murdub
Päiksega vari käib kaasas.

Kui kaldaliivalt meri viib jäljed
Kui pimedas kaovad varjud
Siis jääb sisemine tuli ja silmade sära 
Ehe ja Aus seal, kus jalast jääb Jälg.

Marianne

27.02.2017.a

pühapäev, 26. veebruar 2017

KASUTADES TUNDEID LOOME ME MUUTUSI

Vastus ühe Inimese küsimusele:

Me ei ela ega ole kunagi ilma armastuse ega vihata. Me ei ela ega ole kunagi ilma hirmu ega julguseta. Me ei ela ega ole kunagi ilma loomise ja seisakuta. Igas kohtumises, igas hetkes ja igas olemise vormis on kõik meie tunded meie sees olemas. Ka üksinduses ja eraldatuses. Ka, siis, kui tundub, et me oleme tühjad ja mitte midagi enam ei ole. Kõik on meie sees. Üks valguses, teised varjus.
Miks me reageerime olukordadele ja inimestele? Miks me plahvatame, vaikime, naerame, nutame, armastame, põgeneme jne? Miks me kasutame oma tundeid?
ME SOOVIME MUUTUST. Meie seest tõuseb pinnale tunne, mille vallandudes toimub murrang. Muutust soovides lööb väljapaiskunud tunne meid ümbritseva paigast, et seisatudes jõuda uuele tasandile ja saavutada tasakaal.
Meie tunne annab meile jõu edasi liikumiseks. Ka siis, kui meile tundub, et enam ei tunne midagi. Ka siis, kui meile tundub, et enam ei suuda midagi. Ka siis, kui meile tundub, et me ei liigu kuhugi. Ka siis on tegelikult tasakaal paigast löödud.
Nii sügav kui on meie soov muutuseks, nii suure jõu me oma muutust loovasse tundesse paneme. Tundes, et me ei tunne midagi, kasutame me tegelikult veel suuremat jõudu, sest meis tekib ülepinge tõttu lühis.
Me tunneme Armastust, sest me suudame Vihata,
Me tunneme Viha, sest me suudame Karta,
Me tunneme Hirmu, sest me Seiskume,
Me tunneme Paigalseisu, sest me suudame Voolata,
Me Loome, sest me suudame Muuta ja Muutuda.

Marianne
26.02.2017.a

reede, 24. veebruar 2017

AEGRUUM



Kui Sina, koht ja hetk on õiged, teeb aeg laienedes ruumi 
Luues Sulle koha kasvamiseks ja loomiseks – 
Nii täituvad Sinu suurimad soovid ja unistused.

Marianne
24.02.2017.a

MEDITATSIOON VOL 2 Naine Naisena Oma Elus



Otsi endale mugav asend. Lõdvesta oma keha. Lase argimõtetel minna. Ole kohal siin ja praegu. Hinga 3x korda sügavalt sisse ja välja ( 5). Hinga rahulikult, aeglasemalt, sügavamalt (20).
Sinu ees lookleb rada (2). Kus kohal ta asub (2). Milline see rada on (2). Millised puud või põõsad raja kõrval kasvavad (2), Millised värve Sinu ümber leidub (2), Milliseid hääli Sa kuuled (2), Millised lõhnad õhus hõljuvad (2). Astu mööda seda rada (10).
Sa jõuad lagendikule. Vaatle teda (2). Milline see lagendik on(2). Kas ta on avar või kitsas (2). On ta suur või väike (5). Lagendikul põleb lõke,sädemeid lennutava leegiga (5). Vaata kui kutsuvalt ta Sind ootab (2) kui soe ja ere on ta leek (2) Istu ta juurde ja vaata tuld (20).
Mõtle oma igapäeva elule, iseendale (10) Mõtle, milline Sa oled () Naine, Naisena Oma Elus (20). Millised tunded Sinus tekivad (30). Mõtle, mida Sa ei soovi enam endaga kaasas kanda. Mõtle, milline Sa ei soovi enam olla (20) Ütle need tunded, mõtted sõnadena lõkkesse. Anna ära kõik see, millest soovid vabaneda. Kõik see, mis takistab Sinul olla see Naine, kes Sa soovid olla. Anna kõik see puhastumiseks lõkke valgusesse (30)
Täna Tuld (). Tõuse lõkke äärest. Sa näed uut rada. See viib veekoguni (5). Ka see on jõgi, järv, allikas, meri või midagi muud (2). Sinul on Sinu oma veekogu (10). Vaata kui kutsuv on ta veepind (3). Jäta kaldale oma riided ja astu julgelt vette (5). Tunneta kui pehme, voolav ja hellitav see on (15), Tõsta vett oma kõhule, rindadele, näole (15) Lasku vette. Hõlju ja tunneta, kuidas vesi Sind kannab (15), Kui soovid uju, sukeldu, helju (4) kuulata ennast ja tee just nii nagu Sina soovid. Vesi puhastab Sind (20).
Täna Vett(). Tõuse ja astu veest välja. Siruta ja vaatle end päikesekullas (5), Sa oled kirkalt särav (5), Sa oled nõtke ja voolav (5). Kaldaliival on uued riided. Pane need selga (10). Riided peegeldavad muutust Sinus. Sa justkui heljud uuena uutes riietes (5). Jalad vaevu puudutavad maad (5). Naudi oma uut olemus ja välimust, Tantsi õrnas suvetuules ja päikesepaistes (15) Sa oled Naine, just selline nagu unistustes soovinud oled (20)
Su jalge ees lookleb uus rada. Astu enesekindlalt ja julgelt mööda rada. Sa jõuad ukseni, ava uks ja astu sellest välja. Sa oled täna oma Rännaku teinud. Hinga 3x sügavalt sisse ja välja (5) Hinga rahulikult. Kujutle oma varvastest ja kandadest väljuvaid kuldseid juuri. Need juured ulatuvad otse maa keskmesse. Sa oled ühendatud ja maandatud. Sa oled siin ruumis tagasi.
Liiguta tasakesi oma sõrmi ja varbaid, tunneta oma keha. Tule tasakesi siia tagasi. Kui valmis oled tee silmad lahti. Tere tulemast tagasi.

PS sulgudes on pausi pikkus aeglaselt loetuna.

Marianne 24.02.2017.a

MEDITATSIOON VOL 1 Nelja elemendi (tuule, vee, tule ja maa) energia.



Otsi endale mugav asend. Lõdvesta oma keha. Lase argimõtetel minna. Ole kohal siin ja praegu. Hinga 3x korda sügavalt sisse ja välja ( 5). Hinga rahulikult, aeglasemalt, sügavamalt (20).
Sa oled ookeani rannal. Sa kuulad lainete randumist (10). Tunneta, kuidas mahe tuul Sinuga suhtleb (10). Tuul sasib Su riideid ja juukseid (10), Ta paitab hellalt Sinu keha (15), Sa kiigud/ liigud kergelt tuule hoos (10) Sa tõstad oma käed ja tunned, kuidas tuul neid hoiab (10) Sa astud rannaliival ja tuul toetab Su liikumist. Sa justkui heljud temaga koos (30). Naudi tuules tuulega olemist (5). Kui soovid tantsi (5). Sa justkui ei kaalugi enam midagi. Tuul toetab ja hellitab Sind (30).
Täna Tuult. Libista nüüd endalt riided ja astu vette. Tunneta vee soojust (5), pehmust (5) ja voolavust (25). Tõsta kätega vett õhku (5). Vaata, millised veepiisad ja vikerkaared õhus lendlevad (10). Viska veel vett õhku ja naudi selles olemist (30). Libista nüüd end aeglaselt vette (5). Vesi ümbritseb Sind kaitsvalt ja hoidvalt. See on nii turvaline, lase see tunne endasse (25). Helju vees selili. Vaata kui sinised on taevas ja ookean Sinu ümber (20). Nii nagu üleval nii on ka all (5). Nii nagu väljas nii on ka Sinu sees (5). Naudi seda kergust, täiust ja täidetust (30).
Täna Vett. Tõuse ja astu veest välja. Vaata rannal on puid ja oksi, mille vesi on sinna kandnud (15). Korja nad üles ja tee neist lõke (5). Millise lõkke Sa teed, kas pisikese, keskmise või suure (10), Kas lõke annab Sulle sooja (5) või naudid Sa lõkke leeke ja sädemeid (5) või on see märgutuli (5). Mida tähendab lõke Sinu jaoks (20). Istu oma lõkke juures ja tunneta oma sidet temaga (5) See on Sinu südametuli. Räägi temaga (30).
Täna Tuld. (5) Tõuse ja vaata rannal ringi. Lõkkest eemal kasvavad puud ja põõsad (10).Vaata, kas neil kasvab midagi (10). On seal marju (3), vilju (3) või hoopis midagi muud (10). Korja ja maitse neid (3). Vali viljad, mis Sulle maitsevad (10) Naudi neid (10) Vaatle nende värvi ja kuju (10) Naudi nende maitset ja mahlasust (15) Tunneta, kuidas nende energia saab Sinu osaks (15).
Täna Maad. Sa oled kerge ja õhuline (15), Sa oled voolav ja voogav (15), Sa oled seotud oma sisemise tulega (10) Sa oled täidetud ja laetud (15). Sa lendled, Sa voolad, Sa kiirgad oma uuenenud energias (20).
Sa oled täna oma Rännaku teinud. Hinga 3x sügavalt sisse ja välja (5) Hinga rahulikult. Kujutle oma varvastest ja kandadest väljuvaid kuldseid juuri. Need juured ulatuvad otse maa keskmesse. Sa oled ühendatud ja maandatud Sa oled siin ruumis tagasi.
Liiguta tasakesi oma sõrmi ja varbaid, tunneta oma keha. Tule tasakesi siia tagasi. Kui valmis oled tee silmad lahti. Tere tulemast tagasi.

PS sulgudes on pausi pikkus aeglaselt loetuna.

Marianne 24.02.2017.a

neljapäev, 23. veebruar 2017

OMA NIME TUNNUSTAMINE JA AUSTAMINE



Täna kohtudes tutvustan ma ennast teile: Tere, mina olen Marianne! Veel pool aastat tagasi, aga võisin öelda: Tere, mina olen Mari! Mari ja Anne on kaks erinevat täisnime ja poolt ühes tervikus - Marianne.
Sündides sain ma nimeks Marianne. 44 aastat tunnetasin ma ennast Marina. Marianne olin vaid ametlikus suhtluses ametiasutustes, ülikoolis ja tööl. Kodus, puhkehetkel ja iseendaga olles olin Mari. Marianne oli, kui keegi kauge võõras, keda ma ei tunne ega tea. Vahepeal kaalusin nimevahetust, sest olla Mari oli lihtne ja loomulik – see olingi mina. Inimene, keda ma arvasin end teadvat ja tundvat.
Mediteerima hakates leidsin end ikka ja jälle olukorrast, kus ma nägin endas kahte poolt. Üks, kus toimus suhtlus, oli elu ja tegevus. Teine, mis peitus varjudes, vaikuses ja üksinduses. Ma ei mõistnud, mida nad esindavad ja seega ei osanud neid ka ühendada. Mina pooleks jagatuna, valguses ja varjus, elava ja vaikivana. Hakkasin küsimusi küsima ja neile vastuseid otsima.
Esimesena jõudis minuni selgus, et kuigi ma kannan juba kolmandat perekonnanime ei ole ma end täielikult omaks võtnud. Ma jagasin ennast osadeks – erinevateks Marideks: sünnist esimese abieluni üks, esimeses abielus olles teine ja nüüdses abielus kolmas. Ma ei moodustanud tervikut. Seega ma pidin tunnistama, et ma olen olnud ja olen ikka üks ja seesama Mari. Ma pidin võtma omaks ja enda osaks kõik eluetapid. Visuaalses pildis nägi see välja nii, et kohtusid kolm erinevas vanuses Naist. Üks noor mina, teine esimese abielus olev mina ja nüüdne mina. Ma kohtusin esimesega, aktiveerus side, vabandamine, tunnustamine ja sulandumine. Sama kordus teisega. Moodustus tervik, kus kõik on sulandunud üheks ja mina olengi kõik – sünnist käesoleva hetkeni.
Teisena jõudis minuni selgus, et need kaks poolt on minu nime kaks poolt. Mina ise ei olnud ennast tervikuna tunnustanud. Mari toitis ego ja tähtsust, sest see oli tema, kes esikohal asus. Anne lisasin ainult vajadusel. Mõistsin miks polnud ma ennast leidnud ega teadnud veel 44 aastasena, mida mina ise teha soovin ja kuhu minna tahan.
Ma sain aru, et võtmeks on iseenast sisemuses Marianneks kutsuda. Võib tunduda, et raske ja harjumatu, kuid tegelikkus oli lihtne ja muutust loov. Saades aru, mis on mulle oluline ja vajalik läks päev või paar kui klõps oli käinud ja ma olingi/olengi Marianne – üks tervik. Vahel tuleb ette hetki, kus ma iseendas ennast Mariks kutsun, kuid seda juhtub harva.
Ma olen oma nime vastuvõtnud, ma olen see, kuidas ma ennast kutsun ja nimetan.

Marianne

23.02.2017.a

POTIKE KEEDA



Avaldatud http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/potike-keeda-igale-inimesele-ainuomase-loomingu-loomine?id=78025492


Me oleme kui võlupotikesed, mis sisaldades kõike võimalikku ja võimatut, keedavad ainult meile ainuomast – meie loomingut.
Me paneme potikesse kõik selle, mis elus igapäevaselt läbi elame – oma tunded, kogemused, õppimised ja taipamised. Paneme sisse mineviku, oleviku ja tuleviku. Paneme sisse unistused, lootused ja fantaasiad. Seejärel ütleme: Potike Keeda ja Potike Keedab.
Oluline on kaas avada ja vaadata, mida Sinu potike keedab. Mis on see, mis on Sulle iseloomulik, mis on nii Sinu – just see ainulaadne ja eriline - Sinu hingega tehtud.
Avades kaane ja lastes lendu seal leiduva saab uus looming ruumi ja koha, kus kasvada. Mida rohkem lased lendu, seda rohkem ruumi ja uusi võimalusi.
Hoides kaane kinni, hoiad asju endas. Kasvavad pinged, kuhjuvad emotsioonid ja sisemine segadus suureneb. Lisades iga hetk uusi komponente on oluline neist keedetu vabaks lasta, sellele vorm ja nimi anda. Liigse surve korral paiskub kaas ise pealt, väljapaiskunud sisu kõrvetab ning tekitatud segadus tuleb ikka iseendal ära koristada.
Kui see, mida Su potike keedab ei ole see, mida Sa soovid, siis proovi teha kas või pisike muudatus. Uus komponent, mida lisada, või tuleb mõne kogust suurendada või hoopis vähendada.
Keetmine on loominguline tegevus ja ühte kindlat kõigile sobivat retsepti sellele ei ole. Tuleb proovida, tunnetada, kuulatada ja koguseid timmida. Ja armastusega lendu lasta see, mis sündis ja nime sai.

Marianne

23.02.2017.a

kolmapäev, 22. veebruar 2017

MEIE VALIKUD ELUS ON KUI TANTSUSAMMUD


Inimene sünnib siia maailma suhtlema, suhetes olema ja suhetest õppima. Kujutle, et suhted meie elus, nii iseenda kui teiste inimestega, on lihtsalt erinevate tantsude plejaad. Ehk on siis terve meie elu lihtsalt kui üks suur tants. Me tantsime elus väga erinevaid tantse väga erinevate tantsupartneritega. Me tantsime rõõmus ja valus, tormis ja vaikuses, vihas ja armastuses, ihas ja põlguses – need kõik on elutantsud meie elus.
Suhet alustavad meie valikud. Kujutle, et Inimese valikud elus on kui tantsusammud, millest kujunevad tantsudemustrid. Üks valik – üks samm. Tantsides moodustame me paare, kooslusi, või tantsime üksinda – iseendaga iseendas. Valik on meie. Ühes suhtes, valikus, sammus on koos nii algus kui lõpp - uue tantsu algus on samas eelmise tantsu lõpp.
Sammu/valikut tehes läheb energia liikvele lainetades, kasvades, avardudes – algab loomine. Kõik see, mis on Inimese Mina, on sellest haaratud. Me kuulame, liigume, tajume, tunnetame, hingame, haistame, maitseme, kompame ja kõneleme. Me oleme elus, me elame, me tantsime.
Tantsu alustades läheb liikvele ka meid ümbritsev energia. Ta reageerib: uurib meid või tõmbub tagasi, teeb meile ruumi ja ootab meie sammu, proovib meid vallutada või tõukab meid ära, tuleb meile vastu põimudes või liitudes meiega. Meid ümbritsev elab, me liigume ühes, me tantsime koos.
Meie valime, kes on astutud sammust algava tantsu partner ja kuidas me soovime seda tantsu tantsida. Samasugune valik on meie kaaslasel. Kõik inimesed siin maal valivad oma sammu ja oma partneri. Samuti selle, kas nad alustavad esimesena või reageerivad kutsele. Ka eiramine või eemale tantsimine on reaktsioon. Energiad liiguvad ja mõjutavad teineteist.
Pane nüüd silmad kinni ja kujutle: On lihtsalt üks ilus päev Sinu elus. Kusagilt kostub Sinu kõrvu muusika, Sa seisatad, kuulatad viisi, keha juba liigub, Sa oled ootusärevil, Sa oled valmis tantsima, ulatades käe kohtuvad silmad silmadega. Te puudutate teineteist, tunnetate võimeid ja tajute soove. Energiad sulanduvad, piirid hajuvad - hetkeks on kõik üks. Hetk, kus tantsijate Minad tunnetavad, kuidas nad soovivad oma tantsu tantsida, ja kas nad soovivad seda selle inimesega teha. Üks valik – üks samm. Teie otsus, kas astute selle sammu ja Algab Tants – Algab Suhe.
Partnerite sobimise korral sünnivad meisterlikud poognad, filigraansed sammud – tants viib kergelt ja hoogsalt üle elupõranda. Te liigute kui üks, sünnib sünergia, mis loob nii palju enamat, kui Te iial üksi oleks suutnud luua. Koosloomise energias on jõud, milles partnerite kõik omadused suudavad üksteist tasakaalustades ja positiivselt võimendades end ka maast lahti tantsida.
Võib-olla kui kohe ei ole selgust, kuidas edasi liikuda, siis proovite erinevaid samme. Ehk vajab üks pool rohkem toetust ja teisel on seda anda. Ehk olete ise veel ujedad ja kardate ennast avada. Ehk ei tunneta Te veel oma piire ja liigutused on nii kohmakad, et tallute partneri varvastel. Ehk Teil lihtsalt ei ole teineteisele/-lt midagi anda või võtta, teete ühiselt paar sammu ja seejärel liigute edasi uusi tantse/suhteid valima. Ehk tantsite sõnatult koos, jätkates ise samal ajal uute sammude/valikute kaalumist. Ehk on see lihtsalt üks mäng ja teie vaid mängukaaslased. Ehk tantsid Sa koos minevikuga ja selgub, et Su partneriks on vaid pilt möödunust. Ehk tantsid Sa tulevikus ja mõistad, et Sinu kaaslaseks on vaid miraaž.
Võib-olla energiad ei sulandu, vaid põrkuvad või vastanduvad. Koheselt katate kleidid ja ülikonnad raudrüüdega, olles loodud, ainult ühe või mõlema tantsija poolt, iseenda kaitseks. Kuidas neis tantsida? Kuidas partnerit tunnetada? Kuidas energia neis liikuda saab? Ega ei saagi. Üha kokku põrkudes või paigal tammudes on valus ja ebamugav ning ühel hetkel tants katkeb.
Võib-olla Te sobite ja tantsite, kuid ühel hetkel teeb üks teist valiku/ sammu eemale ja tants katkeb. Kas kurbuse või vihapisarad – sel hetkel on mõistmine kõigest sellest, mis energiaid ühendades oli võimalik ja nüüd üksikuna tundub võimatu.
Milliseks tants/suhe kujuneb või kuhu ta kulgeb ja millega ta lõppeb, ei ole valikut/sammu tehes teada. Miks? Inimene võib ju täiuslikuks lihvida oma valsi või polka oskuse, kuid elu ja suhteid ei ole võimalik selgeks õppida ja sellepärast ongi suhtetantsud oma erakordsuses ja ainulaadsuses ettearvamatud.
Maailmas on nii palju suhteid, nii palju valikuid, nii palju samme, nii palju tantse ning ühest juhendit nende tantsimiseks ei ole. Kõik kujuneb ja sünnib siinsamas hetkes kohapeal. Sa valid ja Maailm valib koos Sinuga. Sa astud ja Maailm astub koos Sinuga. Sa tantsid ja Maailm tantsib koos Sinuga. Sest Sina ise, olles osa Maailmast, oled ühtlasi ka kogu Maailm.

Marianne

22.02.2017.a

esmaspäev, 20. veebruar 2017

OI KUI BLOND MA OLEN...




Hetked, mil olen iseendaga koos naerda saanud. 12 aastat olin punapea erinevates varjundites. Eelmisel suvel pöördusin taas blondide juuste juurde ja ega, siis Blondi naljad ka tulemata jäänud.

Kus mu telefon on?
Hakkame linna sõitma. Lapsed on juba autos. Mina korjan toas viimaseid asju kokku, siis heliseb telefon. Võtan kõne vastu. Telefon mugavalt õla ja kõrva vahele surutud räägin helistajaga ja peale kingade jalgapanekut suundun auto juurde. Kotist võtmeid otsides panen tähele, et telefoni ei olegi kotis, aga ise pean telefonivestlust edasi. Otsin igast sahtlist, kuid kotis teda ei ole. Kus on telefon? Räägin helistajale, et „ Kuule ma unustasin telefoni tuppa ja pean selle nüüd ära tooma.“ Hetkeks on teiselpool vaikus ja siis öeldakse „Millega, Sa, siis praegu räägid?“ No nii oli.

Blond autoroolis.
Hommikul veel unisena viin lapsi bussi peale. Koju minekuks on vaja teha tagasipööre. Nii, saan aru „tagasi“ ja panen käigukangi tagurduse peale. Sidur vabaks ja ... Miks auto tagasi sõidab? Minul on ju vaja tagasipööre teha. Uuesti käigukang tagurduse peale, sidur vabaks ja.. Miks auto ikka tagasi sõidab? Sama kordus veel kolmandalgi korral, siis alles meenus, kuidas tagasipööret sooritada.

Jäätise ostmine.

Suvel ostame ikka jäätist kastiga koju. Hea võtta ja transportida ka lihtsam. Panen kassalindile kaks pätsi saia ja kaks kasti jäätist. Järjekord venib ja ma arvutan makstavat summat kokku. Nii palju jäätisi teeb kokku nii palju. Kassapidaja lööb asjad läbi, aga summa ei klapi minu omaga. Küsin, et kuidas jäätised rohkem maksavad kui hinnasildil kirjas oli? Lisan veel, et „X korrutatud X = X“ Tema vastu, et „Jäätised maksavad nii ja nii palju.“ Mina ei saa ikka aru, miks ma pean, siis rohkem maksma. Neiu kutsub juhataja ja lausub „Klient ei taha saiade eest maksta, soovib ainult jäätiste eest tasuda.“ Ups, no, kust need saiad nüüd tulid. On jah kastide taga peidus ja loomulikult ma ise ju valisin nad. Vabandasin ja maksin kogu kauba eest. Mis teha kui meeles mõlkus vaid jahutav ja suussulav jäätis.

pühapäev, 19. veebruar 2017

EELMISTE ELUDE SIDEMETE VÕLUD JA VALUD VOL 2 Suguvõsa süsteemi tööriist

Pühendusega kaasteelisele Kalmer Kasele, kes soovitas selle loo kirja panna ja avaldada.




Selle  loo kivikeste rajaks ladumine algas veel enne minu käesolevat elu. Kuid ühe märgi iseenda jaoks võin panna 3 aastat tagasi alanud füüsilise tervise halvenemisele. Esimesena proovisin end ise aidata, seejärel pöördusin ühe aitaja mehe poole, otsisin abi arstidelt, reikist ja nõelravist. Põhjust ei leitud ja lihtsalt rohtu võtma jääda ei soovinud.
Ma hakkasin otsima vastust küsimustele, mis mul viga on, miks see juhtus ja kuidas seda parandada. Paraleelselt nendega kulgesid küsimused päritolu perekonna kohta - miks minu suhted ema, õe ja vennaga on keerulised ja miks ma tunnen end sellest perest välja jäetuna.
Vaimne Rännak on olnud pikk, väga pikk. Selle sisse jäävad nii minu eelmine elu, vanavanemate elud, minu päritolu perekond ja minu elu. Siia sisse jäävad erinevad õpetajad, meditatsioonid, konstellatsioonid, holistiline nelik, juhendatud rännakud, Bachi õieteraapia, ETF, shindo jooga, Accsessis barsi punktide mõjutamine, reiki seansid, töö iseendaga ja pidev küsimuste küsimine ning neile vastuste otsimine. 
Rajakivikeste valik oli tunnetuslik. Oma rännakul ei valinud ma kõike ega kõiki, mis minust möödus või, millega/ kellega ma kohtusin. Minuni jõudis info, inimesed ja teraapiad, mis kõnetasid. Ma tunnetasin, et see koht, see sündmus on oluline - tuli teadmine - ma pean sinna minema. 
See lugu annab aimu suguvõsa süsteemide suurusest ja jõust ning pisikeste inimkübemete võimest seda muuta ja mõjutada.
Küsimus, millele ma kogu aeg vastust otsisin puudutas minu tervist, see oli liikuma panevaks mootoriks. Algas kihtide koorimine. Esimese Rännakuna käisin ära oma sünni juures. Leidsin sealt oma suurima hirmu. Seejärel Konstellatsioonis sain teada, et minu füüsilise tervise teema taga on vanavanaema ja tema kolme lapselapse küüditamine Siberisse. Sealt tuli jäisus, mis hoovas minu sees. Nüüd teadsin, kust see tuli, kuid ei teadnud vastust miks ja kuidas sellest vabaneda.
Seejärel elasin Meditatsioonis läbi oma vanaisa meeletu viha ja valu maailma vastu kui ta sai teada oma ainsa poja surmast. Leidsin sealt info, miks ma olen oma pere nö must lammas. Sain teadmise, et minu õde on vajanud, et ma otsiksin vastuseid, mida ta ise ei saa leida ja meie keerulised suhted on olnud tema alateadlik surve minu suunamiseks sellele teele. Lahendasin ära suguvõsa päikese teema.Selle tulemusena toimus tuntav kergendus ja rahunemine/ leebumine teemat puudutanud elusolevate inimeste vaimses ja füüsilises energias.
Seejärel Konstellatsiooniharjutustes otsimine: Kas ma olen oma teel? Kas ma olen ema- isa sidemesse kinni jäänud? Olid teatud teemad, lahendasin need ja sain edasi astuda. Seejärel Sisemise lapse tervendusel elasin osalisena läbi oma vanemate kohtumise, minu armastusega eostamise, armastusega sünni ja armastusega kasvamise. Koos ema ja isaga ( isa on surnud ja tema elu ajal nägime teineteist paar korda, kuid me ei suhelnud kunagi) käisin läbi oma elu tähtsamad etapid. Sain sealt oma moodi rahu, pähe tuli ruumi juurde ja energia hakkas liikuma.
Kusagil vahepeal oli Naisliini tervendus. Selle käigus lahenes vanaema ja ema vaheline teema, seejärel pöördus ema esimest korda minu poole ja me suhtlesime. Ma sain esitada mulle olulise küsimuse „ Kas ma olen oluline ja tähtis just sellisena nagu ma olen?“ Vastust ma veel südamega ei uskunud.
Seejärel nö "juhuslik" kohtumine õega. Lihtsalt, Tallinnas, suvalises poes teineteisest möödudes. Me ei olnud kohtunud ega suhelnud 5 aastat. Ma olin jahmunud, et ta mind üldse kõnetas, ma ei saanud aru miks ta mind verbaalselt ründas - ainus, mida ma suutsin, oli end kaitsta ja enda olemasolu ja elu olulisust tõestada.  Ta lõi justkui nähtamatu piiri, paigutades mind ühele poole ja pannes teisele poole nii minu päritolu kui isikliku perekonna - asudes neid kaitsma ja minu tehtut ning tegemata jätmisi hindama. See juhtum viis tasakaalust välja. Otsisin abi. Käisin esimest korda ETF-i teraapias. Toimus emotsioonide tasakaalustamine - tulemuseks teatav kergendus. Üsna ruttu sai tehtud Konstellatsioon: mina ja õde. See näitas lihtsalt kahte inimest, kelle vahel on jahedus, kuid ei midagi erilist.
Seejärel kolm kuud Õietraapias isiklike kihtide koorimist. Tasakaalu kaal kõikus ikka väga tugevasti. Leidsin südamenaeru – see oli kõige lahedam osa sellel rännakul – teatud lülitid käivitasid minus naeru, mis ei lõppenud ega lõppenud, iga mõte, teiste poolt lausutu ja enda püüe rääkida süvendasid olukorda. See võis kesta ca 5-10 min järjest. See oli nii vabastav ja lõõgastav kogemus. Leidsin mitmeid vastuseid ja lahendusi iseenda jaoks. Kuu aega elasin väga sügaval mustas augus, valdas mõte sellest kõigest siin maailmas lihtsalt välja astuda. Aitasid Viie elemendi tantsus käimine, ETF teraapia ja füüsiline töö aias.
Seejärel Meditatsioonis elasin läbi siberi teekonna pikkuse, tajusin vanavanaema hirmu ja valu. Vanavanaema nähes vahemaad kodu ja Siberi vahel tundis meeletut Hirmu, Kuidas saavad lapselapsed sealt üksi koju?
Nüüd teadsin, millest haigus tuli, kuidas see minu sisse sai ja mis tunne see on. Otsisin edasi vastust: Kuidas sellest vabaneda? Kui kogu eelnev mahtus kahe aasta sisse, siis viimasel poolaastal raja kivikeste paika klõpsamine kiirenes. Oluliseks teguriks sai shindo joogaga alustamine. Käisin kaks korda nädalas kahe erineva õpetaja tunnis. Erinevad lähenemised andsid tugevama mõju.
Seejärel toimus paari nädalane spurt ja kulminatsioon. See hõlmas Accsessi tehnikaga barside mõjutamist. Tulemuseks energiavoolu liikuma panek ja ruumi vabastamine peas. Seejärel tagasiminek eelmisesse ellu. Sealt saadud info oli minu jaoks väga võimas ja andis vihjena Võtme sugvõsa süsteemi parandamiseks. Sellele järgnes Konstellatsioon, kus pandi üles minu päritolu perekond: Isa, Ema, Mina, Õde ja Vend. Võti keeras ja suguvõsa süsteem paranes hetkel kui sosistasin õele „Ma armastan Sind!“

Mis oli see oluline hetk eelmises elus, mis mõjutas tervet suguvõsa süsteemi?

1942.a Hamburg, mina 36 aastane JUUDI soost SS ohvitser, Herbert.
Olen koju jõudnud ja seisan suures saalis ühel pool lauda. Teisel pool minu naine (selles elus õde) kogu perega. Laud on vaheks minu ja nende vahel. Uksest sisenevad sõdurid. Toimub arreteerimine. Mees on üllatunud, tardunud, külmunud ja vabanenud. Naine, sakslanna – rikkast perest pärit, andis oma mehe üles, sest soovis vabaneda pidevast hirmust. Mees oli olnud, oma salatud rahvuse tõttu, ohuks tervele perele.
Mees poodi samal päeval. Viimastena toimetasid temaga kaks meest ( selles elus minu abikaasad).
Selle elu ülesanne ANDESTAMINE.
Lausega, „ Ma armastan Sind“, oma Õele siin elus, andestasin ma oma Naisele eelmises elus.

Selle konstellatsiooni lõpus ütles minu tütar (18a), et ta esimest korda tunneb minu poolt talle öeldud lause “Ma armastan Sind!“ sisu ja mõtet. Mina tundsin, et see, mis mulle on antud, selle võla olen suguvõsale tasunud – tundsin vabadust, energiat ja rahu.
Seejärel sain aru, et ei ole oma perekonda (abikaasat ja lapsi) siiani näinudki. Olin elanud ja olnud suunatud suguvõsale. Tervisehäda füüsilised ilmingud on ikka alles ja ikka otsin edasi vastust küsimusele: Mis hoiab või miksi mina ise hoian teda ikka veel minu/ enda küljes kinni?
Ränak jätkub.


PS Selle elu kokkupuuted Saksamaaga. Koolis õpisin saksa keelt. Noorena lugesin väga palju II maailmasõja kohta, valisin nii ilu – kui teatmekirjandust. Saksamaal käisin aastatel 1994-1998. Esimene sihtpunkt oli ja enamus ajast viibisin Hamburgis. Ma nimetasin ennast salakuulajaks – ma sain saksa keelest aru, mõistsin mis räägiti, kuid ei suutnud samas keeles end väljendada. Kord vanade kallite villade rajoonist läbi sõites tundsin, et olen selle kohaga seotud. Sel hetkel arvasin, et lähen sinna tulevikus, kuid olin tegelikult olnud minevikus. Selle Rännaku ajal nägi aegajalt hirmuunenägusid, mis seostusid alati selle sõja, sõdurite ja SS-lastega.
Kui, „Estonias“ lavastus, „Viiuldaja katusel“ Jüri Krjukoviga peaosas käisin seda pea 10 korda vaatamas ja alati elasin hingeliselt juutide saatust läbi. Kuu aega tagasi ostsin CD plaadi juudi traditsionaalide ja vaimuliku muusikaga. Soovisin teada, kas tekib mingeid tundeid – seoseid. Üks lastelaul tõi pisarad silma, seal oli midagi, mis puudutas üht keelt sügaval, sügaval.

Marianne


19.02.2017.a

LOOMINE/ KUHU KUULUB SU SÜDA


Kuidas leida üles see, mis on Sinu Hääl? Kuidas keskenduda endale? Tihti otsime me iseennast vaadates teisi. Me vaatame, mis teistel on ja endal ei ole. Mida teised oskavad ja ise ei oska? Mida teised endale lubada saavad ja ise ei saa? Teisi jälgides me kiidame, tunnustame, vastandume, kaitseme, kadestame, kardame, matkime, soovime osa saada jne. Me ei leia iseenast, sest kaob selgus - me oleme teistesse sulandunud.
Kustuta segajad või lülita nad mõneks ajaks välja. Sea piirid iseenda ja teiste vahele. Leia tegevus, mille käigus suudad iseendale keskenduda. Tegevus, mida tehes märkad segavaid mõtteid ja suudad tähelepanu taas ja taas endasse tuua. Kuula ja vaata ennast.
Ühel hetkel, kui oled mõtted vabaks lasknud ja lihtsalt oled, saabub vaikus. See võib algul hirmutav tunduda. On tühjus, kus ei ole justkui mitte midagi. Kuid selles tühjuses just kõik ongi. Saabub selginemine ja Sa saad vastuse oma küsimusele. Võib olla mitte väga selge ja konkreetsena vaid vihjena. Seejärel tunneta, kuidas see Sind kõnetab ja puudutab. Milline on selle tähendus Sinu jaoks? Kuhu see kuulub? Mida saad Sina sellega teha? Milliseid keeli see Sinus helisema pani? Kas saadud vastus puudutab Sinu südant?
Kuhu kuulub Su süda seal on Sinu koht. Seal, kus Su süda on rahul ja rõõmus, kus hing laulab ja energia voolab – seal on koht, kus Sa olema peaksid.

Marianne

19.02.2017.a

reede, 17. veebruar 2017

VAIKUS SUHETES



Pole kerge taluda VAIKUST suhetes, kuigi ta on lihtsalt samasugune hetk, kui mistahes tunnete peegeldus. Miks, siis on just vaikust raske kanda?

Inimene vajab enda ümber helisid, värve ja liikumist. Me ootame vastust väljaspoolt. Kuid HETK, mil meid ümbritseb vaikus, hirmutab oma TUMMUSES. Kas MINU MINA on siis vaikinud, et me enam ei peegeldu? Peegeldume küll, sest ka vaikus on peegeldus hetkest, kus hing on hetkeks seisatanud.


Me käime iseendaga käsikäes, iseenda loodud rada, iseenda peegelduste ja südamehääle saatel. Seega hoides sidet iseendaga ja otsides OMA HÄÄLT saad Sa läbi Vaikuse astudes ainult TUGEVAMAKS ja SÄRAVAMAKS.


Marianne
17.02.2017.a

KUMMARDUS ÕPETAJALE



Maailmas on puud ja on ürgsed puud. Maaailmas on lihtsalt hooned ja on iidsed templid.
Maailmas on õpetajad, Õpetajad ja ÕPETAJAD.

Teadmiste sügavust, rahu, vaikust, harmooniat ja iidsete tarkuste settimist kohates seisatud ja TÄNAD, et see hetk on Sulle osaks saanud. Tunned hardust ja sügavat austust selle sisemise ookeani ees, mille kaldale Sa oled juhatatud ja millest Sulle tassike on jagatud.
Sa oled saanud kogemuse kui ÕPETAJA pea kummardub õpilase ees ja mõistad väljendit õpetaja peseb õpilase jalgu.
Nii sügav kogemus, et kummardad pea selle hetke suuruse ees, tänad käsi kokku pannnes ja silmist voolavad pisarad. Vaikid, sest sõnad on liigsed.


Ma tänan, Sind Tulvi, selle ühe silmapilguga sajandite läbimise eest.


Marianne
17.02.2017.a

neljapäev, 16. veebruar 2017

EELMISTE ELUDE SIDEMETE VÕLUD JA VALUD VOL 1 Üks sõit Elulõbustuspargi Ameerika raudteel.



Ühel kevadisel päeval kohtusid kaks naist. Selles elus esimest korda. Tunded – side, seotus, tung uuesti kohtuda. Kohtusid, suhtlesid  - koju saabumise tunne. Suhte dünaamika tormiline, järjest kasvav, loov, emotsionaalne, sügavuti minev, kõike haarav ja hõlmav, ärakadumine, ühte sulamine, hirmutav, kasvatav, armastav. Pöörane ja kõike suutev seni kuni lõppes 4 kuud hiljem. Mina katkestasin, lõpetasin, lahutasin. HINGEDEGA EI MÄNGITA, TÕDE ON NÄHTAV, VALED EI VII EDASI. Valu, kergendus, rahu, rebenemine, hülgamine, taipamine, õppimine, kohanemine, iseendasse tagasi minek, sügavus, armastus.

Miks see juhtus? Kust see tuli? Mis oli minu õppetund?

Võtme leidsin oma eelnevast elust.

1636. aasta Hispaania Andaluusia piirkond, Pilar. Mina 16 aastane lapseootel neiu. Eraldatuses mäel asuvas valvekindluses. Kaaslasteks vaid kass, koer ja taevatähed. Üksindus ja ootus.

Tema seal vanem, lapsi mitte saav, õde. Veel sündimata laps annab võimaluse troonile pääseda. Noorem õde vahend, mille abil see saavutada.

17 aastane seisab tornitipus. Tema vaatab ja teda vaatavad õde ja vastsündinud tütar (selles elus poeg). Valu, ei näe elul ilma lapseta mõtet, ei väärtusta iseennast. Hüpe sügavikku.

Selle elu ülesanne ISEENDA ARMASTAMINE, VÄÄRTUSTAMINE.

Selle elu suhe viis samasse punkti. Kui mina kui inimene kaon ja jääb vaid see, mis minuga kaasas käib. Kui valik ei ole mina. Kas siin selles elus väärtustan iseennast või mitte? Kas siin selles elus armastan iseenast või mitte? Kas siin selles elus näen elul mõtet?
Jah, näen. Jah, väärtustan. Jah, armastan.

Päevad on erinevad. On valus, on armastus, on viha, on leebus ja mõistmine. Side ju jääb, sügavale sügavale. Samuti teadmine, et üks meist mänd ja teine kuusk seistes seljad vastamisi on võitmatud. Millises elus? Kunagi ehk tõesti. Kasvades, kogedes, õppides ja teineteist tõeliselt nähes – ilma vajaduse ja soovita võimule ja troonile.

Marianne
16.02.2017.a

PS selle elu side Hispaaniaga. Kusagil 16- 19 aastasena hakkasin korraga kodus hispaania keelt õppima. See tuhin tuli ja läks, kuid kaustikud õppematerjaliga on alles. 1999. aastal kasutasin onupoja poliitikat ja sain sõidu Hispaaniasse. Üks orkester reisis sinna esinema ja kui ma seni polnud nendega reisidel kaasas käinud, siis nüüd ma nõudsin enda kaasa võtmist. Reisi tegi keerulisemaks ka 9 kuuse tütre kaasa võtmine. Reis sai teoks ja ma viibisin Santiago de Compostelas ja Madridis. Minus oli eelnevalt olemas pilt sellest maast, kuid nähtu ei olnud see. Nüüd tean, et eelmises elus elasin riigi all pool, kuid reisil käisin üleval pool. Ma tundsin end seal kui kodus olevat. See maa ja inimesed sobisid mulle.


kolmapäev, 15. veebruar 2017

LENDU LASTUD LOOD

Seni olen oma kogutud/ kogetud lugudega sisemuses keenud kui pott, millel kaan kõvasti peal. Täna otsustasin kaane pealt võtta ja lood lendu lasta....

Täna õhtune päikeseloojang kinkis sümboolse hetke...

Marianne

15.02.2017.a

SÜDAMEHÄÄL

Sündides kukutatakse inimene suurde elumerre. Vette maandudes tekitab ta enda ümber lainetuse. Vahused laineringid, mis vaibuvad väljast sisse poole jättes alles sisemise ringi – iseenda. Sündides kasvame me seest väljapoole ja elades väljast sissepoole. Selleks, et jõuda iseendani peavad välised ringid raugema – alles nii kuuleme me iseenda südamehäält.


Marianne

06.02.2017.a


ELU ISEENDANA/ ISEENDAGA ON KUI PÕLLUPEENRA HARIMINE

Elu iseendaga/ iseendana on kui põllupeenra harimine. Sa harid ja külvad. Seemneid valid südamega. Vahel keegi soovitab enda omi või valid välimuse järgi või toovad tuul ja linnud need endaga kaasa. Sa ei tea kunagi täpselt, mis saaki Sinu peenra pealt saab.

Nii Sa külid ja kastad ja ootad elades oma ELU. Sa kaitsed oma lapikest nii nagu oskad. Harid, hoiad ja toidad teda nii nagu Sind kasvatati, õppetunnid on õpetanud või proovides ja tunnetades enda moodi.

Päikselistel päevadel pole umbrohtu. Kõik kasvab ja haljendab just nii nagu Sa unistanud ja soovinud oled. Sul on aega nautimiseks ja olemiseks. Rasketel päevadel võib sadada pilvedest nii vihma, kui rahet ja puhuda külm põhjatuul. Tüütutel päevadel on torkivaid ohakaid ja kõrvetavaid nõgeseid silmapiirini. Ootamatusi ja rohkelt tööd iseendaga pakuvad orasheina ja naadi paljunemisvõimelised juured. Sa rohid hoolega, kuid pisemgi juuretükk võib kasvatada uue taime. Samuti võib mulla sügavusest sirguda taim, mis toob endaga eelmise elu või suguvõsa väljakutse. Seega tööd, põnevust ja üllatusi oma isiklikul lapikesel jätkub. Hoolimata kõigest kasvavad taimed ja valmivad viljad. On nad just sellised nagu soovisid või ei. On nad söödavad või mitte. Seal nad on, just sellised nagu nad on. Nad on Sinu omad. Elu on põnev, sest kõik on mööduv, korduv ja uuesti algav. Maalapike, pisike seeme ja taimeks kasvamine. Kõik taimed kannavad vilju ja seemneid, millest kasvavad uued taimed ja ongi kõik taas alguses. Sina ise teed valiku seemnete hulgast ja Sina ise harid oma põldu.

PS. Kõik oleneb vaatenurgast. Umbrohu kasvamisel oota ja vaheta nurka, sest nö umbrohi võib olla just see, mis sel hetkel on Sinule eluks ja õnneks kõige vajalikum!


Marianne
24.01.2017.a


Õpetaja

Iga ÕPETAJA meie elus on meie enda sisemuse peegelduse manifesteerunud reaalsus.
ÕPETAJA toel saab sisemine välimiseks – Sinu sisemine tarkus reaalsuseks.
Valides ÕPETAJAT valid Sa ise millise osaga endast Sa kohtuda soovid.
See on Sinu kasvamine, kuidas Sa oma ÕPETAJAT tervitad ja kui kaua Sa temaga koos oma Elu Teel käid.


Marianne
11.02.2017.a