Kuhu ma ka ei vaataks – kõikjal on Teine – keegi teine on minu tee peal ees. See teine tegi nii ja tegi naa. Neid teisi on kordades palju – ma tunnen nad ära, ma leian nad üles, ma kontrollin neid, ma jälgin neid, ma vihkan neid, ma kadestan neid, ma ei taha neid näha ega neist kuulda – mina olen nende peale solvunud.
Mina ei saa teisest üle ega ümber – teisel on see, mida ja kuidas minul ei ole – teine saab selle, mida ja kuidas mina ei saa – teine teeb seda, mida mina ei tee ega vali teha – teine on selline, milline mina ei ole – teisel on võimalused, mida minul ei ole. Täiesti tõsiselt tundub, et minule ei ole jäänud kohta ega võimalusi ning teisega võrdluses jään alla – teine on parem – ta on kordades parem – olen ka ise olnud nõustunud, tõendite alusel, sellega.
Sellest Teisest oli saanud enese loo peakangelane – takistus minu ise olemise teel. Mina ei saanud olla, sest teine juba on ja oli – mina ei saanud teha, sest teine juba tegi – mina ei saanud seda või teist, sest teine sai selle juba endale – nagu midagi ei jäänudki ega saakski – näis olevat väljapääsuta olukord.
Ometi mina ju ei pea seda, mida ja kuidas teine on või valib – mina ei tahagi seda või teist või teha ja olla samal moel või ei ole nõus enesega panustama. Miks siis ikkagi teine häiris ja tema olemas olemine tegi haiget – segas minu elu nii, et mina tundsin ennast vähemana – vastus on see, et teise olemas olemine annab ja andis võimaluse võrdluseks.
Minule oluline inimene võrdles - minule olulised inimesed võrdlesid mind teisega - on toodud välja ja näiteid ning on aimdunud sõnade tagant, kuidas teine on see, mida ja kuidas mina ei ole ega saa ega tee. See ei ole lihtsalt aega viitva jutu sees ja oma tähelepanekute jagamine, vaid selge võrdlus – seal on vihjed, on otsesed näitamised ja on ka ära ütlemised – teisel on/ teine oskab ja saab – valitakse tema.
Jah, selle loo algus on lapsepõlves ja sealt edasi – ema pühendas hea ja kvaliteetse tähelepanu teiste(l)e – näe vaata, milline ta on – proovi tema moodi olla – näe, mis ja kuidas teisel on – vaata, kui hästi teisel välja kukub ja milliste tulemusteni on jõudnud – kuid mina ei olnud ega ole nii ilus ega ilusa häälega, kui Maarja-Liis Ilus.
Kehvasti peidetud õhkamine, väljapaistvad tahtmised ja petetud soovid – tõdemine – mina ei ole samasugune – ema tahtis teist – talle ei sobinud see, kuidas ja mil moel olin mina. Ta ei andnud juhist ega toetust – Sina saad, Sina oskad, Sinul on – kõnni siit edasi/ proovi seda edasi – toetan Sind Sinu valikutes. Pidanuksin olema valmis – saavutama ja näitama ette kohe – teekonda eesmärgini ei olnud näha – oli tulemus, mis meeldis emale.
Ole teine – see, milline ise oled, see ei ole okey – seda ei nähtud/ seda laideti/ seda kritiseeriti. Enese teadlikkus - mina ei saa ega taha olla teine. Enese selgus - mina ei saanud emalt toetavat ja tunnustavat tähelepanu, sest ma ei olnud samasugune kui teine. Vastukaaluks teadsin, et minul ei olnud samasugust vanemat, kui teisel või teistel. Neil teistel oli olemas vanemate ja perekonna toetus – seal oldi teise üle uhked – see oli kõigile näha – seda tähelepanu osutamist nägi pealt ka ema.
Jäljed – viha ja solvumine – teine oli ja on olemas – meid sai ja saab võrrelda - mina olin ja olen selles võrdluses vähem, sest teist tuuakse minule näiteks – teine on oht minule – teine võtab minu koha endale, sest tema meeldib minu emale - minul selline tähelepanu puudub – mina olin ja tegin ka, kuid seda ei kohatud ega võetud vastu samasugusel moel – minu tegemistele seesugust tunnustust ei osutatud. Olin solvunud Teise peale.
See tõi kaas valitud jõuetuse – enese vähemana nägemise ja enese takistamise - miks luua endast ja ennast, kui see on ema või teiste jaoks vale. Solvatu suurim solvang on see, et ta ei saa teisele ära öelda – teisest lahku astuda – ta on juba seal, kuhu ta astuks ja on nii nagu ta siis valiks – ta ei saa tegu teoks teha – ise piiri maha märkida – see sama piir on tema ette pandud – teine tegi selle ära. Olin selles kauguses, kus ei peaks saama võrrelda, kuid ka siis leidus variante, mida kasutati või elustati möödunu – sel moel hoiti võrdlust ja selle tulemusi alles.
Teisest eemale hoidmise vajadus – ei taha ega tohi olla samas ega teha sama, et välistada võrdluse tulemus. Kuid, kuidas olla eemal, kui juba olengi – ma ei ole ega ela võrreldavaga ühes – too oli pilt ja sõnad ajakirja lehelt või salvestatud kaadrid televiisorist – too elab ja toimetab teises ajas ja ruumis – meid ei ole ühes ja samas elavas keskkonnas. Ma ei ole sama ega tahakski valida samal moel, kuid ma ei saa tema juurest ära minna – ta on nähtaval, temast räägitakse ja teda näidatakse kõigile ja kõikjal.
Kuid, kui ei saa ära minna, siis jääb üle kannatada. Lähen turri – tõusevad okkad teise vastu – kogen ebakindlust ja tajun soovimatust – ei taha, et vaadataks silma – olen haavatud ja mul on valus – mul on häbi enese pärast – et mina olen mina, kes ei ole selline nagu on kusagil keegi teine, kellele ei loe, et mind temaga võrreldakse.
On olnud varjatud soov olla ühes – vajadus, et see teine tunnustaks mind minuna – on olnud igatsus, et teine tahaks olla minuga ühes ja veel parem, kui ta vajaks mind – siis oleksin aktsepteeritud enesena – oleksin tunnustatud ja õigeks nimetatud - olulise teise tähelepanu tõstaks minu väärtust ja olulisust ka teiste teiste silmis. Mis veel parem - kui teine jagaks seda, mis ja kuidas temal on, siis oleksin mina ka selline nagu teine - minul oleks ka see – tähelepanu. Samas ja samasugustena meid ei oleks võimalik ega oleks vajadust võrrelda.
Tegemist on olnud minu jaoks vajaliku ja õige tähelepanu puudusega – väga pikka aega on kestnud varjatud ja/ või avalik tähelepanu suunamine sellele, mida ja kuidas minus ei ole või mis ja kuidas on vale – vastukaaluks puudu jäämine sellelt, mis on minu südameasi – Minu Mina. Olen kasvanud/ elanud ja kuulunud keskkonda, mis ei ole tunnustanud ega ole olnud uhke ja toetav – minust, kui parimast ja teed otsivast minust on räägitud halvustavalt ja valeks ning tühiseks nimetavalt, rõhutatult ei valita seda märgata, selle olemas olemise nähtavaks tegemist välditakse.
Minu väärtushinnangutele ja soovidele on öeldud selgelt ja konkreetselt Ei – teise omadele Jaa. Ühes olemise ja tunnustuse on saanud see, kes on vähendanud ja tekitanud vahesid, kes ei lahenda, vaid jätab solvumised alles ja näitab neid ette, kui põhjust, et mitte ehitada ühist ja pidavat põhja kõigile, kes samas olemas on. Hoolimata sellest on ta olnud ja jäänud hoituks – Ohvriks ja Päästjaks, kelle kõrval ei saa olla kedagi teist – tema on üks ja ainus õige selles loos.
Ma tunnen end päritolu perekonna poolt petetuna - mina lasin ennast haneks tõmmata ja olin kaasa läinud teise tõega – minu soovid, ettepanekud ja tähelepanekud on olnud täiesti õiged ja vajalikud – ühist olemist parandavad ja ühiseid väärtusi tõstvad. Kuid neid on summutatud ja vaigistatud ning valeks nimetatud – sest need kõrvaldaksid pjedestaalilt selle teise, kes ise võrdleb ja kellega võrreldakse – keda tuuakse eeskujuks, kes on uhkus, kes on toetust vääriv.
Valgus ja teadmised asetaksid ta samale tasandile teistega ja tema teod oleksid kõigile näha. Vajadusi täitev – ohvrite ja päästmist vajavate vajadusi täitev – nende „tänu” jätab varju selle, mis on selle hind suguvõsale – maksvad need, kes vaikivad, valivad silmad sulgeda ja selle valiku teel kõnnivad.
Selle asemel, et vaadata otsa enese jäetud jälgedele ja valida teadmine, on suunatud tähelepanu kritiseerimisele ja arvustamisele ning eraldamisele – info edastamise viis on olnud vale, sõnad on olnud valed, eesmärk on olnud vale – selle asemel, et rääkida sellest, mis ja kuidas on päriselt, tundepimeduse valinud ei taha valgust enese sisse – see tee jäägu teisele - nemad teed läbi valu ei vali - nad elavad enese valu sees.
Marianne
06.07.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar