Kui inimese teel on takistused ja tema sees on segadused ning ta ei näi saavat olla see, kes ja milline ta olevas on, sest midagi on puudu ja kuidagi on valesti – liiga palju on valesid, mida ta on enese ja ka teiste jaoks olema loonud – liiga palju on Ei-sid, mida ta ei ole välja öelnud – ta ei ole saanud elada sel moel ega sellisena nagu ta on vajanud või tahtnud - ta ei saa olla, sest ta ei ole, kuna temal ei ole.
Kui inimese algus ei ole ära lahendatud – tolle aja pagas ei ole maha pandud ega ole seda ära sorteeritud ning enese pesu ei ole puhtaks pestud, vaid seda on tassitud kaasa, sest ei ole olnud mõistmist/ tahtmist sellega tegeleda – inimene on vajanud kõike seda väga mitmel põhjusel. Möödunu oli olnud tõestusmaterjal, mida vajalikul moel tõlkida ja esitleda – valitud mälestused, tunded, kogemused - mida esile tõstes, illustreerida enese teekonda – iseennast sellel.
See oli ära peidetud aeg, mille seest tuli iseennast üles otsida. Möödunut oli hoitud alles enesele valitud rolli kinnitamiseks – see roll oli vastaspool sellele rollile, kellena teda lapsepõlves esitleti ja nähti. Oli üks Mina ja oli teine Mina – ühes ei olnud seda, mida ja kuidas oli teises – teises ei tohtinud olla seda, mida ja kuidas oli esimeses. Sellepärast oligi olnud vaja näiteid ja tõestusi, kuidas õigesse rolli kinnitavalt oldi ja ollakse. Roll ei ole tervik, kuid inimene vajas enesele õiget rolli, sest ta nägi ja uskus, et teda oli teise – tema jaoks vale rolliga samastatud.
Tema, kui Lapse, mõistmine ja enesekaitse vajadusest lähtuv selgitus tõlkis talle ära, et teatud kogemused ja neist tulenevad kannatused said talle osaks, sest temas ei nähtud head, väärtust, oskusi, omadusi ja muutumist – karistused ja kogemused olid olnud ülekohtused – need ei olnud proportsioonis tegude, vanuse, oskuste, mõistmiste ja võimalustega ning täiskasvanu ei võtnud toimunu eest vastutust – ei näidanud enese osa loos – kuid laps teadis, et see oli seal olemas – selle asemele oli ta kuulnud ja näinud – Sinu pärast!!! - justkui kõik olekski olnud ainult tema pärast – ei kedagi teist.
Kuigi oli elatud ja tehtud koos, siis nimetav tähelepanu osutas ainult Lapsele – temaga seotud lugudes ei tehtud ega oldud koos – teised kannatasid tema läbi, teised pidid sellepärast teistsugusel moel olema ja tegema ja enese sees tundeid kogema ning need tunded sundisid neid väljenduma ja tegutsema – loomulikult pidi Laps neid tundeid tundma saama – too oli ju nende autor.
Rollid olid väljajagatud ja nende alusel mängiti ning kõike „võrdselt” ja täpselt jagati – Sinu rollile kuuluv ja Minu rollile kuuluv. Loomulikult mitte keegi enese jaoks vale rolliga kaasnevale ei pretendeerinud ega sellega nõus olnud – Musta Notsu kaart ei kulgenud juhuslikult, vaid mängujuht osutas, kelle kätte see kaart, mängu alustades, anti. Sellega oli mängu tulemus ette ära otsustatud - selles keskkonnas ja nende inimestega ühes teisele tulemusele jõuda ei olnud võimalik.
Marianne
02.07.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar