Möödunu jäi eilsesse

 

Möödunut ei ole 

ega kunagi ka

tagasi tule.

Nördimus ja kurbus,

lootusetus ja kaotus, 

et mina enam ei saa 

ja minul enam ei ole -

oli lahkuja ehmatus ja ärevus.

See oli tagasivaade sellele,

mis ja kuidas 

oli jäänud selja taha -

nägin seda, 

milles ja kus

mind enam ei olnud.

On mõistmine -

mitte kunagi enam 

vanal moel ei ole

ja mind ennast,

mitte kunagi enam,

vanal moel enam ei ole 

ja just seetõttu 

vana ära lõppes 

ja vanad lood

otsa said.

Minu enese samm

vana lõpetas -

välja hingan -

mõistmine saabus -

minu enese otsus 

kõike ja kõiki mõjutas -

kes kadus,

kes lahkus, 

kes kaugemale astus,

kes valetades püsida proovis -

mina ise,

oma samme tehes,

jätsin vahe ja maa vahele.

Olevikus on kaasas

see mis ja kes

kaasa kõndis -

vana ei saa olla ega püsi

minu energiaga ühes -

mõnede maa on lame -

selle äärelt võib kukkuda katki,

selle võimalused on piiratud 

ja seal tooni annab piiratus.

Minu maa on kera -

sellel ei ole lõppu ega algust,

seal ja selles on vabadus -

aus ja ehe ääretus.

Marianne 

08.07.2024.a