Inimeste Maailmas on palju neid lugusid, milles osalejaid saab jagada positiivseteks ja negatiivseteks – jagamise põhimõte lähtub sellest, kuidas neid kogeda on ja mida nad korda saadavad. Tagantjärele on võimalik arutada pikalt ja põhjalikult ning mõista kohut, kui ei oldud selles keskkonnas ja grupis kehtivate reeglite kohaselt õige ning teis(t)ele osaleja(te)le meelepärane/ hea kogeda.
See näeb välja sellisena, et inimest tõstetakse, teis(t)e osaleja(te) isiklike ja või selle keskkonna väärtushinnangute/ uskumuste/ mõistmiste arvteljel, vastavalt tema poolt tehtule ja teise(te) poolt kogetule, kas vasakule või paremale poole nulli. Mida enam ja tugevamaid tundeid temaga oli seotud seda kaugemale teda nullist nihutatakse.
Kauguse, neutraalsuse nullist, annavad teada sõnad, mida tema tegude/ olemiste/ väljendite/ iseloomu kohta kasutatakse – mida kaugemale on tõstetud seda ilmekamaid ja põhjalikemaid sõnu ja väljendeid tema illustreerimiseks kasutatakse – sel moel edastatakse suhtumine/ tunded/ otsused/ vajadused/ tahtmine. Mitte keegi ei ütle ega kinnita üle, et need on nüüd täpselt ja erapooletult möödunu läbi vaatamise tulemus – ikka isiklikud teemad on mängus ja mättad jalge all.
"Kas Sa tead, mida ja kuidas too tegi? Tead ta oli selline ja toosugune! Issand ta sai sellise teoga hakkama! Mõtle, milline ta on! Ta ei ole seda ega teist, sest temas ei ole seda ja teist! Ta ei taha olla selline ega teistsugune! Tema tegi tollele liiga ja oli ülekohtune! Ta oli juba siis selline ja tegi seal ja siis samamoodi! Ega temast midagi paremat oodata ei olnudki! Jubedalt hukkamõistmise ja põlastuse ära teeninu - armastust ja toetust mitte vääriv. Mina/ meie ei vali teda endaga ühte – las olla eraldi – ta ei ole hea! Teo teinu ei ole söödav."
Selliseid lugusid võib ja saab vaadata mitme külje pealt. Saab tunda kaasa ja jagada lohutust. Võib istuda maha ja parandada Maailma. Saab võtta vastu otsuseid ja jagada välja pigina külge kleepuvaid nimesid. Võib valida välja poole ja seista tema kõrvale. Saab nõuda kohtumõistmist. Võib ise maksta kätte või jääda ootama võimalust, mil seda teoks teha. Saab valida enesele ja anda teis(t)ele rollid ning jääda, nende rollide põhjal lavastatut, mängima nii nagu see olekski päris Inimeste Maailm.
Mida iganes saab ja võib kogemuse ja sellest jäänud jäljega ette võtta. Saab jääda kinni – jääda vaatama ja kogema enese kaotust – teine oli takistus või käänak enesele tõotatud teelt kõrvale. Kuid saab näha ka võimalust uueks alguseks – teistmoodi kogemuse puhul ei oleks vana lõpetatud ega uut alustatud.
Vaadates otsa negatiivse rolli osatäitjale saab öelda, et jah, temale ei ole osaks saanud parem/ parim roll selles loos, kuid ilma tema osatäitmiseta ei oleks lugu olema saanud – ei oleks olnud seda lugu, milles oli võimalus kasvada. Kui valida näha seda kannatusena, siis on see enese valik ja käest lastud võimalus.
Õppetunni võimaldaja ei vääri põlgust ega vihkamist, vaid hinge tasandi mõistmist ja tänu – rahu tegemist enese sees. Teine oli kaasteeline, kes seisis õigel ajal oma kohal ja etendas oma osa – juhatas teed. Ei ole vaja võidelda vale vastu – valet ei olnud – oli kogemus – just sel moel vajalik kogemus – teisiti ei oleks kuulda võtnud ega tõsiselt suhtunud – teisel moel ei oleks enese teed valinud.
Annan endale toetuse – minul on kahju, et mina sel moel kogesin. Annan endale tunnustuse – minul on hea meel, et ma selle läbi kogesin. Jätkan oma teekonda – olen enese loo peategelane. Möödunu on mööda läinud, kuid kui suunda näidanud kaasteeline valib astuda lähedale ja tahab asuda koos käima, siis on olemas pidavad piirid ja selge ning kohene Ei siis, kui ta soovib või proovib vana lugu korrata - siis saab minust tema võimalus - takistus või käänak või algus.
Marianne
04.07.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar