reede, 5. juuli 2024

Suhtlus iseendaga II – Hüpnotiseeritud

 


Vahel on inimene kui teolt tabatud varas – on üllatav, kuid nii ta tunneb, kui teine inimene astub ootamatult liiga lähedale või heliseb telefon või saabub sõnum/ meil. See seik viib tähelepanu eneselt ära – teine on samas – tuleb temaga tegeleda, kuigi ei taha, et ta oleks, teeks ja räägiks – kuid seda ei saa muuta – teine on olemas, tema poolt jäetud jälg on olemas. Mina näen – tema näeb – mina tean – teine teab – peab reageerima.

Automaatsed reaktsioonid – teretamine, naeratamine, teise sõnadele vastamine, enese liigutamine, kõne vastu võtmine, sõnumi avamine ja sellele vastuse kirjutamine – on vastuolus eneses toimuvaga. Pealispinnal on õpitud Jaa – viisakus ja kohustus – enese sees on olukorrast tingitud Ei. 

See tähendab, et ei ole kooskõla – peab reageerima/ ei taha reageerida - on kahe erineva reaktsiooni algus – tundub, et ükskõik, kumma neist valides, see tuleb enese arvelt – tagajärjed jäävad enese kanda. Kui öelda Ei teisele, siis tema reageerib ettearvamatult - kui öelda Ei enesele, siis on ennast hüljatud.

Mina ei taha!!! – kõlab enese sees protest, kui hetk, teema või inimene ei ole sobivad. Seejärel kiirustavad inimese peast läbi keelud, käsud, hoiatused – Kuidas ma torisen ja porisen teise vastu - kuidas ma keeldun võtmast teda vastu? - see toob kaasa enese nimetamise ja üldise hukkamõistu ettekujutuses olevate pealtvaatajate poolt – Kuidas, kas Sina siis ei armasta teist inimest? – Kas Sina siis ei hooli teisest?

Tegemist ei ole armastamise ega hoolimise valikuga, vaid enesele vajamineva ajaga – vaja on aega uue olukorraga kohanemiseks – vaja on vahe etappi möödunu ja olema saanu vahele. Teise ilmumine või ilmutamine ei olnud ette teada ega oodatud, kui ka oli, siis fakt erineb ootusest. Vaja on lõpetada enese olev ja astuda sisse uude olevasse, kui see on enda valik ja otsus.

Peatus – olukorra peatamine, mis ilmneb teise tõkestamise vajadusena, kuid on tegelikkuses enese katse peatada ise ennast enne, kui valitakse reageerida. Enese Ei on okey – mina ei olnud valmis – olin oma mõtetes ja tegudes mujal – minu sees ja ümber oli ilma teiseta Maailm – seal ja selles ei olnud teisele/ sellisele teisele kohta.

Teist ei olnud, kuid nüüd on – on sama Maailma sees, mis ei olnud suletud olnud. See Maailm tuleb sulgeda ja teine sellest välja jätta, kuid kuna teine on füüsiliselt seal samas või on heliseva telefoni või plinkiva sõnumi taga, siis näib ta juba selle sees olevat – ta on liiga lähedal.

Teadliku teadmiseni, et teine on kohal või otsib kontakti, tuleb kõndida – selleks tuleb tasakaalustada ise ennast – anda endale info – mida mina tunnen/ mida mina vajan/ miks see olukord mind praegu häirib – mida mina ei saa siis, kui teine on samas – mina ei saa olla/ teha/ valida ja kogeda kõike nii nagu siis, kui olin/ olen üksinda - või just selle inimesega koos ei ole võimalik enesele vajalikul moel olla.

Kas Sina siis ei ... !!! – see on kunagine trauma – jälg sellest on alles. Enesele vajaminev – kohanemiseks vajaminev aeg ja lahendused ning olukorrale/ teisele pidava Ei ütlemine, kuid ka toetuse küsimine/ ootamine nimetati valeks. Pidi olema kohe ja õige – inimene valetas – ta müüs iseenda, et mitte kohata reaktsioone kohanevale enesele – tagajärgi ausale enesele – ta ei tahtnud kordust – kogeda arvustamist, hinnangute andmist ja nimetamist – kuid ka karistamist.

Inimene, kes reageerib protestiga, kuid tõttab vastama ja teise jaoks kohal olema ning tunneb ennast sellepärast valesti, ei ole ise ennast mõistnud, vaid hinnanud tunde järgi, arvustanud vajaduse järgi, nimetanud tahtmise järgi – nimetanud ennast, sellepärast, halvaks – egoistlikuks – teisega mitte arvestavaks – inimvihkajaks – ebasotsiaalseks jne.

See, et teine tuli kohale või ilmutas ennast teisel moel, ei võta ära vastutust enese eest - inimesel on õigus valiku tegemisele ja Ei ütlemisele, enese ajale ja vajadustele, aja maha võtmisele ja järele mõtlemisele – aega enesele, et enesega kooskõlas oleva enese otsus vastu võtta. Teadlikult teostada vahe etapi läbimine.

Kui inimene on enese sisse vaadanud ja ennast kuulanud ja enese soovide ning võimaluste järgi valinud, siis on ta sellega andnud endale teadmise – Mina hoolin ja arvestan – mina tulen enne teist – mina tean, mida, miks ja kuidas valin – minul on õigus läbirääkimistele ja enesega seonduva täpsustamisele – minul on õigus öelda Ei – mina ei nõustu/ mina praegu ei vali/ mina praegu ei võta kõnet vastu/ mina praegu ei ava sõnumit – minul on vaja seda aega enesele – mina pühendan, teise asemel, oma tähelepanu iseendale. See kõik on okey.

See, miks inimene mäletab, et selline tegevus ei ole okey, põhineb traumaatilis(t)el kogemus(t)el. Talle ei antud aega kohanemiseks - tema ise ei osanud võtta aega ega olnud tal piisavalt ressursse – tema kõrval ei olnud selleks vajaminevat toetust – tema poolt edastatud infot ei võetud kuulda/ seda ei osatud või ei tahetud õigena tõlkida – ta ei teadnud, et temal on õigus Ei-le – see, kes oleks pidanud toetama, oli ise see, kes oli liiga lähedal ja/ või vale – ootamatu rollivahetus – olulise inimese „kadumine” - see samm vahetas olemas olnud rollid ja alustas teistsuguste rollidega mängu. 

Traumaatilise kogemusega inimese jaoks on selle inimese, kes on mingil põhjusel ohtlikuks nimetatud - kohale ilmumine, kontakti võtmine või ootamatu rollivahetus – väga ärevust tekitav situatsioon – teine on korraga liiga lähedal - teine on kohas, mida on peetud turvaliseks – on tahtmine teine välja lükata, enesest eemale hoida, enesele kuuluvast kõrvaldada - teostada oma soov koheselt.

Kuid nagu mao pilgule alludes võetakse kõne vastu, avatakse sõnum või tardutakse paigale ja oodatakse teise reaktsiooni – tehakse seda kõikke veel enne - kui ollakse kohanenud vahetu olevaga/ kui ollakse enesega läbi arutatud ja otsus valitud/ kui ollakse valmis – ollakse eneses kindel. 

Öeldakse iseendale - Mina pean! – sest see on see teine, kes suudab teda muutuma sundida – rolli nimetada ja rolli ära võtta – tagant sunnib teadmatus ja ärevus - Kes ma täna olen, kes ma täna pean/ saan olla? - ja lootus, et ehk täna ei muudeta ehk täna saab iseendana olla - olla, paigal püsivas rahus, koos need, miks üldse seotud ollakse.

Ollakse ärevil ja segaduses - justkui hüpnotiseeritud - ei taheta, kuid valitakse ja reageeritakse teisest lähtuvalt ja teisele - teine on samm eespool - ei olda eneses kindel, sest ei teata, millal ja mille peale võib teine oma olemise ära vahetada ja sellega kogu loo pea peale keerata. Selline seisund - enese otsustamatus - tuleneb sellest, et ei olda maandatud - ei seista enese jalgeil - teadmisega Mina olen ... . 

Tegelikkuses ei ole põhjust ega vajadust oodata teise järgi - sel moel on tollele antud vägi enese üle - tehtud temast enese loo peategelane. Teise mäng ja valik ei ole mina ega minu - mina ise olen see, kes valib oma olemise ja lahendused - enese algus olen mina ise.


Marianne

05.07.2024.a


Kommentaare ei ole: