reede, 5. juuli 2024

Suhtlus iseendaga I – Vägivald – teise vägi tegi valu

 


Inimene kogub kogemusi ja salvestab mälestusi, mis tõestavad tema olemas olemist – tema olemist sellisena nagu ta ennast nimetanud on – tema teekond on tähistatud just nimelt sellele olemisele, kui kindlale rollile, vastavate lugudega. See roll on mingil põhjusel valitud vaatenurk, kuigi inimesele tundub, et see roll on temale antud – temaga ühendatud – ta ei saa seda muuta, sest paikkapidavat tõestust ei ole. Ta ei näe ennast teistsugusena – temale osaks saanud kogemused on ainult sellele rollile vastavalt tõlgendatavad.

Inimene, ilma vabaduseta ennast luua, on see, kes kannatas ja kannatab/ kellele tehti ja tehakse liiga/ kes jäi ja jääb jätkuvalt ilma/ kes pidi ja peab ikka veel ilma valikuta. Ta on see, kes ei saavutanud vajaminevat ega lahendanud olevat õigel moel st ei jõudnud õige – enese jaoks vajaliku tulemuseni – õige iseenda kogemiseni. Järelikult on ta kaotaja, ohver, nõrgem, väärtusetum – inimene samastas ennast oma tunnetega, millega ta ei osanud tegeleda – need ei kuulunud temale.

Midagi enese jaoks olulist on jäänud sellel inimesel puudu, kes ei näe ise ennast iseendana – ta ei vali nõustuda iseendaga, sest tema enda sammud on viinud teda sellisesse kohta, kus ta on pidanud vastutama oma valikute, sõnade, tegude eest. Kuid see vastutus ei ole olnud vastutus, vaid teda süüdlaseks osutamine – tema sammule vastatu ei olnud proportsioonis ega kooskõlas tehtuga – see ei olnud aus ega õige. Teine ei valinud inimest näha, tõlgendada ega temale vastata sellisena nagu tema ise teadis end olevat.

Inimene õppis iseendast taganema – ise ennast jätma siis, kui talle sai, korduvalt, osaks teise inimese tunde reaktsioon. See oli kogemus, kus ei toimunud arutelu ega otsitud edasi viivat ja vajadust toetavat lahendust, vaid valiti alustada sõitu tunnetekarussellil – erinevate emotsionaalsete väljendustega kohtlemine tähendas algsest eesmärgist eemale viimist ja enesekindluse kõigutamist – oli valitud isiklikuks minemine – oli valitud halvustamine ja nimetamine – sellise käitumise viisiga väideti inimese tõde – enese selgus ja enese teadlikkus - valeks ja keelatuks.

Enesest taganemiseni viis teadmatus, kuidas olukorda lahendada – see oli osutunud võimatuks, sest rollid, milles koos seisti, olid korraga muutunud – teise muutunud käitumine tähendas, et ta oli vahetanud rolli ja proovis ka inimest sundida rolli vahetama – kohal ei olnud Ema, vaid keegi teine – see teine süüdistas, et Lapsel on vajadused ja Laps tahab saada teise arvelt, et teine on teinud ja on andnud ning Laps on tänamatu ja hoolimatu, kui ta ei ole rahul sellega, mis ja kuidas on. See keegi teine väljendas, et tema ei taha ega ei pea – seda kõike on talle liiga palju olnud ja rohkem ei ole võimalik – Laps on oma möödunu eest võlgu - mida ta veel ootab ja vajab????

Huvitav hetk – Laps teadis, et temal on Ema, kes tegeleb teemadega, millega Laps ise toime ei tule ega ole tema ülesanded selles rollide suhtes – kuid seda Ema ei olnud kodus – see, kes oli, see ei valinud tegeleda ega mõista – see Kes andis Ema ülesanded ja vastutuse Lapsele – kes siis Laps peab olema – kas täiskasvanu? Rollide konflikt – mina ei saa olla see Kes ma olen, sest sellisena mind ei nähta - kuid ma ei saa olla see Kes ma pean olema, sest mina ei ole see, kellena mind nähtakse/ väidetakse olevat.

Täiskasvanu ei seisnud täis kasvanuna oma koha peal – ta liikus selle kohapealt ära, kui Lapse vajadused kõlasid nõudmistena ja temale kuuluvate ressursside vähendamisena - ta ei kuulanud Lapse infot, ei mõistnud ise ennast, vaid nägi enese kaotust – Laps tahtis saada tema arvelt. Laps oli Laps, kuid selleks, et oma Ema, kui normaalselt mõistetavat Maailma, tagasi saada – pidi ta olema see Kes ta ei olnud – ta pidi nõustuma sellega, kelle rolli oli Ema endale võtnud – tema oli, iseendana, süüdi oma Ema muutumises – ta oli Süüdlane.

Laps proovis oma Ema tagasi saada - ta kasutas lapse reaktsioone - nuttis, solvus, jonnis, vaikis, viskas asju - need ei töötanud vajamineval moel, sest need olid selle sama mängu, mida Ema valis mängida, lahendused - enesele rolli valimine ja teise, selle rolli, vastaspartneriks märkimine - õigustus ja põhjustus enese väljendusele, mis oli vastus Ema samasugusele sammule. Lahing, rollide pärast, ei viinud kuhugi, sest Ema oli vanem ja tema vägi tugevam. Laps teadis mängu reegelid - tema pidi nõustuma Ema antud rolliga.  

Laps pidi käituma ja väljenduma süüdlasena ja/ või võtma vastu karistuse – ema tunnete pursked, löömised, nimetamised, ilma jätmised, minema saatmised, ähvardused, süüdistused, kannatuste esitlused jne. Laps ei saanud olla see Kes ta oli – ehmatanud, abi ja toetust vajav Laps, sest sellele rollile ei olnud partnerit. Järeldus - kui mina olen Mina ehk Laps, siis minul ei ole rollipartnerit – kuid teist võimalust ei ole – kedagi teist ei ole minule, kui Lapsele, minu olemas olemist tõestavaks rollipartneriks võtta.

Kui ema ei ole Ema, siis mind ei ole olemas. Selle jaoks, et oleksin iseendana olemas, peab teine olema oma koha peal – ta ei tohi muutuda – mina ei tohi teda muuta. Teine on elulisest oluline – teine on oluline ka siis, kui ta ei ole õige ja teeb iseendaga liiga. Vale teisega saadud kogemused ei ole Lapse kogemused – need on mitte minu kogemused. Sel moel jäävad enese need tunded, millega on ennast samastatud, lahendamata – nendega puudub kontakt.

Selline traumaatiline teekond viib selleni, et inimene ootab, kardab, kuid ka vajab inimest Kes on võimeline teda teiseks muutma, kuid ka endiseks tagasi muutma – seda Kes, ise muutudes ehk enesele rolli valides, muudab teda. Muudab teda – näeb ja kohtleb teda Lapsena, Ohvrina, Päästmist vajavana, Päästjana, kuid ka Süüdlasena. Sellepärast ei olegi inimesel enese määramise õigust – ei ole vahet, kuidas ja millisena ta on – kontakti luues ehk mängu alustades teine ütleb Kes ta on. 

Möödunu konflikt – mina ei muutu – ei tagane ise endast siis, kui teine valib tunnetekaruselli ja astub ühendava rolli koha pealt ära - mina pean muutuma - teisel on ühendavast rollist tulenev õigus minule - olen temaga ühendatud - seda ei saa muuta ega ära lõpetada - kui tema vahetab rolli, siis tuleb ka minul muutuda - ennast muuta selleks, kellena teine mind näeb ja esitleb. 


Marianne

05.07.2024.a

Kommentaare ei ole: