Mina olen ... - Sina oled ...

 

Kuidas oleksin saanud

teada õiget vastust ette,

kuidas oleksin osanud

tulevikku näha ette,

kuidas oleksin mõistnud,

teise samme,

ära arvata ette -

mina ei olnud

sellel teel

kõndinud enne

ega selles paigas

olnud kohal enne

ja mina ei teadnud

seda, mida ja kuidas,

teine tundis ja teadis,

kuid enese sisse peitis

ja vaikuse varju jättis.

Kui oleksingi

teadnud ja mõistnud

ning teisiti

otsustanud/ valinud,

kas siis oleks saanud

olema kuidagi teisiti -

ei vist,

sest teine

oleks ju jäänud samaks.

Uut päeva alustades

ja hommikuti üles tõustes

minu sees oli ärevus -

minuga käis kaasas hirm

selle ees,

mis mind ootas ees.

Oli teadmatus,

kas enese eilses

kõik tegin õigesti,

kas enese otsused,

mis võtsin vastu,

tulevikku silmas pidades,

olid õiged.

Kuhu ja millal

kadus ära elevus,

jäi teele põnevus

uue päeva alguses -

kunagine kogemus,

et just sel moel elades

kogu Maailm kokku kukkus -

olin astunud

ja olin elanud -

see ülekohtuks nimetati

ja valeks loeti -

kõlas otsus -

SÜÜDI! -

just sellepärast,

just selle tõttu

mind enam ei valitud

ja ühine sai lõhutud.

Kui mina oleksin

ette teadnud,

kui mina oleksin

enne mõistnud

ja arvestanud,

viimasti niiti

märgata osanud -

kas siis -

sellist otsust ei oleks tehtud -

ei vist -

teine ju valis tee enesele.

Jah, mina ei olnud see,

kes valis -

mina ei teadnud

ega ette arvata osanud -

seega, kõik see,

mis tuli

ja olema sai -

sellele koht ja aeg

olid olemas.

Tule –

mina ise

võtan endal käest kinni

ja hoian enese embuses -

vaibub ärevus

ja lahtub hirm -

olen vaba hingama -

ma olen vaba

enese elu elama.

Teise otsus

on tema vastutus -

see ei ole minu süü,

vaid teise valik -

minu osaks sai tulemus -

otsuse teoks tegemine

oli ühiste sammude tagajärg.

Minu sisse

oli ehmatusest jäänud jälg,

et, kui olen vale,

et, kui ei ole õige,

siis sama kordub -

kontroll,

Maailma üle,

võttis vabaduse,

kontroll,

enese üle,

keelas vabaduse.

Selle põhjal,

mida ja kuidas tean -

olin parim võimalik

ja sama tänases -

elan iseendana -

tean, et oskan,

saan ja võin,

sest mina otsin

ja mina edasi kasvan -

sellepärast olengi ja elangi

eilsest paremana.

See teine,

kes seljataha jäi,

ei valinud

ega tänases vali,

enese põhjustel,

anda võimalust,

et näha ja kogeda mind,

kuid ka ise ennast,

enese eilsest paremana.

„Nõustu minu valega

ja mina kingin Sulle Maailma!” -

ütleb see,

kes valib vabaneda

enese teest ja vastutusest -

valides enesele,

Ohverdatud Päästja rüü,

katmaks enese samme -

ta sama tõotab teistele,

kes valivad teda tõsta troonile.

Ärme vana meenuta

ega sellest kõnele,

vaid alustame uuest algusest -

see on mäng,

mis viib tagasi vanasse -

see on mäng,

mis toob tagasi korduse -

sammud eilses

on igal kaasas tänases -

raskuste ilmnedes,

tunnete kasvades,

vastutus võtmata jäetakse

ja laiali joostakse,

või teineteise vastu põrkudes

lahingut pidades,

vanadele kohtadele

tagasi tõmbutakse -

mäng kestab ju.

Selle asemel,

et teele minna

ja koos oma samme teha -

Ohverdatud Päästjad -

oma vermed ja kannatused,

annid ja tehtud teod

ette loevad

ja ära nimetavad -

justkui üks kustutaks ära teise -

justkui vasaku käe pai

kustutaks parema käe löögi -

heategudena näidatud sammud

ei kata teisi valikuid -

iga samm on seal,

kuhu ja kuidas see astuti -

kõik on eraldi

ja kõigile nähtaval.

Ohvrid ja Päästjad

vajavad Süüdlast -

too õigustab ja tõestab

nende olemas olemist -

kõik teised on vabad -

priid vastutusest.

Süüdlane

kuriteopaigale

seisma jäetakse -

kõik teda näevad

ja tema olemas olemisest

kasu saavad -

kõik teised

enese osa loost

jätavad tema kanda -

kõikide osad

on ühes koos -

sel moel näib,

et teiste teod

välja ei paista.

Ei ole olemas

Süüdlast -

on olemas see

Kes on vastu võtnud

vastutuse

ja seisab seal

ja selles,

mis sai ühiselt loodud -

suguvõsa teel -

enese jalajälgede real.

Ta enam ei vali

teiste osa eest vastutada

ega neid kanda -

tema valib enese osa

ja ainult selle eest vastust anda -

Ta võtab kivikesed,

oksad või käbid -

asetab paigale ennast

ja paneb puule

paika teise/ teised.

Ta ütleb -

Mina võtan vastu selle,

kus olen Mina

ja, mis on minu -

võtan enda kanda

ainult enese osa loost -

kõigile teistele

jäävad kanda nende osad

ja jäetud jälgede eest vastutus -

teiste tee ja valikud,

lahendused ja teod -

see ei ole minu ega mina -

nende eest mina enam ei vastuta.

Siis, kui Lapsed mängisid

ja rolle vahetasid,

oli kasutusel -

Sellepärast, et

Sina nii ja teisiti

tegid ja valisid

on otsus selline -

mina/ meie 

Sind enam ei vali.

Need sõnad sulgevad tee

ühes ja edasi -

need sõnad saab välja vahetada.

Sellepärast, et

tänases veel ei ole

ja tänases veel ei saa,

kuid mina soovin

ja muutust kogeda tahan -

näen ja tean võimalusi,

kuidas paremini saab -

on eesmärk selline ... 

Kas kaasa kõnnid

ja ühes selle loome?

Marianne

04.05.2024.a