Sina ei tea, kuidas ja mil moel mind lahendada ning minuga seonduvat kohelda, kui mina ei ole seda Sinule öelnud! See, kuidas ja mil moel valid Sina väljenduda, tahtmata kuulata seda ega arvestada sellega, mis ja kuidas olen mina päriselt - on Sinu enese tõlgendus, ettekujutus ja tahtmine. See ei pruugi olla hea ega hoidev, vaid vähendav – kui Sina valid rikkuda tasakaalu, siis on Sinul kohustus võtta vastutus Sinu poolt tehtu tagajärgede eest! Olla kohal, kuulata Sinule edastatavat teavet ja öelda oma aus info ning leida lahendus, mis on mõlemale sobiv.
Kui inimesed ütlevad ennast välja ja seavad vahele piire, siis mõningad kohad on vaieldavad ja mõned selguvad väitluses, kuid mõnikord puudutab info tegevust, mis tuleb lõpetada esimesel võimalusel, sest see toob kaasa kahju – ilmnevad tagajärjed, mis vajavad vastutuse võtnut/ korda tegijat, sest kellegi/ millegi tasakaal on rikutud – inimesed ei ole olnud võrdsed – üks on saanud, midagi/ kuidagi teise arvelt – on keeldutud kohtlemast/ ei ole valitud näha teist inimesena, sest teda on koheldud/ nähtud/ näidatud Agressor – Päästja – Ohver rollidemudelist lähtuvalt.
Selle mudeli valib mängumaaks see inimene, kellele pole selge, kellele tema enda tunded kuuluvad ja kes nendega tegelema peab ning sellest tuleneb tema põhialus - iseenda ja enese sammude eest vastutuse võtmisest keeldumine, sest kusagil on keegi teine, kes teeb ja korraldab ning vastutab. Sellele inimesele tunduvad tema enese tunded Maailma lõpuna ja esimeses järjekorras lahendust vajava teemana – mitte keegi ega miski muu ei ole tähtsam ega tohi tulla teda takistama.
Sellele mudelile jääb kindlaks inimene, kes on valinud, temale osaks saanu ja maailmavaate põhjal, ise endale rolli välja ja teda on tunnustatud sellesama rolli kandjaks ning tema ise on samastanud/ teda on samastatud selle rolliga.
Mudelis valida olevatest ihaldatuim on Ohvri ja teisel kohal Päästja roll, sest neile osaks saav tähelepanu on rollikandjat toetav ja väärtustav, kuid vastumeelseim on Süüdlase/ Agressori roll, mille avalikule kandmisele sõditakse vastu, sest see määratakse, ühes negatiivse tähelepanuga, sellele, kes on määratud kandma kõikide teistega toimunu eest vastutust – erinev tähelepanu eraldab ta teistest, jättes ta justkui grupist väljas – ta ei saa gruppi tagasi ega positiivse tähelepanu osaliseks enne, kui teised teda ümber ei nimeta. Kuid mäng on seatud nii, et kui on midagi, mis ei ole hea, siis üks peab olema süüdlane - seega võib sellest saada igavene roll.
Väidetavalt kindla ja enesega samastunud rolli omanik vahetab tegelikkuses, mudeli piires, rolle vastavalt vajadusele ja see tähendab, et ta võib olla igas rollis ning see tähendab ka seda, et temast saab Agressor/ ründaja/ allutaja, kui temale kuuluvat rolli tahetakse ära võtta või ei tunnistata tema õigust sellele rollile, kui sellisele iseendale – see toob kaasa vajaduse kasutada jõudu, et allutada st kontrollida üle, kas on mõistetud üheselt, kellele kindel roll kuulub.
Tunded, millele otsitakse mudelis osalejate hulgast autorit ehk vastutajat, on need tunded, millega inimene reageerib, kui tema roll - justnagu nagu tema enda elu - on ohus või talle tahetakse teine roll määrata – protest ja vastupanu õige enese nimel, vältimaks Süüdlase rolli ja sellega seonduvat.
Kuna mudelismängijaid on koos rohkem, kui üks, siis inimeste vaheline kommunikatsioon saab häiritud, kui ohustatud rollidega inimeste tunded kõnelevad – see tähendab, et puudub üksteist arvestav arutelu ja rahulik diskussioon – enne kõike tuleb kindlaks määrata see KES, kelle tunded on olulisemad ja kelle tunnetega tuleb tegeleda esimesena – kelle tunnete kustutamise/ kaotamisega tuleb alustada – see tähendab rollide üle kinnitamist. Kuid see ei tähenda üksteisega arvestamist ega võrdsete vestlust ega ka nägelevat tüli, vaid manipuleerimist ja jõu väljanäitamist ning nende lahenduste kasutamist teise allutamiseks, kui too ei vali tunnustada/ toetada Ühte Õiget ning „mõista” oma kohta ja järjekorda.
Elu oleks lihtsam, kui rolli taga/ sees ei oleks peidus inimene, kellel on olemas oma isiklik Maailm – tema ise tervikuna. Inimene võib ja saab öelda ning tunda – Aga mina, millal tuleb minu aeg – kes valib ja teeb nii, et minu tunnetega arvestataks ja mina ei peaks kogema tagajärgi – jääma üksinda siis, kui lugu ei ole minuga kooskõlas – mina ei ole teise sammude tagajärjel korras. Ütlen välja selle, mis mind häirib ja segab – teine võtab lugu isiklikult ja pöörab ümber - siis saab sellest ainult minu teema – minul tuleb ennast teise jaoks korda teha/ vaikida/ ära minna – midagi ei muutunud – läks hullemaks!
Inimene ei taha olla ainult üks osa endast – see osa, mis kellegi teise tõlgenduse ja tahtmiste/ vajaduste järgi, kinnitab teda kindlasse rolli – ta tahab olla tervik – ta tahab, et temaga koosolijad näeksid ja tunnustaksid teda tervikuna. Kuid AOP rollide mudeli maailm on julm ja, tunnetesõja taustal, tundetu, keegi ei taha olla vale – vale rolli kandja – õige enese nimel ollakse valmis kõigeks.
Piiride välja ütlemise ja selgeks tegemise aeg – üks enam ei taha vanal moel olemist – tema ei vali enam tahta, et kohas, kus on tema ja on teine ning mõlema sammud mõjutavad olevat ja tulemust – tema on üksinda – teine teeb ja on, kuid ei arvesta tulemusega ning talle ei tohi/ ei saa teha märkust, et see või teine ei ole hea tegu ning too samm teeb haiget – see teine, kes ei soovi muutust, ütleb, et tegele ise endaga nii, et see teda ei sega ega puuduta või tõestab/ nõuab, et teda keelata/ takistada ei ole õigust.
See, kellele pannakse piirid ette, peab peatuma ja muutma/ muutuma – ta ei saa vanal moel jätkata. Kui piiride välja ütleja ei ole autoriteet ega võrdne, vaid kindlas rollis, AOP mudelist lähtuvalt ning, kelle poolt keelatu on teise jaoks olnud kaitsemehhanism ellujäämiseks või rollist tulenev õigus, siis kohtab keeld vastu meetmeid, eiramist ja ka jätkuvat edasi tegemist – kui kõik on kohal ja vahetavad infot, siis mudel töötab ju edasi – näib kestvat rollide ümberjagamise periood, kus igaüks on iseenda eest väljas - valitsejatrooni on üksainus.
Seega kohtab keeld laiendatud protesti – lisaks, piiride taha jäetule, aktiveerub õukond, et kaitsta oma liidrit. Õukonnal võib küll olla endalgi teemasid, et nende liider, kui tegelik Peaagressor, ei pea ka nende piiridest kinni ega kohtle iseendaga võrdsena, sest vajadusel kasutab tundejõudu ja manipuleerib infoga. Kuid nad ei vali toetada muutust ootavat/ vajavat siis, kui nende endi kaotus on suurem – liidri troonilt tõukamine jätaks neid ilma rollinimest ja mudelis jagatavast – ei ole enam liidrit, kes neid päästaks ja säästaks ning mudeli kaotus tähendaks abitut inimest, kes peab seda, mida ta enne ei pidanud – vastutama iseenda eest. Seega näevad nad, et muutust sooviv tahab saada kasu, mis ei ole vajalik kõigile, sest tooks neile kaasa kahju – nad ei ole valmis seda hinda maksma. Neile on vaja rolli, töötavat mudelit ja Päästjat alias Peaagressorit.
Marianne
30.04.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar