Kiusamiseks nimetatav tegevus on omal moel keskkonna tasakaalustumisega kaasnev enese regulatsiooni lahendus. Uue tulija lisandumine, ühe liikme teistest erinev areng või arengu pidurdumine toob kaasa ebakõla – tähelepanu teisale suundumine/ suunamine ja eelnevast erineval moel jagunemine toovad endaga kaasa selle, et harjumuspärane, turvaline ja tuttav saavad häiritud.
Häiritus tuleneb sellest, et lisandunud/ muutunud vajadusega liige tahab sellisele iseendale kohta ühises, mitte ainult nimelist ja pingilist, vaid päriselt tunnustatud kohta – tema ja tema vajaduste/ ettepanekute/ infoga arvestavat õigust.
Uue liitumine/ muutuse ilmnemine toob kaasa erinevate infode intensiivse edastuse ja tõlgendamise – selle hetke info vahetuse kvaliteet ja sisu näitavad ära, kui üksmeelne, avatud ja vaba või varjatud hoovuste ja, millise pealispinna ning sisu erinevusega see keskkond on.
Uus element toob kaasa asümmeetria, mida kogetakse takistustena ning see tähendab, et vaja on taastada tavalisus ja voolav rütm – on vaja uuel moel ühineda, kuid enese jaoks ebamugavat ja valet ei taheta endaga ühte. See, kes on kohal olnud enne – see, kes on ei taha ennast seniselt kohalt liigutada ega ennast muuta ega enesele osaks saavast ilma jääda – see takistab teise sulandumist ja teisega seonduvat lainetamist – see takistab uue vabadust, teis(t)est erinevat arengut ja eheda iseendana nähtaval olemist.
Selles kohas ilmneb kiusamine – mittesobiva erinevuse ja eelnevast erineval moel vajamise takistamine. Kiusaja ehk reeglite kehtestaja ja nende täitmise kontrollija teeb Kiusatule selgeks, et just tema on see, kes omab kontrolli, tema kehtestab reeglid ja kontrollib nende täitmist – temaga tuleb arvestada. Need reeglid ei järgi ega anna ruumi inimese järgi, vaid on kehtestatud keskkonda ja toimuvat Kiusaja jaoks sobivana hoidmiseks.
Sellise tegevuse saab liigitada kiusamiseks, sest see on suunatud inimese vähendamisele – olemise rahu häirivale inimesele keelatakse väljendus, ettepanekud, olemine, mis lähtuvad isikupärast ja iseendana olemises. Kuigi need ei ole vastuolus ühise eluga ega ole tehtud nimme ehk teistega mitte arvestades - näidatakse ja nimetatakse need valedeks – inimene ise ehedal moel käib kiusamisega tegelevale närvidele.
Kiusaja ei tule enesest erineva ja ennast ohustavaga st enese tunnetega toime. Pealt nägemine, et saab ka nii olla, et saab ka sellisena olla ja, et toimuv ei allu tema kontrollile ning see mõjutab ka temaga seonduvat – on häiriv nägemine. Kogemine, et teine vajab rohkem või saab rohkem või vajab erinevalt, tundub Kiusajale tema enda kiusamisena kogeda.
Kiusaja, kes kogeb ennast kiusatuna, ei ole vaba – tema omab seda keskkonda/ tema on suletud sellesse keskkonda. Tema on ennast alla surunud, peitnud, ohverdanud, kaotanud – tema peab seda, mida tema ise ei taha – seda isegi siis, kui tema ise on selle endale valinud.
Tal puudub väljapääs olukorrast – tal puudub kontakt iseendaga – ta keeldub iseenda tunnete poolt edastatud infot vastu võtmast. Seega leiavad tema tunded vormi ja väljenduse Kiusatuga „tööd” tehes. Sinna saab ta ennast õigusega suunata ja teoks teha.
Kiusatu, selleks, et selles keskkonnas ellujääda, omab rolli, mida ta kaotada ei taha – vajab rolli, mille poole ta püüdleb. Kiusaja peab olema rollis, milles saab enesele vajaliku – tähelepanu, tõestuse muutuste elluviimisest, kontrolli ja võimaluse seista enese eest. Kiusajana tegutsemine tagab talle sellise rolli, milles endasse suletud iseennast välja elada – ta esitleb teist enese kiusajana - nimetades Kiusatu enese vastaspartneriks näitab ta, et justkui tolle väljendused ja olemine oleksid valed ja tema pihta suunatud.
Ennast Kiusatuna kogev, kuid Kiusajana väljenduv inimene keeldub tööst iseendaga ja teiste inimestega ühes olemisest lähtuvate muutustega kohanemast – tal on hirm enese pärast – ta kardab olemas olevast lahti lasta ja oma samme teha. Ta kogeb ennast üksinda olevana – ta usub, et keskkond ei toeta teda – tema jäetakse välja, nimetatakse valeks või teda sunnitakse tagant, kui ta enese ausa info välja ütleb.
Kiusajana omab ta jõudu ja võimu ning suudab olla ohtlikust Kiusatust üle – see tähendab, et tema on see, kes omab ja kontrollib keskkonda ning selles toimuvat – teda ei sunnita muutuma ega endale kuuluvast/ vajaminevast ilma jääma.
Marianne
11.10.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar