Mida Sina minult veel tahad – olen ju, teen ju ja annan ju – jäta mind rahule – mina tahan oma elu elada !!!! Kelle ellu ja kellega kokku kuulub see laps, kes on olemas ja, kellel ei ole kedagi ega midagi teist peale selle, kus ta on ja kellega ühes ta on – kõik taandub sellele, et temal on olemas ainult tema ise.
Kiusatu ja Kiusajana defineeritavad ning ennast sellisena kogevad inimesed on need inimesed, kes ei tule, konkreetses keskkonnas, endaga seonduva/ toimuvaga üksinda toime. Kiusatul ja Kiusajal, kui inimestel, puudub väärtus enesena – nad on justkui asjad ja vahendid, kellegi teise mängus. Neid ei kuulata, neist ei sõltu, nad ei saa endaga seonduvat muuta ega parandada – nemad peavad kuuletuma ja alluma ning laskma kõigel sündida.
Kiusamine ilmneb sellises keskkonnas, kus nende inimeste jaoks olulisest vaikitakse ja sellega ei tegeleta, nende jaoks, õigel moel – keskkond ei panusta vajaliku atmosfääri ja tingimuste loomiseks ega vajalike lahendusteni jõudmiseks. Nendega toimuv on nende isiklik teema – nad peavad sellega üksinda toime tulema ja mitte segama teisi, tegemast seda, mida on tegemas ja kuidas olemas.
Mõlemal on olemas samasugune kogemus – tema olemas olemine ei ole sellele keskkonnale oluline – ei ole vahet, kes ta on või teda ei ole. Nii Kiusaja, kui Kiusatu otsib, sest on olemas vajadus, tähelepanu ja kogemust – tema on tõeliselt ja kinnitatult oluline – ilma temata on keskkond/ koos olemine vähem. See teadmine annaks kindluse – tema jaoks on koht olemas ja see jääb alles.
Kiusatu/ Kiusaja on konkreetse keskkonnaga seotud ega saa ära minna. Selle jaoks, et, enese jaoks vales, edasi kesta, tuleb leida lahendus – leida enesele tõestus – iseendana väljenduse kanal ja vorm. Kiusaja on aktiivne ega oota luba - tema tagab enesele vajamineva kogemuse ise – tema kiusab kedagi. Kellegi tasakaalust välja viimine tähendab, et tema võimed on olemas - tema suudab teostada muudatuse – teda kuulatakse, talle allutakse, tema poole vaadatakse. Tahe liikumises olla ja veel rohkem tähelepanu kogeda.
Kiusatu kogeb, et tema ei saa endaga seonduvas muudatust ellu viia, sest ennem on vaja kindlust ja toetust, et alles siis ennast väljendada – ta ootab luba ja selget märguannet. Seda ei saabu. Selle asemel teda kiusatakse – häiritakse ja segatakse – teda ja temaga seonduvat muudetakse. Talle pööratakse tähelepanu, mida ta kogeda ei taha – teda näidatakse ja vaadatakse häirivalt valesti – ei tugevusi, vaid nõrkusi – ei head, vaid vigu – ei toetust, vaid maha tegemist. Hirm ennast liigutada ja nähtaval olla.
Kiusamise ilmnemine tähendab, et tegemist on keskkonnaga, milles inimeste kasvamine on pidurdunud ja/ või ainult reeglitele ning kontrollile alludes võimalik. Kiusamise olemas olemine tähendab, et vaja on muutust ühes olemise kvaliteedis ja inimese olulisena nägemisel/ tunnustamisel, kuid selle asemel pööratakse pilk Kiusajale/ Kiusatule – võtku tema/need kõigi eest vastutus enese kanda – tema/nemad on probleem – tema/nemad tegelegu iseendaga. Kui keskkond ei sobi, siis vaikigu või mingu ära – kui ei lähe ega vaiki, siis see inimene vaigistatakse, murtakse, allutatakse.
Kiusaja ja Kiusatu olemas olemine tähendavad, et ühes ollakse, kuid ei tegeleta ühes olemise kvaliteedi tõstmisega. Vaja on muutust väärtushinnangutes ja võimalust omada indiviidile sobivat ja vajaminevat vaba väljendust – loovusele suunda ja loomingule tähelepanu.
Vaja on kiusaja ja kiusatu mõistmist loo põhjani välja. Tavaline käibefraas - Palun vabandust! Mina enam ei tee! - ei anna infot, mida teine on mõistnud enese ja enese poolt tehtu kohta. Vabandusega, sümboolselt, nõustumine ei anna teada tegelikkusest, vaid see on kohustuslik vastus, mida oodatakse, et täiskasvanud/ teised osalised saaksid loo lõppenuks lugeda – välises, kuid ei laste/ inimeste sisemuses.
Keskkonad sunnib enesele õiget tähelepanu vajava ummikusse. Pingega toime tulemiseks – enese tundmatute ja segavate tunnetega toime tulemiseks – enese lahendamiseks näitab inimene, kiusates teist, ennast välja – ta näitab, mil moel ja kuidas ta enesega seonduvat kogeb – teda vähendatakse, sunnitakse ennast piirama ja kellegi vägivaldsetele, temaga mitte arvestavatele, nõudmistele alluma.
Kiusatu ja kiusaja on enesega seotud keskkonna tegelikkus. Selle, mille olemas olemist – vabaduse püüdlust, teistsugust mõtlemist, loovust, iseenda otsimist, keskkonna ja selles osalejate kohta edastatud vahetut infot - ei taheta tunnistada, seda eiratakse. Valik näidatakse välja suhtumise ja vaikimisega või edastatud info vähendamisega ja ümber pööramisega, survestades ja reeglite täitmist kontrollides, näidatakse ette, millist käitumist oodatakse ja mil moel infot valitakse vaadata.
Ära keelamine – mitte, et iseendana olemine oleks olnud vale või kellelgi liiga teinud – ei taluta sellist olemist. See oli inimene, keda võeti isiklikult. Korralikuks kasvatamisega ei taheta aidata last, vaid kaotada ära see, mis ei ole paika pandud mõõdupuu järgi mõõdetuna õige – enda jaoks vale vaatamise ja kogemisega ei olda nõus.
Inimestel ei lasta kasvada iseendani – nad peavad õppima olema õiged. Varja ennast – muuda ennast – vasta tingimustele. See tõsiasi tähendab, et on olemas info - ei olda võrdne – parameetrite seadja/ kontrollija näeb ennast õigena ja paremana – üle olevana. Selline kohtlemine näitab, milline on ühes olemise hind.
Suletud keskkonnad näitavad seisvat vett – neis ei ole võimalik vaba olla - ei ole võimalik parandada ühes olemise kvaliteeti, kuna ühes olijad ei ole valmis muutuma ega olemas olevat ning rutiiniks muutunut ümber vaatama ja hindama.
Kiusaja ei luba kiusatul olla vaba – ta vähendab kiusatut – kiusatu tahab vabadust, et olla tema ise paremal moel. Sundides, Kiusajat vabandama, antakse talle töötav lahendus, kuidas tegelikult ei ole vaja mitte midagi teoks teha. Sõnad vabastavad ega takista.
Sundides Kiusatut – Palun vabandust! - sõnadega leppima ilma, et oleks muudatusi tehtud – ühineb keskkond kiusajaga. Kiusatult võetakse ära lahendus, millega tema ennast aitas – infot edastades juhtida tähelepanu teemale ning saada toetus oma tegelikkusele – info vaba avaldamise lubamine ja selle kuulamine tähendanuks võimalust, et ühiselt Kiusaja peatatakse ja talle, kui inimesele, otsitakse lahendust.
Kiusaja kasvamine inimesena – teise piiridega arvestamine ja iseenda teemadele otsa vaatamine ja neile lahenduste otsimine. Kiusatu kasvamine inimesena – enese piiride seadmine ja iseendana väljendumine - enese mitte muutmine teise pärast ja jaoks. Kiusamise ilmnemine tähendab, et kasvus pidurdunud keskkond toetab inimese kasvamist nö äraspidisel moel, kuid ta ei paranda enese kvaliteeti – keskkond ei muuda ennast inimese järgi, vaid inimene peab kohanduma millegagi, mis ei ole vaba ega loov – see on elutu. Inimene kogeb ennast selles kohas üksinda – talle ei ole selles toetust.
Üle kuu ja aasta kestev kiusamine näitab, et teema on keskkonnas ja selle enamuse kallutatusega – üldine kultuur ja käibel olevad väärtushinnangud inimest puudutavate lugude lahendamisel – millele on pööratud tähelepanu, kuidas suheldakse ja suhtutakse, mil moel panustatakse, mis on keelatud avalikult ja varjatult, mida ei soosita, mille eest karistatakse, millal ja mille eest tunnustatakse.
Kiusaja ja Kiusatu olemas olemine näitab, et inimeste vahel on vahed - osad on õiged ja osad on valed - kui laps/ inimene loetakse valeks, siis ta eraldatakse ja jäetakse välja - teda vaadatakse teisiti ja temaga käitutakse teisiti - ta ei ole ega saa olla positiivne osaline, sest väidetavalt, iseendana olles, ta vähendab teisi. Kiusatu on inimene, kes ei saa olla iseendana - Kiusaja on inimene, kes omab kogemust, et ta ei saa olla iseendana ja seega on ta endale rolli valinud/ ennast oma rolliga samastanud.
Marianne
09.10.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar