neljapäev, 3. oktoober 2024

Kahe inimese vaheline ühendustee IV - Vahetult kogetud suhtlus

 


Ühendustee – olevas oleva enese ja enese, kui Lapse vahel - tagab automaatse ja teadvustamata ümberlülituse. Sellise ühendustee olemas olemine näitab seni lahendamata/ teadvustamata lugu ja selle sees, Lapse rollis olevana, kinni olemist - sellest ei ole välja astutud ega edasi kasvatud. Ümberlülitus tähendab, et tegemist on samalaadse kogemusega, milles elustus tunne, mille infot ei ole vastu võetud ja selle alusel enesele tegutsemise ja otsuse täideviimise vabadust lubatud.

Automaatne ümberlülitus toob kaasa fenomeni - täiskasvanu kogeb ennast täiesti reaalselt Ohvrina ja Vähemana, Viletsamana, Jõuetumana, Välja jäetuna, Abituna, Hüljatuna, kuid ka Süüdlase ja Häbina – see on enese, kui Lapse, info tõlgendus teise inimese valikute/ tegemiste/ otsuste/ sõnade/ olemiste kohta siis, kui ajus plingib, hoiatava punase lipuna, teadmine – Mina Ise ei saa – Mina Ise ei tohi – teine on olulisem.

Sellise iseendana olemise nägemine ja kogemine toob kaasa viha, solvumise, jonnimise, pilkamise, meeldida püüdmise, alandlikkuse, vaikimise, karjumise, põgenemise, ähvardamise, manipuleerimise, füüsilise ja vaimse vägivalla – need tunded ja sel moel valitud käitumine on sellise lapse lahendused, kes ei tule olukorraga toime ja proovib mõjutada teist või lahkub, ust paugutades, situatsioonist.

Sellised valikud tähendavad, et inimene ei talu enesele osaks saavat tähelepanu – see ei tunnusta teda õigena – see ei näi tunnustavat tema ise määramise õigust - see ei näi tunnustavat teda, kui seda, kellel on õigus oma valikutele ja ise olemisele ja iseenda heaks tegutsemisele. See tähelepanu osutab tehtule ja selle tagajärgedele. See tähelepanu osutab, et ennast tuleb kõrvalt vaadata, teise inimese ja tolle infoga peab arvestama ning iseendaga seonduva eest tuleb vastutus võtta. 

Laps protestib vastu, sest temale näib see ebaõiglusena, kuna temal tuleb olla olemas teise jaoks ja pärast - olla enese arvelt - see vähendab teda ja tõstab teist. Laps ei "mõista" - see tähendab, et tema ei arvesta sellega, et tema on ületanud teise inimese piire, rikkunud ühes olemise head tava, väljendanud ennast teist inimesena vähendades  - just sellepärast tuleb temal tasakaal taastada - enese poolt teoks tehtud sammude juurde oma nimi ja nende tegemise tegelik põhjus kirjutada ning see, teisele inimesele, ka välja öelda. 

Laps ei taha seda teha, sest ta usub, et tema ei pea seda tegema. Tema ei pea, sest tegemist ei ole võrdsete inimeste ühes olemisega, vaid kindlate ja piiratud rollide maailmaga. Laps teab, et tema ei pea tagajärgedele otsa vaatama - tema mõistes neid ei ole, sest tema tegi ennast teoks rollis olevana - rollide maailmas on selle rolli kandjal õigus oma üle olemist, paremust ja tähtsust, teisega võrdlust luues ja temale, ümbritsevate, tähelepanu suunates ja talle tähelepanu abil kohta, ehk rolli, kätte näidates, tõsta ja tõestada.

Kui tähelepanu on vale ja inimene vajab rolli, mis aitab tal olukorda lahendada, siis sel hetkel see automaatne ümber lülitumine teoks saabki - nüüd on olemas tõestus, et tähelepanu ei tunnusta rollis olijat, kes ei pea vastutama, sest temal on õigus teostada ennast selle rolli kohaselt - tema on see, kellele on lubatud teistest rohkem ja erilisemalt. Rolli, kui enese kaotaja astub ebaõiglusele vastu ja tõestab, et temal on oma rollile õigus - tema argumendid ja lahendused lähtuvad sellest eesmärgist ja õigusest - tema õigusi mitte tunnistaja on konkurent rollile ja seega ohtlik ning toimuvas süüdlane.

Kui tähelepanu ei tunnusta olukorra selgituses osalejat Lapsena, keda on vaja toetada ja lapsena kohelda - see tähendab, et Laps ei pea vastutama – temale vastumeelne ja raske, kuid ka enese sammud, on kellegi teise kanda ja lahendada siis - rolli, kui enese nimel võitleja kasutab enese jaoks vastumeelsest situatsioonist põgenemise taktikat – ta näitab ja tõestab, et tema on laps, kellele tehakse liiga ja, kellelt nõutakse ülekohtust – teda jäetakse, vale tähelepanu kätte, üksinda seisma ja ise olema ka siis, kui sellel on tema jaoks ettearvamatud tagajärjed.

Tuleb tõdeda, et iga inimest kiusava loo alguse infole peale kuhjatud erinevad tunded, mis on edastanud mingisugust infot ja, mida on valitud, enesele appi, ennast väljendama, on kokku üks suur segadusi loov energia, mis on toonud kaasa raskusi ja tõrkeid enese ausa info vastuvõtmisega – inimene tegeleb tunnetega – neile nimede otsimisega, sisu mõistmisega, põhjus määramisega, vastutaja välja selgitamisega ja tundmise vältimisega – see tagab, et ta hoiab oma tundeid alles ega mõista nende tegelikku põhjust.

Kui see, kelle lapsepõlv ja elu vanematega/ õdede-vendadega ühes on jätnud maha jälgede rea möödunusse, et nende abil tagasi minna ja olnuga, seda lahendavalt, tegeleda – valib vaadata toimunule otsa ja läheneda enese tundeinfole ilma tundeid aktiveerimata, siis saabub mõistmine, et kõik olema saanu ja enese peal vahetult kogetu oli tegelikult kommunikatsioon – see oli erineval moel edastatud, kogetud ja tõlgendatud info edastamine ja vastu võtmine.

See oli üksteise, kuid ka iseendaga suhtlemine, seotusest tulenevates rollides olles ja samal ajal ka teistes rollides olevatena/ enesest ja iseenda vajadustest teadlikutena või mitte teadlikutena olevatena/ erinevaid käitumismustreid ja lahendusi kasutades ning ennast teostades, välja elades ja väljendudes ning enesele seatud eesmärkide poole püüeldes ja teist erineval moel mõjutada püüdes.

Teineteise mitte mõistmisele aitasid kaasa - tegelikkuses ühendavale ja/ või mingil põhjusel teise rolli nimetatu, sellele konkreetsele rollile mittekohased käitumised ja väljendused ning tegelikkuses ühendavale rollile ja/ või mingil põhjusel enesele valitud rollile osaks saav vale tähelepanu ja kohtlemine ning ealiste ja kogemuste erinevusest/ tunnetest lähtuv info vastu võtmise ja tõlgendamise häired ja kõrvale põiked.

Inimeste erinevad vanused ja isiklik teekond ning ka erinevad ressursid ja oskused tõid kaasa selle, et ühes olijad olid erinevate vajadustega, erinevatel lainete sagedustel ja arengu tasemetel – mõistmine ja väljenduse viisid ning lahendused olid väga erinevad.

Kui inimene ei saa endast ega enesega toimuvast aru, siis ei ole võimalik edastada enese kohta selget infot. Kui inimene ei vali olla aus ka iseendaga, siis ta ei saa edastada infot, mis näitab teda alasti olevana. Kui inimene kardab, tagajärgedele mõeldes, olla aus, siis ta valib valetada. Kui inimesel on eesmärk saada/ tagada enesele vajaminev, ka teise arvelt, siis ta valib valetada. Kui inimesel keevad tunded üle pea, siis ta reageerib, mõistust välja lülitades, füüsilist jõudu kasutades.

Ühe osapoole samm toob kaasa teise oma – vanema reageering lapsele oli lapse infot tõlgendav ja enese infot sisaldav vastus – lapse reageering vanemale oli vanema infot tõlgendav ja iseenda infot sisaldav vastus.  

Infot sisaldavate sõnumite vahetuse puhul on oluline see, milline ja kui täpne, selge ning kvaliteetne on füüsiliselt/ vaimselt/ sõnaliselt edastatud sõnum ja selle teostus ning kas kõik see on kooskõlas ka tegeliku info ja eesmärgiga – mis ja kui palju jääb varju ja välja ütlemata ning välja näitamata – millised piirid jäävad paika panemata ja milline enesega mitte lubatu jääb välja toomata ja millised vajadused maha vaikitakse.

Veel olulisem on see, kes kellele sõnumi edastab ja kellena see vastu võetakse. Pole harv juhus, et mäng läheb käest sel hetkel, mil vanem ei seisa oma kohal Emana/ Isana ega ka inimesena, vaid valib vastutusest ja raskuste eest põgeneja või enese vajaduste eest võitleja rolli - Lapse rolli - see tähendab, et ta ei ole rollipartner oma lapsele, kuigi just sellepärast ta loos osaleb ja kohal on. 

Rolli vahetus tähendab, et enese vanemast saab enese, kui Lapse, konkurent ja enesele, kui Lapsele, kuuluva nimel ja enese, kui Lapse, jaoks vale vastu võitleja - ja, et vinti peale keerata ütleb vanem, et see äraspidise maailma kogemus oli lapse süü - tema viis oma vanema sinnamaani ja põhjustas vanemas muutuse. 

Jutt jumala tõsi - Laps oli see, kes edastas oma info, millega vanem - täiskasvanuna/ Emana/ Isana väljendumiseks - toime ei tulnud ja ennast ise, automaatselt, ümber vahetas. See oli traumaatiline kogemus - laps ei osanud vanemaga toimunut ja ka iseendaga seonduva muutumist näitavat situatsiooni mõista. Milline info ja kellele sel hetkel edastada, et selline kogemus lõppeks ja, mida teha, et enam korduks?


Marianne

03.10.2024.a


Kommentaare ei ole: