Ah, mida teine tegi! – Issand, kuidas teine oli! Fakt – teine inimene võib ja saab valida, kuidas iganes ja teha, mida iganes. Inimene ise hoiab oma ärevust ja ebakindlust, kui otsustamatust üleval siis, kui ta vaatab ja näeb seda, mida ja kuidas teine tegi nii nagu too teeks edasi. See on üha jätkuv tegemine ja kestev kogemine.
Selliselt esitletud loos on inimene pealtvaataja ja teine selle loo peakangelane – see on enese lugu, milles inimene ise, jätkuvalt, jääb teisele jalgu ja alla, on teisel ees, on teisest nõrgem ning saab teise käest pihta.
Teine teeb ja toimetab - inimene vaatab pealt ja kogeb eneses tundeid, mille seest ta välja ei saa. Need tunded ahistavad ja piinavad, sest ta kogeb, jätkuvalt, enese energia pahupoolt, kuid ta ei võta oma tundeid vastu - ta ei võta neis sisalduvat infot vastu.
Sellisel moel esitletud lugu tähendab, et inimesel on sassis olulisuse järjestus - teine on olemas, sest ta on võimalus – teine on oma osa täitja selleks, et inimene saaks võimaluse ennast proovile panna ja olla enese loo peakangelane.
Selliste lõksude loomist aitab lõpetada vaatenurga vahetus - fookuse suunamine iseendale ja enesele uue info andmine. Seal ja siis mina tegin nii ja nii – see tuli mul hästi välja, kuid selles panin mööda ja seal komistasin.
Nüüd, kui toimunu ei ole enam vahetu ja ise ei pea ega ka saa reageerida, st loo kulgu muuta, siis, loo üle vaadanuna, oskab inimene anda endale iseenda mõistmise.
Lugu ei muutu - tunded on info kogetu ja tulemuse kohta, mis on reaalsed - ära olnud ja olema saanu - see on info, mille põhjal tuleb edasised sammud teha.
Olen ennast mõistnud, miks ma siis veel ei osanud või ei otsustanud teistmoodi teha/ väljendada/ valida. Olen tunnustanud, et oleks ei muuda tulemust, vaid pikendab vaidlust, kui jonnimist.
Minul ei ole vaja vanal moel olla ega vana loo kordust soovida selleks, et tõestada ennast üle ja näidata välja. Tean, et saan ja oskan olla teistsugusena ja valida teisel moel – mina ise kirjutasin, olnule, teise lõpu, kui näitasin enesele edasi kulgeva tee olemas olemist - nägin toimunus enese osa ja enesega seonduvaid põhjusi, tunnistasin ja tunnustasin enese kasvu ja teadlikkuse arengut.
Just see ongi võti ja point – inimesel endal tuli jõuda enese teeni ja sellel ise ka kõndida – seda ei olnud vaja, kellelgi teisele ettenäitamiseks ega tema peatamiseks ega tolle poolt tehtud otsuste/ sammude/ edastatud info muutmiseks, vaid enese sammude tegemiseks iseenda teel - see on teekonna jätkamine enese reaalsuses.
Marianne
18.10.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar