Küll oleks inimese elu lihtsam, kui kõik see, mis ja kuidas tema elus on – see sobiks talle sellisena nagu see on. Siis ei oleks vajadust ümber muuta, teiseks teha, midagi ära keelata, kuidagi teisiti tahta – et saaks teisel moel kogeda ja valesid tundeid ei oleks. Võik, kuid ei ole. Juba enese algusest alates ei ole – kõik, kes juba kohal või tulevad järgi, on isekalt iseenda moodi – ikka ise ka.
Üsna esimese asjana õpib laps selgeks mõtte – Mina ei taha! - seda, mis ja kuidas on, tahetakse teisel moel – et oleks luba küsitud, et oleks arvestatud, et oleks aega sammu valida, et oleks võimalus peatada ja teine valik teha. Tagajärjed puudutavad, sest koos olijad tahavad, teevad ja valivad sel moel, et koos olemist ei ole hea kogeda.
Kas siis, kui inimene ise saaks valida, võtaks ja valiks ta välja need lood ja inimesed, kellega ootab ees ilus teekond, õnnelik lõpp ja kestaks harmoonia – ema enesele sobivana, isa endale õigena, õde endale vastuvõetavana, vend parima valikuna, laps täiuslikuna jne? Kui sel moel oleks võimalik, siis ei oleks võimalik õppida seda, mille jaoks on tuldud ja aeg antud – õiges keskkonnas ja õigete inimestega ühes – parima tulemuse nimel.
Koos olemisi on raske taluda, kui pole enese jaoks õiget – pidet, mis hoiaks ja toetaks. Väikene inimene vajab - Maailma turvaliseks tegijat - enese ümbritsejate hulgast. Õpetavad koos olemised tagavad selle, et on hetki ja aegu, mil kestab turvatundeta olemine – on neid, kellega koos on turvalisem ja on neid, kellega koos ei näi sel moel üldse olevat, kuid ei ole ühtegi päris õiget – tervenisti ja alati olijat. Maailm on ohtlik paik.
Siis, kui alguse teekond kestab, ei ole lapses oskust ega teadmist küsida – mille jaoks see lava/ lavastus/ kaasnäitlejad/ rollikaaslane minule vajalik on või mina teisele. Eluga tuleb toime tulla – ellu tuleb jääda. Elust saab võitlus nende jaoks, kes juba sünnivad või keda haaratakse Agressor – Ohver - Päästja mängu või kes ise loovad endale selle mudeli, milles mängida – kindlad rollid, piiratud võimalustega – negatiivse ja positiivse tähelepanu vaheldumine. Võimalus olla tõstetud, kuid ka vähendatud – võimalus võita, kuid ka kaotada. Selles mängus kaob inimene – oluliseks saab nimetamine – mäng õige rolli nimel.
Alguse aastatel on tegemist selle sama supi keetmisega, mida lürbitakse järgnevad aastakümned. Kõik see, millega kohtutakse ja, mis puudutab ning selgeks õpetatakse/ õpitakse, lisatakse katlasse – kokku saab olema äärmiselt huvitav tulemus. Väga sogane ja segane lugu – kõik ei ole oma ja kõik ei ole enese mina – osa kuulub teistele ja osa TundeMinale – enese teekond on harutada möödunu lahti ja lah(j)endada ära – leida ise ennast üles.
Alguse aastatel tuli ette hetki, mil ei valitud olla kooskõlas ega tasakaalustada tagant järgi – lapse piire ei tunnistatud, tema soove eirati, talle ei antud sõnaõigust ja temast sai, kellegi teise tunnete põhjus ning sihtmärk. Teekond eneseni ongi seotud iseenda piiridega – nende tunnetamisega ja nähtavaks tegemisega – iseendana seismine, et ei oleks kahtlust ega mitmeti mõistmist. Enese aus tõde ja iseenda eest vastutuse võtmine. See – siin – olen mina - Inimesena.
Tants ja trall läheb lahti, kui piire hakatakse välja ütlema ja neist kinni pidama ning eriti siis, kui, lisaks sõnadele, järgnevad teod – piiririkkujat kostitatakse tagajärgedega. AOP rollimudelis ei ole kõigi piirid lubatud – elu õpetab, et soovituslik on need kaotada/ nähtamatuks teha. Ellujääv inimene harjub sellega – ta kaotab iseenda.
Iseenda teele pääsenu ei vali enam kõike ja kõiki sel moel nagu vanasti ja võib-olla, et mõne ees sulgeb ta ka ukse – ta ei taha oma ellu seda, kes ei olnud hea. Vabaks ja lahti pääseda aitab põhjus - kui mina ise ei valinud ja minule ei sobi, siis mina ei pea, kui mina ei taha. Enese otsusega valeks kuulutatu on kohustus, mille saab kõrvale jätta.
Inimene tahab olla vaba – vaba enese tunnetest, mis kasvasid aegade hämaruses. Ta ei taha neid mängukaaslasi, kellega koos tunded avaldusid – ta ei taha sellist iseennast, kellel polnud pidavaid piire ja, kes jäi alla. Ta otsustab ise ennast päästa – tema valik on vabaks murdmine – valitakse väga erinevad meetodid, kuidas ja mil moel teisele ära tõestada, et enese piirid on olemas ja need peavad – teisel tuleb arvestada ja alluda.
Läheb lahti piiride sõda, sest kuigi inimene tahab, siis on ka nii, et tema ei taha – ta ei ole nõus arvestama selle inimese piiridega, kes kunagi rikkus tema omi. Mineviku mälestused ütlevad, et nemad kaks ei ole võrdsed – teod ja kannatused näitavad kätte rollide nimetused ja nende alusel on õigus enesele, kui rollile. Kasutusel olnud mudelist võetud rollile – kuigi ollakse ise ja enese teel – siis selliste arvete klaarimine viib tagasi kunagise lahenduse juurde – on olemas kindel roll, kellega kohtutakse ja kellena lahendust otsitakse, sest võimalikud variandid on piiratud ja kindlaks määratud.
Möödunu on möödunud – kunagiste mängukaaslaste teekond on kasvada inimesena – kohtuda teisega, kui inimesega, arvestada teisega, kui inimesega ja vaadata tagasi, enese teekonnale, Inimesena. Selleks, et sellisele tulemusele jõuda, on vaja õppida koos tööd tegema – kõigil osapooltel tuleb õppida vahet tegema, kes/ kus/ milles ollakse mudelismängijana ja kes/ millal/ milles ollakse tervikuna. Oluline on teha vahet rolli nimel toimunud võitlusest/ kaotusest tuleneval tundeinfol ja päris piiride infol. Eesmärk on moodustada meeskond – olla tervik – olla see tervik, millest, sündimise/ koha vastu võtmise põhjal, ollakse osa. Seda tervikut ei ole, kellelgi õigust lõhkuda ega vähendada.
Alguses on mudelis kasvanul raske seista omal kohal iseendana ja öelda mängukaaslastele, kes veel valivad mängida või nö pendeldavad, sest pöörduvad vajadusel mängu juurde tagasi, välja, et vanal moel enam ei saa, sest sellega on kaasnenud tagajärjed – kahjustada on saanud ühine väärtus – sellest tulenevalt on aeg lahendada olukorda – tuleb lõpetada mängimine ja võtta vastutus tehtu eest.
Kui siis minna tagasi – nende juurde, kellega ühes mängiti - kellele ja kuhu info andmine muudab lugu, siis sünnib ühte ja teist. Siis sukeldutakse mängu ja tundelained löövad üle pea – ei ole õpitud ennast ega teist mudelist väljaspool nägema ega kogema – möödunud haavad annavad tunda ja enese tunnetele on tarvis aega, kohta ja mõistmist, kuid mängija ei mäleta ega soovi rahu, vaid vajab lahingut – enesele vajaliku rolli pärast.
Mäng valitakse peatada, kui tehakse ennast mängust välja astununa nähtavaks ja piir pannakse olnule ette – edasi enam ei saa. Mängija ei tunnista uusi piire – need ei ole tema valik, sest temale, kui rollile, ei ole seal kohta. Vana energia paneb uue proovile ja see küsib, miks mina pean arvestama, miks teine ei tee ega mõtle ega vali õiget - vabadust.
Mäng tagab sissetallatud raja – varem ei ole pidanud, enne ei ole arvestatud, sest ei omatud selget infot, kuid saab olla ka sellepärast, et ei tahtetud. Mängija jaoks ei ole info püsiv ja ühene – on olemas kogemus, et seda saab oma tahtmise järgi teiseks/ olematuks muuta ja sellise teguviisi tagajärjel lahendab/ vaigistab muutuse soovija ise ennast. Jätkatakse mängu, sest ongi tahetud ületada piire, et näidata oma tugevust ja üle olemist.
Mängur valib vana taktika – manipuleerimise – ta mängib tähelepanu suunamise ning selle eraldamise koguse ja -/ + poole valimisega ning ka enda rolli ülekinnitava info jagamisega teistele, kes samas. Võrdsete lahendusest keelduv inimene valib nö mudelisisese koostöö - lahendus rollinimedest lähtuvalt – ta annab raha, saadab head soovivad sõnad, ostab magusat/ asju, maksab millegi eest – ta valib variandid, mida saab üles lugeda, reaalsesse väärtusesse arvestada, nähtavaks teha – need näitavad kõigile tema paremust/ hea ja õige inimesena olemist, kuid tegelikult on need vajadused ja tähelepanu – vajaduste läbi sõltuvaks kasvatamine – tähelepanuga õpetamine – hea, st kuulekana olemine, tagab vajamineva. Vale käitumise korral järgneb karistus – privileegidest ilma jäämine – teisele antu/ teise jaoks tehtu koguse üles lugemine – võlale osutamine on tõestamine, et teise väärtus on tulnud läbi ära kasutatu. Sel moel saab päästetust Süüdlane.
Selline käitumine ei puuduta hinge ega tegele tegeliku teemaga – läheduse astme ja suhte sisu korrigeerimisega – ühised ja üksteisega arvestavad väärtused teisele inimesele mõistetavas ja kogetavas keeles - tegelikkus ja välja näidatav kooskõlas olevatena. Kui oma piiride otsust ega nägu ei öelda selgelt välja – siis toimub ühe asendamine teisega - janu kustutatakse kommi või koogiga. Valitakse väljendused, mis jätavad ootele ja annavad lootust – petavad meeli, et inimene ei ärkaks üles ega esitakse küsimusi ega võtaks vastu mudelimängu muutvaid otsuseid.
Saab ohverdada selle, kes ohustab AOP mudeli toimimist – kuna tollest ei sõltu eluks vajalik ehk selles mudelis püsimise eesmärk, siis tuleb oht nullida – temast keelduda, mitte nõustuda tema sooviga ja petta valega tema enesetunnet – eemaldutakse ja keeldutakse kontaktist – sel moel jäetakse too samasse rolli, millest too vabaks tahtis saada – igavesti püüdlema vajaliku tähelepanuga kontakti poole, et saada mängus enesena olema ja seejärel muutuda.
Piiride väljaütlemine toob kaasa erinevad tunded – muutuse soovija jaoks on oluline enesele kindlaks jääda – valida rahu ja info töötlus ning edastamine – kui vaja siis korduv. See on koostöö erinevate osapooltega – koos teevad tööd need, kes on asjast huvitatud – muutus on nende soov – on tahe enese olevast edasi kasvada.
Koostööst keelduvad või selle vastu protestivad need, kes ei taha muutust – neil on käsil ellujäämine – muutus tähendaks ebakindlust ja kontrollimatut olukorda – olev on juba vähim, mis olla saab, sest see ei tule enese sammude tulemusel, vaid kelleltki teiselt mudelisolijalt – ise ollakse tollest vähem.
Mina = Minu – minu tahtmine sündigu või Mina = Meie – kõik on võrdsed ja olulised. Olles osa tervikust on inimesel soov kohtuda teistega, sest eesmärk on kogeda koos olemist. Mudelis mängija kohtub, sest peab, kuna ollakse olemas – ise ei valiks, kuid teine kaasneb rolli valikuga. Alguse lahendus on, et kohtudes/ ühes olles ei valita ega püüelda rolli AOP mudelist – vaid väljendutakse ja ollakse kohal lihtsalt inimesena, kuid ei lähedasena, sest sellele tasandile ei ole suhe viidud.
Marianne
02.05.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar