Aegade teel on ettetulnud ühte ja teist – kes see teab, millest ja kellest just täpselt algas see lugu, mida tänaseni on mängitud. Inimesed, mudelis, rollidena – osadena tervikust – tunded ja vajadused määramas ja tegudele sundimas – ei ole olnud ühes olemist, vaid osadena, tervikust, koos mudelis mängimas – mudelit elus hoidmas.
Võib küsida, et kuidas see õnnestub, et inimesed kaovad ja järele jäävad rollid – vastus on, et, samm sammu haaval, astudes. Valides pimeduse seal, kus valgus tähendas teekonda eneses – ei valitud ise ennast Inimesena, vaid olemist TundeMinana teenrina, kes peab tagama, et isand ei tohi ennast tundena kogeda. Need on suletud inimesed, kes ei ole valinud valgust enese sisse – väljas peab kontrollitult korras ja õige olema, siis enese pimedus ei ärka üles ega neela alla.
Perekond on suguvõsa vähendatud mudel – kõik aegade rollid on ühes kohas koos. Elavates on koos kõik eelnev, olev ja ka tulev. Igal inimesel, kes on tulnud, on kaasas enese teekond ja tal on kaasas ka suguvõsa tee ja ülesanded. Inimene – perekond – suguvõsa – kõik ühes on kui sibul, mida elavad, oma elusid läbi elades, kiht kihi järel lahti koorivad – pisarad on garanteeritud.
Iga perekond mängib läbi midagi eelnenust – seda midagi, mis on aja sisse kinni jäänud – tunded on ühendamas aegu ja on tagasi toonud nende inimeste Hinged, kellel jäi midagi pooleli või kelle sammude tulemus ei olnud suguvõsa kestma jäämise jaoks õige. Otsus/ otsused, mis kunagi tunnete jõul ja pimeduses tehti, vähendavad kõike ja kõiki – elavatel tuleb kunagine või kunagised lood ühendatuna läbi mängida – lahendada sõlm ja jõuda rahuni – Inimesteni tervikus.
Inimene on Mina, kes ei taha seda, mis tal on – tema tahab seda, mida tal ei ole. Inimene hoiab kramplikult kinni illusioonist, et tema ise ei ole Valgus Kes on Alguse Allikas. Inimene, kes ei näe ega tunnista enese olemust, kummardab Jumalat, kelle ta on enesest kõrgemale tõstnud – selleks on Agressor-Ohver-Päästja rollimudeli omanik. Inimesele on vaja Jumalat – enesest suuremat, kes võtaks vastutuse temaga toimunu/ toimuva eest endale – näitaks selgelt kätte inimesele omistatud rolli ning osutaks süüdlasele, kelle pärast inimene kannatab ja karistaks toda „õiglaselt” ning seejuures, mis peamine, päästaks inimese tema pattudest – tunnetest, mis elavad inimese sees ja nendest tagajärgedest, mis on tunnetesõjaga kaasnenud.
Ajas lood settivad – kaovad segavad sõnad, nägemist häirivad silmapetted ja hämavad joonised – jääb järele algus – lugu alasti eheduses. Seesama AOP mudel ja selles mängijad – nemad, kes kannavad suguvõsa nime, on järele jäänud ja hoiavad kõike alles ning nähtaval – see on nende ülesanne.
Saab täie tõsidusega öelda, et nad magavad ilmsi – nad ei näe ega taju, mida ja kuidas nad teevad – nad ei näe ega taju, mis nende sammude tagajärjel sünnib. Nad peidavad ennast mudelisse, et mitte kogeda enda tundeid – nad teavad, kes nad mudelis on, kuid nad ei tea, millistena nad Inimestena on. Nad on üksteist rollidega samastanud ja mängust on saanud Elu – mäng on osa kõigest, millest nemad on osa.
Inimestel ja rollide esindajatel on elus erinevad eesmärgid – mängijad vajavad korda ja selgust – senikaua, kuni mäng kestab, nad on olemas ja nad saavad selle, mille eest nad maksnud on. Roll on olulisem, kui vabadus ja valiku võimalused, sest kui mängija seisab Inimesena Maailma sees, siis tal tuleb tunnistada tõde – „Mina Ise – mina ise valisin ja astusin – minu sammude tulemus olen mina ise.” Mudeli mängureeglites on kirjas, kes vastutab inimese, kui loomingu eest ja see annab kogu loole teise vaatenurga ja „päästab” inimese konksu otsast.
Jumal päästab ja säästab selle, kes on tema jaoks õige – tema reeglitele allunu ja kuulekas tema tõele – see tõde on eesmärki kinnitav info, mis näitab ära, kes millist rolli saab kanda ja ka selle, et Jumalat saab ainult üks olla. Jumala soosingu kaotanut nimetatakse langenud ingliks – see on süüdlane, kelle pärast inimene kannatab ja, kelle tõttu võib ta oma koha mudelis kaotada.
Langenu on see, kes tahab halba ja ahvatleb pahale teele – viib puhta ja särava inimese pimedusse, kus on peidus kõik see, mida ei peeta inimesele kohaseks ja õigeks. Jep, see seal, pimeduse rüpes, on inimene ise, kes ei taha ennast iseendana vastu võtta, vaid tahab hoida lukkude taga ja teiste pilkude eest varjul seda, millisena ta võib ja saab avalduda – olla see Kes, kes ei ole Jumala sarnane.
Mudelis mängija väldib valgust, enese selgust – enese välja näitamist – ta püüab olla õige ja puhas – olla hea inimene reeglite järgi – tema vajadus on kaitsta oma TundeMina – mängija vajab kinnitatud uskumist – tema on Ohver – on see, kes on kellegi teise eesmärkide pärast ohvriks toodud – Ohvri kannatused on õilsad ja ta saab au sisse tõstetud – just sellepärast ta keeldub astumast oma enese loo sisse ja vaatamast oma samme enese teel – need räägivad hoopis teistsugust tõde - tema on iseenda, kui Inimese, oma TundeMina eesmärkide täitumiseks, Jumalale ohverdanud.
Inimene, kes kõnnib edasi – otsib edasi, sest ta soovib kasvada Inimesena edasi. Tee edasi viib loo algusesse tagasi – ajanäitelaval olijad kõnnivad edasi – käies oma teel läbi möödunu – suguvõsa aja loos toimunu. Elavad lähevad kunagisele kuriteopaigale tagasi – nad loovad samasuguse etenduse ja mängivad seda ning selles – keegi ei ütle ette, kui kaua see kestab või millega lõppeb – see kestab täpselt niikaua, kuni valitakse mängida – kuni ei tehta vahet Elul ja mängul. Lugu lõppeb siis, kui ei valita enam mängida – kestab edasi seni, kuni valitakse mängida.
Inimene, kes on otsinud vastuseid ja kõndinud endas, kohtab erinevaid eksameid. Mõni neist on väiksem, mõni suurem – vahet ei ole koguses, vaid selles, mida olemas olev võti avab – milline mõistmine sünnib ja mis selle tagajärjel ära laheneb. Mida rohkem inimene AOP mudelit mõistab ja seda näeb, seda suurem on vana mudelienergia vastupanu – iga samm edasi, mis viib ajas tagasi, aktiveerib üha enam energiat – suurendab agressiooni – uus energia peatab ja piiritleb vana ning vana tõuseb üles enesekaitsele – astub vastu valgusele/ selgele infole.
Sõda rahu nimel – langenud ingel tahab minna tagasi, et näidata enese valgust – mudel takistab tema teed tagasi, sest valgus tooks nähtavale mängijate pimedad pooled. Võti on selles, miks tahab ingel minna tagasi – kas ta tahab tõestada, et ta ei ole süüdlane – et ta on muutunud. Sel moel tagasi minnes on ta ühinenud mänguga ja osaleb lahingus teistsuguse rolli nimel. Talle võib tunduda, et ta ei mängi kaasa ega ole osa mudelist, kuid tema eesmärk annab mudelile jõudu juurde.
See on mõistmine, et mudelimaailma valinu sai jätkata mängu mudelis, kuni valiti temaga kaasa mängida – reageeriti temale vastu – tõestati, et manipuleeritud info ei ole tõde. See on mõistmine, et enese teadlikkusest ei piisanud, sest mudelist oli saanud mäng nimega Elu - mängu jätkumiseks piisas olemas olemisest ning iseenda sees, enese ühes nägemisest teis(t)ega või nendega füüsiliselt ühes kohas olemisest. Ühine kinnitav tähelepanu oli inimese kindla rolliga samastanud.
Süüdlase rollist pääsemine tundus olevat võimalik siis, kui on mindud ajas tagasi – oldud ühes, selles samas möödunud aja kohas, tänase aja inimesena. See oli lootus, et see justkui muudaks möödunu ära – enam ei oldaks enese minevikus see, kes oldi siis, vaid see, milline ollakse tänases. See on soov ühendada ajad – soov näha ja näidata ennast sellisena, kes enam ei vali vanal moel. See ei ole võimalik.
Tee mudelimängust välja läheb läbi tõe – inimene sai olla ja teha siis ning seal – sedasama saab ta teha ka tänases ajas – jah, tema enam ei vali/ ei lahenda/ ei vaja lahendust vanal moel – tema saab teisiti – kuid on tõde, et ta saaks ka tänases päevas, sest ta on olemas. Tunnistades enese minevikku - antakse teada, et tulevikus enam samal moel ei valita. Keeldudes nägemast ja eitades oma minevikku – enese osa sellest – antakse edasi info – kordame – me teeme samal moel.
Need suguvõsad, mis edasise otsuse tegemiseks - vaatavad üle nende harude tegevusi, kus on takistatud energia liikumine ja, milles luuakse, vähendades ühiseid väärtusi ja liikmeid, negatiivsust. Energia on pidevas liikumises – see, mis tuleb, see ka läheb – see energia, mis inimestes ja perekonnas luuakse, läheb läbi teiste – ka läbi eelnenud põlvkondade - ja kui enese vähendamist toimub korduvalt ning selline tegevus saab valdavaks, siis mõjutab see tervikut ja tervik reageerib – tuuakse kokku need, kel oma osa loos – mängige.
Mängitakse, mängitakse tõsiselt – kuid, kui seda tehakse sel moel, et asukohaks valitakse mudelimaailm, siis võib mängima jäädagi. Mõistmaks, milline on perekonna/ suguvõsa haru energia, tuleb vaadata seda, kuidas koos ollakse ja mida koos luuakse – kuhu on ühtsena olles ja väljendudes energia suunatud. Mis on siis eesmärgiks ja, mil moel seda teostatakse. Mis takistab tervikuna olemist ja millise eesmärgi pärast on osad tervikust välja jäetud/ jäänud.
Kui tõusta kotkana üles ja vaadata alla – kokkutulnud inimeste samme – eraldada kõik väline – võtta ära värvilised riided, jätta kõrvale pealispinnal kõlavad sõnad ja vaadata viisakate naeratuste või ükskõiksete nägude taha – mis jääb siis järele – mida tunnevad inimesed enese sees päriselt, kui nad tunnistaksid ausalt üles selle, mida/ kuidas nad teisest mõtlevad/ tema vastu tunnevad – mida nad tegelikult tahaksid öelda, kui nad valiksid olla ausad või, mida nad keelduvad tunnistamast, sest ei taha olla ausad või pelgavad, et paistab välja see, mis näitab neid teistsugusena – millised on nende sammud seal ja selles, mis on päris.
Seal on näha see, kuidas tegelikult koos ollakse ja mida ühes luuakse – mõelge selle peale, kui tegemist on pulmadega või matustega või laste sünni tähistamisega – mida annab suguvõsa kaasa – milline on see energia, seal inimeste sees, mis nad ühiselt loovad olema ja jätkuma.
Loomulikult tuleb selle ühise töö eest, kellelgi maksta – haldjast ristiema kingitus on edasisele teekonnale kaasa antud ju – inimesed ise loovad oma saatust siis, kui nad valivad, milles, miks ja kuidas nad osalevad. Vastutust, enese sammude eest, ei võta ära see, et ei nähtud või ei teatud või justkui ei osaletud - sammud, mis on astutud, on olemas.
Iga indiviidi, kui terviku, kes on osa ühisest tervikust, teadlikkus on oluline. See on enese eest vastutuse vastu võtmine – iseendana olemine sel moel, et säiliks tervik – kõik on võrdsed ja kõik on olulised. Ka mudelimailmas on vajalik tervik, kuid seda hoitakse koos valedega, info manipuleerimisega – üksteise vähendamisega - seal ei ole vabadust ega Inimesena kasvamiseks ruumi ega kohta.
Olles olnud osa mängust tuleb teha teadlik füüsiline samm väljakult ära. Samm, mudelist välja, tähendab, et ollakse ja nähakse ise ennast ja ka teisi Inimesena, kui tervikuna, kellel on oma teekond kõndida – see tähendab, et on astutud oma kohale, ja ka kõik teised on asetatud neile kuuluvatele kohtadele, süsteemis – seistakse kõikide olnute, olevate ja järeltulijatega ühte ning vaadatakse kogu loole, Inimesena, Hinge teekonnast lähtuvalt.
See, kes mõistab enese osa suguvõsa aja loos – mõistab, et perekond tähendab inimeste kasvamist koos kõndides – iga liikme kasvamine on oluline, sest see tõstab energiat – see, kes on võtnud vastutuse, annab teada, et tema loob ennast paremana ja annab ka teis(t)ele, enese kõrval, selle võimaluse, tema hoiab olevas möödunut ja tulevast ning näitab tegudega, et ta tõepoolest väärtustab seda, mis on aegade teel loodud – tervikut.
Marianne
16.05.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar