Inimesed kestavad ja jaksavad kanda paljutki, sest liigagi tihti valitakse vaikida, leppida st nõustuda ja valida enese/ teise vähendamisega selle nimel, et on midagi, millest ei taheta loobuda või mida ei taheta lõhkuda – sest siis peab olema see, kellest saab süüdlane ja tuleb olla see, kes peab ise vastutama tagajärgede eest – muutma ise ja üksinda enese elu. See elu on Agressor – Ohver – Päästja mudelimaailm, mis hoolimata oma ebameeldivusest ja vägivaldsusest tundub mõnikord ainsa ja õige valikuna.
Kuid ka selles maailmas tuleb ette nii nagu tavalises eluski, et ükskord saab mõõt täis ja siis soovitakse selgust, et kuidas ja mil moel edasi, kui kõigega enam ei nõustuta – liiga palju on olnud jama ja kaotatud on midagi enese jaoks olulist – tahetakse rollivahetust, kuid ei mudelist välja jäämist. Ka tavaelus, kui on lastud asjadel minna ja pole tegeletud põhjani välja, siis tõusevad tülid ja seisavad vahel arusaamatused. Katsumusterohke on teekond teisele kaldale – jõuda, tunnetest ja mustritest/ uskumustest ja kindlatest rollidest takistatutena ja pimestatutena, selge iseenda ja/ või suhteni.
Suhte selgitamise ehk tegelikkuses selle kõrgemale tõstmise katse, sest tegemist on inimeste, Inimestena, koos tehtud töö läbi kasvamise võimalusega – algab nagu tavaliselt – tunde aktiveerumisega – sageli on selleks hetk, milles kogetakse, millegi kaotust – mingil moel saadakse haiget/ tuntakse ennast puudutatuna. Inimene reageerib tundena/ tundega – solvumine, vihastumine, hirm, vägivald, enese vaigistamine jne.
Tegemist on erinevat värvi ja võimalusi andvate lahendustega, mille sisu on tegelikult üks ja seesama – kogeti isikliku või Meie piiri ületamist ja selle tagajärjel tuleb ette võtta arutelu, kas ainult endas või koos teisega, et otsustada ära läheduse aste. Selleks tuleb anda ja vastu võtta ning töödelda erinevat infot.
Läheduse astme ja suhte sisu muudatuse vajalikkust tunneb ja näeb see inimene, kes tunnistab endale, et tegemist on erinevate kaalukategooriatega – mis ja kuidas on see, mida tema endale lubab ja mida mitte - mida ja kuidas tema panustab – teise valik/ panus ei ole sama väärtusega – see näitab tõsist erinevust vaataja kahjuks. Nüüd peaksid toimuma läbirääkimised – mida ja kuidas on võimalik muuta, millega nõustutakse, millega mitte – paika tuleb panna mõlemale mõistetav ja selge tee sellest kohast edasi – täpne info, kuidas.
Mudelimaailmas olija, kes ei ole jõupositsioonil, valib solvuda – sest tema roll ei näe ette võimalust muuta, mudeli sees, oma elu ja tingimusi – tema ei saa sobivat ja turvatunnet pakkuvat vahemaad, sest temal ei lubata, ei ole võimalik – tema peab olema õige – see on pealesunnitud vale koos olemine – vaenlane on piiride sees. Selle jaoks, et kohustada ennast olema õige mudelimaailma juhile/ omanikule, valib ta enesele valetamise - enese hülgamise, öeldes – mina ei saa olla Mina, sest muidu ma valiks teistsuguse vahemaa.
Mudelimaailmas olija, kes on jõupositsioonil või omab tolle soosingut, kasutab enesele lubatut – jõudu ja allutamist – korrale kutsumist ja kontrollimist. Vahemaa kahe vahel jääb samaks või lüheneb, sest sel moel saab vajadusel kiiresti reageerida. Kuid vahe maa võib ka suureneda – vale seatakse enesest võimalikult kaugele.
Jõu kasutamine tähendab, et toimub hirmutamise/ vähendamisega allutamine – muutust soovinu nimetatakse Süüdlaseks ja seega vastutajaks – mudelimaailmas tähendab see seda, et süüdlase ülesanne on olla püüdlik – anda oma elu selle nimel, et jõupositsioonil olija on rahul – tolles on rahu siis, kui temas ei ole valed tunded ärkvel. Kaugemale asetamine tähendab ka jõulist infot, et Süüdlane ei saa iseennast ehk teist rolli kätte – püüelgu kontakti poole – ilma kontaktita ei tule muutust.
Suhte selgitamist alustatakse info jagamisest – Mina ... / Sina ... . Teele lähetatakse erinevad sõnad, mis püüavad edasi anda tundeid, kogemusi, mõtteid, soove – kuid näitavad välja ka sisemisi ja välimisi reaktsioone ning eesmärke. Igal ühel on olemas oma Tõde – enese info, kuidas ja mis on enese sees ning ka selle kohta, kuidas ja mis toimus väljas – see, mis ja kuidas puudutas vastu või tõestab ühte koma teist. See punkt ei tekita vaidlust - tõde erineb teise omast - ja just see fakt põhjustab võitlust oma Mina eest. Edasise võtmeküsimuseks saabki, kuidas lahendada kahte ühele teele astumist takistavat tõket.
Ühisele lahendusele jõudmine ei ole kerge tee isegi siis, kui mõlemad on piiravatest rollidest vabad – on Inimestena. Sellest raskem on see sel juhul, kui mõlemad valivad enese rolle mudelist ning eriti raske on see siis, kui üks on Inimene, kuid teine valib rollide vahetamise ja neisse surumise lahenduse – erinevad tasandid, vaatenurgad ja eesmärgid segavad jõudmast täiskasvanute, kui võrdsete tasapinnale ja ühise eesmärgi nimel koos tehtavale – enese kasvamise - tööle.
Lapse positsiooni valinu valib kasutada jõudu ja manipuleerimist - vähendamist, agressiooni, vaikimist, süüdistamist, vastutuse vältimist, valetamist. Agressor – Ohver – Päästja mudelit hoitakse töökorras - st rollid on „õiglaselt” jagatud ja kontrolli all - infoga manipuleerides. Selline Maailm vajab kontrolli, sest mudeli sees, mudelis olijate poolt edastatud ja kasutuses olev info tuleb üle kontrollida – – õiget infot varjatakse, seda moonutatakse, et seda saaks mitmeti tõlgendada ning info ei püsi paigal - enese sõnad ja teod pannakse teise arvele või kaotatakse ära või keeratakse ümber – see on manipulatsioon meeltega - inimene ei näe seda, mida ta vaatama jäi - info moondub, kellegi varjatud vajaduste ja eesmärkide järgi.
Kui ei ole selge, kui ei ole kindel, mis on mis, siis inimene tunneb hirmu. Hirm on selge /avaliku/ kindla teabe puudus – jõud ja võimalused on selle käes, kes teab alguse tõde ja kelle võimuses on määrata mudeli tõde. Kontroll ja mäng infoga – kas enesel on, enese jaoks, õige roll, kui ei ole, kas see on saadaval, kas rollid on vajalikul moel jagatud, kas keegi tahab rolli ära võtta, mida ja kuidas rolli hoidmiseks peab tegema/ ei tohi teha. Sel moel on inimesel kindel ja sihipärane tegevus olemas ning ta ei tekita mudelis segadust - ta ei vali otsida taga ise ennast, Inimesena, sest ta vajab ennast rollina.
Lisaks sellele, et hoida inimest rollidemängus kinni, on kasutusel mudelimaailma mõjusaim infot edastav ja muutusi teostav ning mängijaid rollidesse kinnitav/ neist vabastav relv – tähelepanu. See on kindalt suunatud, nn ühise eesmärgiga teostatud vaatamine ehk rollidemudeli tõe ja nimetuste esitamine - see võib nõrgema inimese viia erinevate meeleheitlike tegudeni ning ka enesetapule lükata siis, kui inimesel justkui ei ole enam olemas iseennast, Inimesena, ja ta ei ulatu selle iseendani, kellena ta ennast teab/ tahab olla - talle ei anta seda rolli, mida ta mudelist vajab.
Marianne
06.05.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar