Hoolimata ilusast algusest või headest plaanidest tuleb ette, et enam ei taheta või osata teineteist mõista. See toob endaga kaasa lahti laskmised ja lahti ütlemised. Jäetakse vahe vahele – teineteist eraldav maariba, mida enam ei ületata, jääb nähtavalt vahele.
See, kes on saanud haiget. See, kes tunneb ennast hüljatuna. See, kes näeb ennast ohvrina. See, kes soovib mõistmist ja otsuse tunnustamist. See vajab tuge ja turvalisust – ainult oma. Vajatakse teadmist ja kogemusi, et see, kes tegi haiget ja ülekohtune oli, ei pääse enam ligi – kordamise võimalus on välditud.
Kui kaks astuvad lahku, siis ümbritsejad valivad pooli. Mõned jäävad, ise soovides või ehk ka sunnitult, mõlemaga, kuid enamus valib välja selle ühe, kellega suhtleb ja läbi käib. Selline tegutsemisviis näib loogilisena, kuid samas ka ebaõiglasena – tuttavat ja turvalist maad jääb eraldunu/ eraldatu ümber vähem järele.
Need, kes tahavad või olude sunnil peavad mõlema poolega edasi suhtlema, seisavad keerulise ülesande ees. Malemäng ja üllatuste võimalus – kuidas käituda ja koos olla, mida, millest ja kui palju, kellele rääkida või rääkimata jätta. Kuidas olla õiglane ja suuta olla tundeid äratamata.
Inimese laiendatud Mina – perekond, sõbrad, tuttavad – see, mis on ja alles jääb, peab olema turvaline. Kui see sõber või lähedane, kes on oma, suhtleb ja kohtub ka teise osapoolega, siis see info tekitab ärevust ja pinget. Tahtmine on protestida ja ära keelata – lõpetada. Selline võimalus näib eluohtlikuna, sest vale pääseb liiga ligidale – justnagu juba puudutab, kui astub sellele maale, mis on nimetatud enese omaks.
Sellise võimaluse olemas olemine ja teadmine, selle reaalsest teostumisest, näib kahandavat turvalisust ja tundub hirmutavana. Puudub teadmine, millisena nn oma jääb alles. Ei ole kindlust, et turvaline maa jääb alles. On hirm, et oma võib liituda valega ja seega kaduda. On ebakindlus ja on kaitsetus – ei tea, mida see endaga kaasa toob – millised on tagajärjed.
Marianne
02.09.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar