Käies Maailma sees ringi, kohtudes ja kohates, alustades ja jätkates ning vahel ka lõpetades, kogutakse ja antakse olemas oleva kohta infot – nähtavat, varjatut, alateadlikku, oletatavat, tõlgendatut, tunnetega vürtsitatut. Kui ei keskenduta, see tähendab, et ei pöörata tähelepanu infole, kui suurusele, vaid suunatakse oma tähelepanu enese või teise tundele, siis sellel tasandil ka asutakse ja sellest lähtuvalt infot töödeldakse.
Ise olemine, ise toimimine, on info. Kohtutakse erinevate ja asutakse erinevates info väljades. Jagatakse ja kohtutakse infoga toimimise, otsuste, tunnete, sammude, tegude ja olemas olemiste põhjustega. Infoväljas elamine – saadakse, võetakse vastu ja jagatakse infot. Kardetakse välja anda seda infot, mis saab näidata valena/ veana ja mida saab vastu ära kasutada. Tahetakse, et nähtaks sellise infona ning tahetakse omada ja jagada seda infot, mis tõstab ja hoiab – mõistetakse, tunnustatakse ja laseb heas valguses paista.
Just sellepärast ei taheta minna ega olla seal ning nendega ühes, kus puudub oskus, omadus, mis tagaks või nn omad, kes näevad tunnustavalt ja toetavalt. Kui ikkagi tuleb minna ja ühes olla, siis ollakse pinges ja ärevil – nähakse ja seega vaadatakse – ei teata, millise tundega ja seega ei teata, millised saavad tagajärjed olema. Kui on kogemused ja uskumused, mis näitavad ennast vähemana, siis oleks parem, kui ei nähtaks, kuid kui ikkagi vaadatakse, siis tuleb kindlusta õige tähelepanu – püüda olla õige.
Keegi ei ole alles tänasest olema saanud – enese olemas olemisest on erinevad jäljed olemas – info enese sees. Tagajärjed on tulnud enesel kanda. Uskumused on enesest sündinud. Tunded on enese poolt ellu äratatud. Erinevad põhjused, et miks sai olema.
Inimene teab, et tema ei taha, st ei tohi, sest on eluohtlik, olla koos, seotud või sõltuv sellest inimesest, kes kasutab, temale teada olevat ja laiemalt olemas olevat, infot relvana ja kaitsekilbina. Kes varjab olulist infot. Kes valib, kellele, kuidas ja mille eest infot jagada. Kes keeldub vajalikku infot andmast. Kes takistab vastust ja lahendust otsimast. Kes ei oota ära kõigi osapoolte infotöötlust. Kes ei küsi infot lisaks, et mõista. Kes ei kuula ega peatu, et kuulata, mida öeldakse. Kes jätab jagamata ja vastu võtmata info, mille teada saamine hoiaks suhte tervena ja töötavana. Kelle sammud ja otsused saavad tehtud enne, kui on olnud olemas info, mida ainult teine osapool saab anda.
Info valikuline töötlus ja kasutamine toovad kaasa vale, valed, valed tulemused. Laps jahmub, kui ta adub, et tema vanemad teevad nii, ka tema õpetajad/ kasvatajad teevad nii, ka tema õed, vennad, kaaslased teevad nii, ka Maailm teeb nii ja ka tema ise teeb vahel nii – töötlevad, vaatavad ja jagavad infot valikuliselt – vastavalt enese vaatenurga vajadusele. Info valikuline töötlus ja kasutamine tähendavad, et ei ole selgust ega ole võrdsust. Osalise jaoks tähendab see ebaõigete ehk ebaõiglaste otsuste tagajärjede kogemist, toob kaasa võimetuse muuta enese positsiooni ja enesele vajamineva saamist/ tagamist sellises suhtes.
On olemas info ja on olemas tundeinfo. Kuid, kui tunne on mängus, siis muusad vaikivad, sest kahurid kõnelevad. Kui esimene info äratas tunde, siis on valitud vaatenurk, millest info edasine töötlus jätkub – nähakse kinnitavalt, jagatakse reageerinuna, tõkestatakse edasine kontakt. See tähendab, et ei ole astutud välja ega kõrvale ega vaadata kogu infole otsa – ka iseendale. See tähendab, et kasutatakse tervikust seda osa, mis toidab ja tõendab tunde olemas olemist. See tähendab, et ollakse suletud kõigele sellele, mis võiks tundest tulenevaid otsuseid muuta – näidata olevat teiste nurkade alt.
Kui inimesel puudub vajalik ja oluline info, siis ta ei saa õiglaselt – kõigi osa pooltega arvestavalt - otsustada. Kui temaga ei jagata vajalikku ega olulist, siis ta ei saa vastutada kõige olemas oleva eest. Kui tal jääb osa olemas olevast infost puudu, siis ta võib ja saab selleks, et teha oma samme, oletada ja järeldada, kuid see tähendab, et tulemus ei pruugi olla kõigile ega kõige jaoks hea.
Valides tunded on info jagamine ja vastuvõtmine moonutatud. Teadmine – selline inimene, kes jätab olemas oleva olulise ütlemata ja teadmise vastu võtmata, on ohtlik - too ei pea oluliseks – too ei hooli ühisest tulemusest, sest enese tunne on kestev minevik, olevik ja tulevik ühes. Too elab, kui peeglitagusel maal – oma tundepeeglist peegelduvas.
Kerge on minna mänguga kaasa – tunda ka enese või teise tunnet – reageerida vastu või eemale. Kuid, kui teha enesega tööd – ikka tõsiselt teha, siis sel hetkel, kui kogetakse ja tuntakse endas, nähakse ja tajutakse endas, siis millise info see iseendale annab – iseenda kohta. Millise info saab ise endast välja lugeda – mõista iseenda tagamaid.
Sageli ajendab inimest vaikima, valima ja eirama - soov, et saaks parem - parem olnust või olevast. See on hirm kohtuda iseendaga ja tagajärgedega iseendale. Kuid inimesel on vastutus võtta vastu see info, mida talle antakse ja anda välja see info, mida ta tahab varjata, et saaks / oleks kuidagi või midagi parem - ei peaks kogema ise ennast. Kuid iga vale toob kaasa kellegi jaoks vale tulemuse - loogiline ju.
Marianne
06.09.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar