luulelugu
Lumi
palavusest higistas,
vee
endast välja pigistas,
vee
all end jääks muutis,
nii
sooja eest ta peitu puges.
Vesi
lompe kasvatas
kuni
kogu Maailm lainetas.
Läksid
kummikutes teele
astusid
sinetavale veele,
üks
samm ja teine ka,
lirts
ja lärts, kuid siis
käis
kõva plärts.
See
polnud üldse ime,
et
püsti Sa ei jäänud,
sest
jää ju oli libe.
Vee
jäine kallistus
Sind
ootamatult hammustas.
Sa
küll ei tahtnud
talvel ujuma
minna,
kuid
nüüd saad panna kirja
uue
aasta esimese teona -
Sina
oled talisupleja,
kes
ühes riietega
suplemas
käis juba.
Marianne
01.01.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar