Sageli imestab või kahetseb inimene tagantjärgi, et kuidas tema küll sai nii teha, nii öelda, nii mõelda, nii valida, selline olla. Inimene kogeb enese tagajärgi ja otsib neile põhjust. Inimene süüdistab kedagi või midagi või vajab süüdlast, et mõista enese ja Maailma kokkupuutepunkti. Miks on olevik haiget tegev ja ebaõiglane? Miks see ei ole soovide kohane? Miks peab olema kaotaja – millestki ilma jääma, midagi ära andma, valet kogema? Inimene otsib seda kohta, kus sai tehtud viga. Vastuse leidmiseks tuleb vaadata, kuidas ja miks mindi teele.
Inimene on kui lokaator, mis püüab ja võtab vastu signaale ümbritsevast ning ka iseendast. Inimene kompab iseenda tundeid, kaalub ressursse ja lähtub enese vajadustest/ soovidest. Inimene hindab, vaatab ja kuulab neid, kellega ta suhtleb ja seda keskkonda, milles ta asub. Kõik saadud info on oluline, sest iga algus, iga järgnev samm, iga valitud tunne ja tehtud otsus tähendavad info töötlemise tulemusel saadud pidepunkte, mille alusel ja raamides edasi toimetatakse.
Kuigi saadaval olev info on inimese käeulatuses, et võta ja kasuta seda teadlikult, siis on inimene üks huvitav mutukas, kes läheneb olulisele üsna kergekäeliselt või lihtsalt „unustab” vajaliku teabe - „Ah, mis siis! Küll ma kuidagi toime tulen. Saan hakkama. Vaatan hiljem.” Loomulikult aitavad selge info moondumisele kaasa ka erinevate tunneteprillide ninal hoidmine – „See peab ole nii. Ta mõtles kindlasti seda. Mina tahan/ vajan sellist olevikku, tulevikku. See on minu jaoks vale – ma teen selle ümber või ma ei vali seda näha!”
Inimene lausub, ennast edasi julgustavad, sõnad, kuid tegelikult ei mõtle ta sellele, mida tegelikkus endaga kaasa toob – teekond tuleb ju ise astuda ja osaks saavad kogemused vahetult kogeda. Mõte sellest, et küll kuidagi kujuneb ja kindlasti sujub, toob kaasa õnnestumisi, kuid ka valu ja pisaraid – vastakaid tundeid – ei muutu, ei muudeta, ei saa teha muutust – on see, mis ja kuidas olemas olnud infos kirjas oli. Valikuline ja valitud vaatenurkadega info töötlemine toob kaasa segadused ja nn valed tulemused.
Info on kui piiritletud rannajoon, kuid ka künkad ja orud ning teed ja takistused ja samuti hämarad metsad ning sügavad veed. Mis oli, see on - on inimeste uskumused, harjumused, oskused, soovid, vajadused, otsused ja ka varjatud jõujooned – need on need, mida inimesed ei taha või oska eneses muuta. Selline info on kui maakaart, mida teiste inimestega jagatakse, kuid sageli ei taha nood võtta vastu seda, mida neile näidatakse – tahetakse teistsugust – teistmoodi ja seda, siis ka nähakse. Oma soovnägemuse ja/ või käega löömise järgi inimene oma valikuid valib ja samme astub – ikka sinna, kus ta rada näeb olevat, vältides seda, kus sood ja takistused peaksid asuma.
Oma valiva valiku tulemusena saab inimene kogeda kokkupõrkeid ja tunnetesohu eksimisi – seinad on ees ning tee kadunud. Kolada mööda kiviseid oru põhju – teele kõrvu kõndima ei mahuta, kohta ei ole jäetud. Suutamatust muuta oma elu ühises – teine ei muutu ega muuda end. Valu ja pisaraid. Süüdistamisi ja süüdi olemisi. Enese ära kaotamist. Jne. Inimene ei saa aru, miks ta uskus seda, mis arvas tõese olevat – miks ja kuidas ta nii rumal oli.
Inimene tõestas ise ennast - ei kuuldes ütles, et küll ikka tahad ja lisas taldrikule veel ühe tüki. Tegi eest ära – võttis vastutuse kanda. Sundis tegudele või vaikima. Jättis enese kohta vajaliku info välja ütlemata. Pööras pilgu valelt ära. Esitas nõudmisi. Tundis ennast ära kasutatuna. Oli vale. Vaikis. Kannatas. Ootas. Proovis erinevat ja erinevalt, sest ootas vajalikke kogemusi ja õiget tulemust - need pidi tulema ja olemas olema täpselt sellistena nagu sobivaks töödeldud info lubas. Kuid selgus, et see tee tähendas kannatusi, üle elamisi, tänamatusega kohtumist ja enese ning teise tundeid – Appi – elu on üks kole koht!
Kõik vajalik oli alguses olemas ja lisandus teekonnal juurde – kuid, kuidagi ei tahetud uskuda seda, et teine ei hooli ühisest, et too on oma soovide eest väljas, et tolles ei olegi seda või teist omadust, et teine ei taha ennast siduda või vastu võtta seda, mida pakutakse, et teisel on hoopis teised plaanid ja teed jalge all, et ei olda sobivad ega sarnased – ühisosa ei ole – ei olda valitud rollidele rollipartneriteks.
Võta vastutus enese valikute ja sammude eest – tea seda Kes oled ja mida oled tegemas. Anna teisele õigus otsustada oma tegude üle ja jäta talle vastutus oma sõnade, olemise ja sammude eest. See, mis on olemas, on olemas – loe seda ilma soovide ja tunneteta – teadlikult.
Marianne
20.06.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar