Ei seda,
külmana kõledat,
vihma,
mis sajab alla,
üldsegi huvita,
mida tunnen mina,
mida tähendan mina.
Vihm sajab alla -
piisad kukuvad
minu pihta -
alla voolates
märjaks mu teevad.
On enese asi,
et õuele astusin,
et iseennast
ilma varjuta jätsin.
On vihm
ja olen mina -
me puutume kokku -
mina saan märjaks,
kui, teed takistades,
vihmapiisad
minule maanduvad -
mina jään ikka endaks,
kui vihmavesi,
see lõpuks,
rentslist voolab alla.
Marianne
17.06.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar