Silmad näevad
ja kõrvad kuulevad -
muster käivitub,
kui mind Maailm puudutab -
see minu vastu puutus
ja sellele puudutusele vastu,
mina,
reageerin tundena.
Minul on paha
iseendana olla,
minul on halb
iseendas olla -
ma ei taha
rohkem näha
ega lisa kuulda.
Ma tahaksin,
nii nähtu
kui ka kuuldu,
hoopis ära unustada -
olematuks mõelda,
olematusesse lähetada.
Mina ei taha
omada võimalust
olla võrreldav,
olla võrreldatav -
ise ennast,
Maailmas olevaga,
võrrelda.
See,
mis oli ja on
ei ütle
minu kohta
mitte midagi.
See,
mis oli ja on,
on elu,
mida mitmel moel
minu kõrval elatakse.
Keegi ei võrdle,
keegi ei tee
või jäta tegemata,
et või sest
mina ... .
Valiku koht
ja võimalus
teha töö iseendaga -
kas valida
vanadel radadel jalutamine
ehk mustrite kordused,
oma uskumused
ehk valitud vaatenurgad,
kunagised järeldused
ehk üldistused,
mis tehtud
valusate kogemuste järelainetuses
või peatun,
et kuulata ja vaadata,
olevat hetke,
olnust eraldi
ja esmakordsena
hinnata.
Marianne
13.05.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar