Ikka ja jälle on nii, et inimese sammud, tema olevas ajas, toovad kaasa ühte ja teist – alati ei ole võimalik kohe ja täpselt ja õigesti, kuid samas ei ole aega, et tagasi võtta või kohanduda/ kohaneda või teise tulemuseni jõuda, sest enne saab läbi või muutub või võetakse vastu otsus, mis teostatakse.
See tähendab, et olevast saab minevik, mida ei ole võimalik muuta, kuid selles minevikus jäetud jäljed juhatavad inimeseni – iseenda sammudel on tagajärjed. Alati ei jää möödunu maha selguse ja tasakaaluga – sellest tulevad kaasa ülesanded, mida inimene, ise, endale täita annab. Ülesannete eesmärgiks on - suutmata muuta minevikku, muuta olevikku nii, et enese tagajärjed ei muudaks enesega seonduvat ja enesele osaks saavat.
Siis, kui inimene kogeb ärevust või paanikat, siis on üsna tõenäoline, et see on koht, milles tal on kaks või enam ülesannet korraga käsil. Ärevus ja paanika lähtuvad sellest, et need ülesanded ei ole omavahel kooskõlas – neid ei ole võimalik üheaegselt täita, sest need suunavad inimest vastupidistele radadele – inimesel tuleb valida, kellena ja mille jaoks ta oma sammu teeb.
Hirm, potentsiaalselt enesele osaks saavast ja võimalikuks osutuvast enesega juhtuvast, annab teada, et olukord on ebaturvaline ja sellest tulenevalt tuleb midagi ette võtta – inimesel tuleb anda endale juhised, kuidas saavutada turvatunne ja anda endale informatsioon, et oht on möödas.
Ärevus ja paanika on ise ennast takistavad seisundid ja aju lühisesse laskmise variandid – vastandlikkus tähendab, et ei ole ühte ja selget juhist ning seega ei saa midagi konkreetset ette võtta – kõik variandid on valed või teostamatud või samaväärsed – midagi olulist kaotatakse ja seda ei saa enesele korvata.
Ärevus takistab magama jäämist ja magamist, kuigi on uni ja on väsimus ja on võimalik magada. Ärevus ei lase keskenduda – mõtted on hajevil ja suunduvad, kontrollimatult, ennast häirivate teemade rajale. Ärevus teeb võimatuks lõõgastumise – ei ole võimalik rahus olla ja paigal seista – inimene peab andma endale mingi tegevuse, mis annab tema, kontrollimatult kasvavatele ja segadusi tekitavalt kuhjunud, emotsioonidele füüsilise väljenduse ja/ või suunab tema tähelepanu, mehhaanilisel/ füüsilisel teel, teisale.
Ärevus sunnib, jätkuvalt, möödunusse tagasi vaatama – inimene ise hindab ennast ja kontrollib üle oma samme – millised sammud ta jättis teele ja mis on nende tagajärjed - kas ta jättis midagi olulist tegemata, kas teda oli liiga, kas ta oli vale, kuidas teda kogeda oli, kuidas temasse suhtuti – millist informatsiooni tema kohta, temale endale, teada anti või teistele edastati. Inimene tegeleb enesele osaks saava tuleviku ette kujutamisega ja teiste inimeste otsuste/ valikute ära arvamisega.
Inimene käib üle, enese poolt, välja öeldud sõnu ja vormib neid uuesti ja teistsugusel kujul, et anda edasi oma tegevust ja valikuid selgitavat ja põhjendavat ja õigustavat informatsiooni. Ta kuuleb vastu öeldud sõnu ja näeb endale pööratud pilke ja vaatab teise poolt tehtut, et veenduda enese valikute õigsuses – need on olnud enese infoga kooskõlas või teise poolt põhjustatud. Enese sees proovib inimene veenda seda teist, et too ei olnud erapooletu ega asjakohane – tolle teise motiivid ja eesmärk on see, mis ei lase inimesel õige olla.
Ärevus kasvab üle paanikaks siis, kui kõik näib olevat vale ja mitte midagi sellest informatsioonist, mida inimene ise endale teada annab, ei säästa teda olema saavast ega päästa teda ära tema reaalsusest – kõik nähtavale toodu ja kasutusele võetu viitab tagajärgedele, mida inimene ise ei saa muuta ega teiseks teha – tema olev muutub – temaga seonduv muutub ja tal ei ole anda endale lahendust ega väljapääsu.
Hirm, mis avaldub ärevuse ja paanikana, tähendab, et inimesel ei ole selget ja kindlat Mina olemist – temal ei ole ühest ja pidavat pinda jalge all. Selline seisund näitab, et ollakse inimeseks olemise ja rollide Maailma vahele pidama jäänud ja inimene vajab rollide Maailmas osaks saava muutuse, kui enese kaotuse, vältimist.
Inimene ei kaota oma põhirolli, mis teda teis(t)ega ühte seob, kuid ta kaotab mingi liite või nimetuse, sest tema kohta võetakse kasutusele teistsugune liide/ teine nimetus, kui info edastus – Sina oled selline ja seda selline olemist, Sinu poolt astutud sammude tõttu, ei ole võimalik enam muuta. Info salvestati infobaasi ning see saab järgneva aluseks ja väljenduseks.
Hoolimata sellest, et põhiroll jääb alles, sest seda ei saa keegi väärata, on see muutus kogetav põhirolli kaotusena, sest inimesena olemise vabadust piiratakse, tema võimalused, ühes olles ja ühes olemise suhtes, muutuvad ja tema suurenenud kaugus teis(t)est kaotab turvatunde – ta on, kuid tema ei ole enam, samal moel, oluline – tema võib ka olemata jääda – tema tegelikkusega seonduv ei ole oluline, sest tema põhiroll ei ole enam argument – uus ja kasutusele võetud info määrab ja põhjustab.
Ärevus ja paanika tähendavad, et inimesel puudub teadmine – milline roll on temale kätte saadav, millisesse rolli teda surutakse, millises tal olla ei lubata, millisena teda nähtavaks tehakse. See kõik räägib sellest, et tema ei kontrolli olukorda – temaga seonduv sõltub, kellestki teisest – sellest teisest, kes omab suhet, mis põhineb rollidel, kuid milles puudub inimeste tasandi ühendus – inimene ise ei saa seda suhet endale tagada – ühine ja ühes olemine sõltuvad teisest.
Enese kaotuse hirm tähendab, et inimene püsib emotsioonide poolt loodud pinnal ja liigub kaasa nende lainetuses - ta kardab enesele osaks saavat ja iseenda kaotust – Mina ei saa, Mina pean, Minul ei ole, sest Mina enam ei ole. Hirm sunnib inimest otsima tõendeid ja argumente selle kohta, et tema on enese vääriline ja iseendana olemise jaoks õigustatud subjekt – tema peab saama ise ennast vajamineval moel kogeda, nähtavaks teha ja olema, sellisena, teis(t)ega ühte olema lubatud.
Rollide Maailma lahendus – selleks, et iseendaga seonduvat muuta või muutust vältida – st endale vajaminev roll saada/ oluline roll alles hoida – inimene peab, midagi ja kuidagi, tegema, et tõestada ära enese olulisus ja väärtus – tema peab kasu tooma ja tema peab oma olemas olemist õigustama – ta peab, kellegi teise poolt vaadatuna ja kontrollituna, õige rolli liite/ õige nimetuse, kui rolli vääriline olema.
Selle ülesande vastas poole ülesanne - inimene vajab enese valiku vabadust/ aega enesele/ enese infoga kooskõlas olemist ja enesele vajaminevat muutust, kuid see tähendab, et siis tal ei ole ette näidata kasu toomist ega enese tõestust. Enese valinuna ei saa ta enesele vajaminevat rolli tagada – tal jääb üle vastu võtta see, mis ja kuidas teine otsutab. Inimese jaoks, kellele on oluline seotus teisega, on enese valimine välistatud.
Kohas, kus tõuseb üle dilemma – Mina pean, sest mina vajan ise ennast, kui rolli/ Mina tahan, sest mina olen Mina - rollidest väljaspool olevana – tuleb ise ennast üles äratada ning lõpetada ärevuse ja paanika seisundid, kui olulise otsuse tegemise vältimine, selleks, et lükata oma valikut ja järgmist sammu edasi või teostada ennast, mingil moel ja läbi mõtlematult, lootuses, et see lõpetab järjest talutamatuks keriva pinge.
Oluline on mõista, milles enese ahistus seisneb ja teha vahet, millest enesele antud ülesannete erinevus lähtub – kas tegemist on rollide vahelise ühenduse või inimeste vahelise seotusega, mis ootab mõtestamist ja olemas oleva korrastamist.
Kui see on rollidel ja nende liidetel põhinev ühendus, siis see ei ole koht, kuhu on võimalik inimesega seonduvat ja isiklikku, kui rollide välist, sisse tuua ja sisse segada – see põhjustab korratuse ja enesele osaks saavad tagajärjed. Kui see on inimestena seotud ühendus, siis see on koht, kus saab enese ja ka teise, kui inimesega seonduva, välja tuua ja sellele on olemas koht ja aeg, sest selles ühenduses, see on oluline.
Inimest, tema enda ja kellegi teise rollidele vastavust ja rollide jooniseid üle vaatama sunnib enese kasutuses olev seletus – Kui mina ise oleksin olnud teistmoodi, siis oleks praegu teisiti/ siis ma ei peaks kartma enese tagajärgi. Ebakindlus tähendab vajamineva informatsiooni puudust või olemas oleva vastuolulisust – inimene ei tea ega ole kindel enese olulisuses teisele ja läheduse astmes teisega – see ei ole üheselt ja selgelt paigas, sest see muutub ja ka kaob.
Ilma selgete juhisteta ja isegi ka siis, kui need on olemas, inimene ei tea, kui palju temast on/ oli lubatud, soovitav, õigustatud – tema kogemused ütlevad ette, et temal ei ole luba eksida, temale ei jäeta aega tasakaalustamiseks ega kohandumiseks ega parandamiseks – tema peab olema kohe – temale teist võimalust ei anta. Tema sammu ja valiku ja olemisega nähtavale toodu on info, mille alusel pannakse temaga seonduv paika ja see jääb sinna – muutumatuks ja parandamatuks.
Rollide Maailmas mõjub rolli vahetus ukse sulgemisena ja on kogetav kauguse suurenemisega – uus roll kaotab senise, sest muudab olemas olevat. Suhted, mis põhinevad põhirollidel, kuid milles ollakse teisendatud rollidena, ei tähenda lähedust ega anna kindlust ja neid ei ole võimalik kogeda turvalisena – rollide vahetus ja kaotus muudab enesega olevat ning ära olnut ennast ei saa enam tagasi – teine ei vali olla sellele rollile partner ega teha sellisena inimest nähtavaks.
Iga kasutusele võetud roll annab ja lisab infot - Sina oled selline/ Mina olen selline – olemiste kohta. Iga - Mina olen selline - on infobaas inimese kohta – tema on selline ja tema ei muutu, sest tema oli sellisena ja tegi seda. Kasutusel on nii see – Mina olen selline – millega inimene on nõus ja millisena ta olla tahab ning samas on olemas see – Mina olen selline – mis ei ole temale vastuvõetav või iseendale sobiv – see on teis(t)e kasutuses olev info, mis hoitakse alles ja tuuakse välja siis, kui on aeg rolle kindlustada või endale tahta.
Rollid järgivad inimese teekonda, kuid need on temast lahus – tema kasvamine, muutused ja mõistmised, inimesena, ei lähe arvesse, sest rollid on piiratud ja selgesisulised – need on kõigile üheselt mõistetavad ja neid järgima suunavad – võta kanda ja ole sellisena – siis, kui Sina oled sellina, siis Mina saan olla selline.
See koht/ koos olemine, mis kohandub ja muutub ette tulevaga ning arvestab olulise ja vajaminevaga, kasvab inimes(t)ega ühes. See koht/ koos olemine, mis ei arvesta kõigi osaliste ega tegelikkusega, põhineb rollidel ning on kellegi Minu Oma, mida teis(t)el ei ole võimalik kujundada ega muuta – ollakse kasutatav osatäitja teise loos.
See koht/ koos olemine on selle inimese oma, kes omab seda suhet – see ei ole kahe võrdse ja samaväärselt olulise inimese koos olemine, vaid see põhineb ühe osapoole otsusel – on siis, kui tema selle valib – ei ole seda siis, kui tema seda ei vali. Mis siis, et tegemist on põhirollidest tuleneva suhtega ja veresidemest tuleneva seotusega – seda ei ole võimalik teostada ega kogeda, kui see teine seda koos olemist teostama ei ole nõus – tema ei vali inimest, tema valib rolliteisendite alusel.
Ei ole vahet, millise koos olemisega tegemist on - inimene ei kao ära, inimene kohandub, inimene valib sammud, inimene elab üle ja lahendab – möödunu aitab mõista ja kasvada inimesena – möödunut on võimalik kasutada enama loomiseks olevas – see ei tee möödunust lõksu ega häbi, sest selles on näha inimesena kasvamise teekond.
Suhe ja seotus, mis põhineb rollide teisenditel, tähendab, et inimesena olemine ja inimese nähtavale toomine kaotab koos olijate läheduse ja toob, enese nähtavale toonule, kaasa tagajärjed – rollist ilma jäämise, rollis olemise võimetuse, rolli vahetuse. Põhjuseks on see, et ta astus teisele liiga lähedale - ootas ja vajas teiselt enamat, kui too oli valmis andma – ei võimaldanud enese kasutamist – ei lasknud mängul samal moel jätkuda.
See tähendab, et inimene kaotas selle, mis temale oli antud rollide mängus, kuid see ei olnud seesama, mida tähendas mängust väljas olemine – temal ei ole seal seda, mida ja kuidas temal ei ole kunagi olnud - mängija ei vali inimeste tasandit, sest tema on huvitatud mängimisest – seega valib ta endaga ühte selle või need, kellega ta saab rollides olevana ja rolle vahetavana nähtavaks tegemist kogeda – kontrollitud moel - Mina olen selline – enesele tagada.
Rollide Maailmas ilmneb inimesel vajadus, et temaga seonduvad lood oleksid üheselt selged ja paika pidavalt ja püsivalt kindlad – see tähendab, et ta vajab inimestena olemist ühiseks aluseks – temal, kui inimesel on väärtus, mida ei ole vaja tõestada ega millele üle kinnitamist oodata – teda ei vähendata ega sunnita ennast vähendama, et sobituda rolli ja olla kontrollitav.
Inimeste Maailmas on vigade parandus võimalik ja enesega seonduv, vastavalt tegelikkusele ja inimese vajadustele, muudetav – ta ei pea olema kohe ega vastama, kellegi teise tingimustele - see on teekond, mis ei ole mõeldud läbi saama ega lõppema - eilne ja homne ei tähenda eraldi seisvaid suurusi ega lõpetatust ja kättesaamatust, vaid ühte osa tervikust.
Rollide Maailmad kõnnivad inimestega kaasas nende mineviku tõttu - need on kohad, kus inimesed võimaldavad endale möödunu läbimängimisi - siis ja seal nad ei saanud olla, mingil kindlal moel, Mina olen selline - kuid nüüd nad saavad.
See - Mina olen selline - on möödunu muutja - kui inimene oleks oma möödunus olnud selline, siis ei oleks tema osaks saanud ja tema kogema pidanud - kui inimene on olevas selline, siis tema möödunu ei kordu. Inimene, kes jääb vältima möödunu kordust, vajab enesele turvalist Maailma - see on see koht, kus tema saab olla kindel ja kontrollitud - Mina olen selline.
See - Mina olen selline - on möödunu muutja - inimene oli siis ja seal selline, kuid tema sellisena olemist ei tunnustatud ega nähtud - teda tehti nähtavaks ja koheldi teistsugusena. Seega hoiab ta oma - Mina olen selline - olemisest kinni ja ootab sellisele iseendale tunnustust ja iseenda sellisena kohtlemist. Mis siis, et see olevas ajas tõsi ei ole - tema on ühendanud ajad ja vajab enesena olemist ning keeldub seda rolli, kui endale kuuluvat Mina ja samasugust tähelepanu, kellelegi teisele andmast.
Kui selle Maailma sees on olemas see keegi, kes möödunus põhjustas valusa kogemuse või oli selles osaline, siis see keegi ei ole olevaga kooskõlas ja temale ei anta võimalust muutuda - see keegi on vajalik konkreetsena - Sina oled selline - sest see on inimesele olulise - Mina olen selline - üle kinnitus. Sellele teisele ei ole, selles loos, kohta inimesena - teda kasutatakse vahendina.
Selline Maailm on suletud koht, sest ka enesele Mina olen selline olemist vajav ei ole selles kohas inimesena - seda on ta mujal - enesele kuuluvas Maailmas ja enese poolt dikteeritud Mängus on ta võimendatud Mina olen selline. Kuid, kui see on üks ja ainus koht ja viis, kus temaga koos olemine on võimalik, siis see on vägivaldne ja vähendav koos olemine ja elamine - see ei ole suhe ja lähedus, mida enesest teadlik ja ennast väärtustav inimene enesele valib - nii raske ja võimatuna, kui see ka näib - sellest suhtest tuleb välja astuda ja seda seotust ei ole eluterve teostada.
Marianne
25.06.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar