Inimeste vahelise kauguse ja nende suhte tegelikkuse näitaja on see, kui enesega ühes olijale ei anta teada ja tema eest varjatakse ja temale keelatakse informatsiooni, mis aitaks temal, inimesena, selles suhtes, teise ja ka iseenda jaoks parem ja paremana olla.
Tegelikkuse näitaja on see, kui enesega ühes olijalt informatsiooni ei küsita, sellest keeldutakse ja seda nimetatakse valeks – ei soovita teada midagi sellist, millega peab arvestama ja millest tulenevalt peab muutusi tegema või takistusi kogema – enese piirides ja väljendustes ja võimalustes peab, teist arvestades, muutusi tegema.
Selline tegevus on keelduja ja vältija lahendus – tema senine on maksimum – ta on, kuid tema ise ei taha, kui tema ei vajaks või ei peaks. Kui tema enam ei vaja, sest saab mujalt või kaob vajadus - kui tema enam ei pea või leidub võimalus, kuidas kohustust vältida, siis ta laseb lahti ja läheb ära – see tähendab, et astub nähtavalt sellele kaugusele, kus ta on tegelikkuses seisnud. Seega ei pea ega vali ta rohkem, kui miinimum sellest, mis on vajalik, et tema vajaduste lahendus püsiks ja tema hea nimi säiliks.
Suhtest keelduja/ suhte kasutaja/ suhte lõksus olijaga koos olemine ja elamine tähendab seda, et - peatudes/ astudes edasi või kõrvale - ei ole teist enese kõrval ega samas. See tähendab seda, et teisele toetudes kohatakse tühjust. See tähendab, et ei ole üksteisega kohandumist ega enese tegelikkusest teada andmist – ei anta teada, kuidas saaks olla, arvestades teisega, parem – ei anta teada, kuidas saaks arvestada inimese mitte rolliga.
Sellel hetkel, kui soovida kindlust ja toetust, kui uskuda, et olev on tõsi ja suhe/ teine on enese jaoks olemas, siis tuleb karm äratus – saabub info, et ei olda sobiv ja lähedust ei ole, sest inimeste vahelist seotust ei ole ega ole olnudki – ühes olemine ja ühes tehtu ja ühes kogetu ei tähenda lähemat lähedust, sest inimeste vaheline vahe püsib samana või on ajas laienenud.
Vahe on inimeste vahel – lähedus on markeeritud rollidega, sest rollid on hoidnud suhet – rollijoonised ja neist kinni pidamine ja nende tõeseks uskumine annavad teada ja näitavad ette, miks ja mil moel ollakse koos. Siis, kui üks osapool muudab senist ja teeb ennast inimesena nähtavaks ning tahab iseendana nähtavale jääda, siis sellisest ühes olemisest ja koos elamisest keeldutakse – see on vale lähedus - toimuvat valeks nimetava vastusega suunatakse inimest õigele suhte tasemele tagasi – sellele rollide omale.
Sõltuvus – enesele vajamineva püüdmine ja tagamine – tähendab, et osaks saava tegelikkuses ei ole seda ega ole see see, mida väidetakse või nähakse selles olemas olevat. Enese ja suhtega seonduva muutuse teoks tegemise jaoks on vaja tähelepanu iseendale, kui inimesele. Inimene vajab tähelepanu, et edastada teisele inimesele sõnum - püsi õiges, meid kokku siduvas, rollis/ muuda oma rolli joonist ja selles väljendumist/ lõpeta rollide vahetamine/ lõpeta rollidesse surumine/ loo minuga inimlik kontakt.
Rollide tasandile püsima jäänud suhetes saadakse enesele tähelepanu - siis, kui olla vale, st rikkudes kokkuleppelist või kellegi teise mängu/ siis, kui maksta selle eest – andes teisele vajamineva rolli, olles sellele rollile partneriks/ siis, kui nõustuda tingimustega – mil moel ja kuidas olles saab teisega koos olla/ siis, kui vaikida iseendast ja teisest, kui inimesest, kes ise valib rolli ja selle väljenduse ning peaks võtma vastutuse enese valikute ja teoks tehtud sammude tagajärgede eest.
Rollide tasand tähendab, et olevat ja tegelikkust muudetakse ja moonutatakse, et see sobiks kasutusel olevate/ kasutusele võetud rollidega ja rollides oleva inimese eesmärkidega. See tähendab, et mängu tuleb vale ja varjamine – mis toob kaasa selle, et ei ole üheselt selge, mis ja kuidas ja miks ja kellena.
See tähendab, et kasutusel on vägivald ja vähendamine – inimesena olemise võimalusi ja vabadusi tuleb vähendada selleks, et ta mingile rollile vastaks ja ise ennast selles olevana näeks siis, kui ta ei nõustu temale jäetud/ temal oleva rolliga. See tähendab, et inimesel endal tuleb ise ennast vähendada ja rollile sobivaks muuta, et temaga koos olemist valitaks/ jätkataks.
Rollidel põhinev suhe tähendab, et panustatakse rollide täitmisele ja neile vastamisele, rollide vahetamisele ja nende alles hoidmisele, rollide pärast sõdimisele ja nende vastu võitlemisele. Tegeletakse ellu jäämise ja eluks vajaliku hankimisega/ säilitamisega – sõltutakse teisest.
See tähendab, et inimese alguse meetritel valitseb segadus – enesega seonduvas süsteemis on segadus - põhirollid on asendatud/ välja vahetatud/ ära võetud/ teisele antud/ ära kaotatud – enesele kuuluvat kohta ei ole ja iseendana olemas olla ei saa – kõik on ajutine ja kaotatav, sest kui kaotada ära ühendav roll, siis ei ole olulise teisega ühendust – teine valib ise, millise rolli, enesele võimalike hulgast, ta endale võtab ja kelle, tema ise, sellele partneriks valib – kõik olemas olevad ei sobi ja kõikide rollide partneriks olla ei taheta.
Kaotuse kogemus ja turvatunde puudus räägib sellest, et koos olemine on kohustus, mida täidetakse senikaua, kuni peab või seda vajatakse – siis, kui enam mitte, siis see ühendus kaob ära. See info on olemas, sest seda, mida on öeldud, seda on ka tehtud – see on teadmine, et see saab korduda ja suhe saab jäädagi lõpetatuks.
See on teadmine, et tegelikkuses ei seo, selle konkreetse inimesega, mitte midagi kokku – kui see inimene ütleb mingist kindlast rollist tulenevale suhtele Ei ja laseb sellest lahti, siis ollakse ja jäädakse üksinda ning enesele vajaminevast ilma, sest seda seotust ei saa asendada ega selles osaks saavat/ võimalikuna olevat ise enda jaoks korvata.
Sellise inimesega ühes olemine tähendab seda, et teine teeb tööd, mille eest temale palka ei maksta ja ta nõustub jätkama siis, kui teda õigena vaadatakse ja koheldakse ning talle õigel moel vastatakse – see on rolli andmine/ rollis nägemine/ rollis olevana kohtlemine – sellele inimesele vajamineva(te) Mina olen selline – üle kinnitamine. See - Mina olen selline - tähendab seda, et seda teist peab sellisena olemas olevana näitama ja tunnustama ka siis, kui tema ise seda ja sellisena tegelikkuses ei ole.
Ehe inimene ei mängi ega varja, sest see tooks kaasa segaduse ning olemas olevate võimaluste ja potentsiaali kaotuse – see inimene on olevas nii nagu see on võimalik – tema panustab sellesse hetke ja teisega koos olemisse, sest selles hetkes on ka teda – see hetk on kahe ühine – selles on tema enda sünd ja loovus sees – see on tema elu ja aeg, mida elada ja kasutada parima võimalikuna – iseenda, kui inimese jaoks – tema teab, et see valik toetab ka teist, kui inimest.
Siis, kui põhirollipartner/ suhtekaaslane teeb sama ja valib inimesega sama tasandi, siis sellest sünnib sünergia ja koos kasvamine. Kuid, kui selle inimesega, kes soovib jõuda inimese tasandini või näeb/ teab ennast seal olevana, mängitakse ja temale valetatakse, siis sünnib sellest kaos ja vastuseis – see on enesele koha vajamine ja enese oma kindlustamine – inimesed on võrdsed, rollid ei ole – rollide Maailmas ei saa olla teisel seda, mis enesele kuulub – see teine, kes tahab enesele samal moel ja tahab olla enesega samal moel, on oht, mis tuleb kõrvaldada või mida peab kontrollima, et vältida enesele kuuluva kaotust.
Kui inimest takistatakse ja keelatakse ning talle ei anta inimesena olemiseks, kõndimiseks ja väljenduseks võimalust – kui talle ei anta teada ega näidata, et inimene on põhi - rollid on inimese vastutus, valikud ja võimalused, mida ei pea kasutama selleks, et muuta ja vältida enesega seonduvat. Kui talle ei anta teada, et rollid ei ole olemas selleks, et kontrollida ja kindlustada endale seda, mis sõltub teisest ega ka selleks, et rolle vahetavana ja rollidesse peitununa, anda ära oma vastutus iseenda ja enesega seonduva eest – siis ilma vajamineva informatsioonita inimene kaotab iseenda – ta näeb ja teab ennast rollina, sest see on ainus viis, kuidas teda nähtavaks tehakse ja temale vajaminevat on võimalik saada ja kasutada.
Valedel põhinev seotus, milles varjatakse tegelikkust – inimene teostab ühes olemist ja näitab ühenduse olemas olemist, kuid otsib, samal ajal, lahendust, kuidas anda endale vabadus ja leida enesele kuuluvast rollist lahti ütlemise võimalus – eesmärgiks katkestada/ lõpetada seotus teise inimesega. See tähendab, et tema olemised ja valikud on mõjutatud tema tegelikkusest – ta varjab ise ennast, kuid see ei kaota teda ära – ta ei hoia seda, mida ta ei taha – tema ei hoia ega hinda seda, keda tema ei taha.
Inimene, kes ise valis endale rolli, on vastutav selle sammuga seonduva eest – inimese valik ei kaota ära teda ennast – tema, inimesena, on seotud teise inimesega – tema teostab seda ühendust mingi kindla rolli alusel ja temal on vastutus anda sellele seotusele oma toetus, sest tema valik ja jätkuv kohal olemine annavad teisele teada, et tema teeb seda – see on info, et tema on võtnud vastutuse, et see ühendus alles oleks ja toimiks parimal võimalikul moel.
Suhe ja seotus sellega, kes on kohal, kuid otsib olevast väljapääsu - tähendab sõltuvust sellest, kes suhte on lõpetatuks lugenud, sest tema dikteerib ja omab seda suhet – tema annab teada, kuidas selles saab olla ja mida sellest ei saa – tema seab paika piiri, millest üle ei ole võimalik astuda – tema ei luba endale liiga lähedale ega lase kõrvale astuda – tema kaotab ühte siduvat rolli.
Tema on see, kes vajab enesele rolle, mis teda teisest eraldavad ja toda kontrolli all hoiavad ning valeks nimetavad – vale teise jaoks ei pea ta kahte kokku siduvas põhirollis olema ega ka tollega samasse jääma ja toda teist, põhirolli kohaselt, tunnistama. Seega annab ta teisele teistsugused nimetused ja osutab teistsugused olemised - uued rollid, et too teine teaks, kellena teda nähakse ja koheldakse – need on põhjused, miks selle teisega teisiti ei saa ega ole teistmoodi võimalik kui see, mille piiride seadja ise endale valib.
See inimene, kes on seotud sellega, kes teda, kui põhirolli ja inimest, enam ei vali, tunneb hirmu ja üksindust, kogeb vägivalda ja vähendamist, tema osaks saab manipuleeriv käsitlemine ja temale valetatakse. See inimene püüab kohustada, seda teist, põhirollidest tulenevasse ühendusse astuma ning enesesse selle alusel suhtuma ja sellisena väljenduvana suhtlema panna. See ei õnnestu.
Tajudes erinevust ja kogedes segadust, on vajadus ühtse tõe ja selguseni jõuda – inimesel on vaja teada, kes ta on – miks tema ei saa, teisega olles, iseendana olla, kui kõik alused on selleks olemas – miks tema ei saa enesega seonduvat muuta ega parandada ega teisele lähemale astuda, kui teine on temaga samas ja tema jaoks olemas – miks teine ei näe ega tunnista teda sellena, kes ta on?
Inimene, kes kaotab ennast siis, kui temalt võetakse roll, mida ta iseendaks pidas – usub, et ta kaotas iseenda ega saa enam sellisena olemas olla, kuna tal ei ole oma rollile enam partnerit. Enesega aset leidnu põhjendus - inimene usub, et tema oli selle koha ja koos olemise vale osapool – tema pärast ei jätkunud ühine tee – tema ise on põhjus, miks ei ole võimalik koos olla – temas peitub vastus, miks teda möödunuga samal moel enam ei kohelda ega olemas olevana nähta.
Enese valeks pidamine tähendab informatsioonide erinevust – enesel olemas olev ja senise rolli partneri kasutuses olevad infod ei lähe omavahel kokku – inimene ei saa valida seda ja samal moel, mida ja kuidas valib teine või valivad teised. Enese tões seistes ei anta talle selleks võimalust või tema ise ei ole nõus temale võimalikuks osutuval moel.
Inimene, kes tahab jõuda inimese tasemel püsiva ühenduseni, ei ole nõus rollide mänguga – ta ei ole nõus inimest vähendavate rollide kasutamisega – omades põhirolli, annab ta inimesena parima, et selles kasvada. Teisega seotuna olles saab ta seda teisega koos teha – mõlemad ühendavad energia ning sellest saab jõud ja tugevus, kuidas eneses avalduvat ja ühises ette tulevat lahendada ning ühiselt edasi astuda.
Rollide Maailmast välja kasvaval inimesel kaob ära nende inimeste toetus ja nende inimestega koos olemise võimalus, kes olid temaga seotud läbi teisendatud rollide – ühendus võis ja sai olla põhirollide/ suhterollide põhine, kuid tegelikkuses oli see mäng ja kohustus – inimesed olid mujal – see oli koht, milles nad pidid osalema st rolli täitma, kuna neid oli selleks kohustatud või nad vajasid/ kasutasid võimalust, et saada sellest koos olemisest kinnitust enesele, kui rollile – seal ja selles oli olemas see keegi või miski, kes/ mis neile vajamineva rolli andis – osaks sai tähelepanu - Mina olen selline.
Rollide Maailmast välja kasvav inimene ei mõista eneses toimuvat ja enesega seonduvas aset leidvat– ta ei saa aru, miks temale vajaminev tulemus, teada olev informatsioon ja sellest teada andmine ei tähenda muutust ja korrastumist – olemas oleva ja tõese infoga kooskõlla jõudmist.
Miks – kas mina olen see, kes saab tegelikkusest valesti aru – miks mina ei nõustu – mis minuga on valesti? Miks teised sama ei näe ja sama ei vali – miks teised, valedel alustel, kellegi tähelepanu poole püüdlevad - lähevad kohale, nõustuvad aset leidva ja osaks saavaga ning teostavad ühes olemise ilma, et see neid häiriks või nad midagi ette võtaks – nad on nõus vähendamise ja vägivallaga, kuid nad ei otsi vastuseid ega näe lahendusi?
Enesel olevate andmete alusel ei ole põhjust ühes olla ja kokku saada – on teadmine, et see ei ole turvaline, sest ei saa olla iseendana – ühes olla saab läbi iseenda vähendamise, enesele antud/ jäetud rolli vastu võtmise ja enesest loobumise – ühes saab olla seda suhet omava/ sellesse koos olemisse lubaja loa alusel – too seab tingimused, kontrollib vastavust ja nõustub ühes olema või keeldub sellest. See ei ole võrdsus, vaid teise poolt juhitud mängu sobitumine ja selle sobivuse üle kinnitamise vajamine.
Enesele, kui olulisele rollile, kui iseendana olemisele ja sellele õigusi omavale, kinnituse vajamine – toob inimesele kaasa vajaduse kokku saada ja koos olla sellega, kes teda enesele sobivaks ei tunnistanud ja enesega kokku siduvast ühendusest välja jättis, kuigi oli selleks kohustatud – oli olemas seotus, mida ei saanud eirata ja teiseks teha.
Seal ja selles, samas kus teine oli, oli enesele koht olemas, kuid seda ei saanud enesega kooskõlla viia ega enesele kindlustada – sellel kohal olemine ja selles kohas osaks saav sõltus teisest – olemine ja valimine sellisena, kuidas teisele ei sobinud, tähendas üksindust, eraldatust ja välja jäetust – rollisideme kaotus/ selle teostamise võimatus võrdus enese kaotusega – puudus enesele – Mina olen selline - vajaminev tähelepanu.
Sellisel moel kogetud ühendus tähendas seda, et teine ei valinud ühendavat rolli inimeste tasandile viia – see jäi rollidele põhinema - see tähendas, et inimeste vaheline lähedus ja selle läheduse astme muutmise võimalused jäid ära. Vajadusest saadetu ei saanud sellest vahest aru, sest tema oli teistsuguse valiku teinud ja lähema läheduse valinud – match jäi sündimata.
Rollide Maailmast välja kasvav inimene seisab dilemma ees – põhjuseks on tema kaks erinevat Mina ja tema kaks erinevat vajadust – temas räägivad oleva aja teadlikkus ja möödunud aja vajadus. Möödunud aja lahendus tähendas tähelepanu suunamist enesega seotud teisele – Näe, too on sel moel vale ja selles ebaõiglane – selleks, et minus ja minuga seonduvalt muutuks, tuleb teisel muuta ise ennast ja enese poolt tehtavat/ antavat!
Kuna teine on põhjus, siis on teine ka lahendus - Kui teine teisiti valiks ja teine ise muudaks, siis mina saaksin ja minu jaoks oleks olemas! Selle võimaluse nägemine ja sellise informatsiooni enesele andmine, kinnitavad, ennast, selle teise ja nö kahevahelise situatsiooni külge – on võimalik = saan. Seega tuleb oodata, millal – vajadusel tuleb maksta hind – peab olema nõus sellega, kuidas peab olema teise jaoks kogetav.
Ette näidatud põhjus ja enesele valitud lahendus ei too kaasa enese jaoks olulise loo lahendust – ootamine ja kohustamine ei vii oodatud tulemuseni - ikka ei saa ega ole nii nagu vaja, sest teine on ikka samasugune – teise kasutuses olev ja teise poolt edastatud info, tema enda ja rollisuhte kohta, on erinev enese kasutuse ja teada olevast.
Tegelikkuse mõistmine – Minul ja minule ei ole olemas ka siis, kui ma lähen ja nö sobiv ja õige olen – see on enesega kinni makstud tähelepanu – enesele osaks saav ja võimalik ei jää samasuguseks siis, kui teen sammu etteantust välja ja teisale – see leiab aset siis, kui teen ennast nähtavaks inimesena ja ootan sellisele iseendale kaaslast seal, kus teine/ teised valivad koos olemise sisu ja lähedust muutvaid rolle.
Sõltuvuse mõistmine – Minule osaks saav ei ole see, mida ja kuidas mina vajan, sest see on manipulatsioon – see on enese, kellesti teisest, sõltuvaks tegemine/ enese tähtsusetuks tegemine/ ise endalt olulisuse ära võtmine ja iseendale vale informatsiooni kasutada andmine.
Kindlatel alustel olemas olev rolliühendus avab möödunu - see on tähelepanu vajamine kohast, kus see on, mingitel alustel, võimalik – see on justnagu poodi minek – seal on oma tähelepanu müüja ja temale tuleb maksta müüja poolt küsitud/ määratud hind. Iseendast ei piisa, lihtsalt olemas olemisest ei piisa, sest see koos olemine ei ole võrdsete valik ja soov, vaid teise inimese ostmine, et too oleks Minule sobiv – Minule vajamineva sisu ja tähenduse ning läheduse astmega.
Rollide Maailmast välja kasvava inimese tõde – suhted lõppevad/ seotused kaovad/ valikuid jääb vähemaks/ neid kohti, kus varem oldi ja, kuhu varem mindi, ise enam ei valita/ koos olemistele öeldakse Ei/ mingist kohast lastakse lahti ja mingisugusest situatsioonist minnakse ära siis, kui piir on ette tulnud – enam ei jääda ega oodata muutust – enese ja toimuva mõistmine, kui otsus, tehakse teoks.
See toob kaasa hirmu ja ärevuse ja enese valeks pidamise, sest on soov ja vajadus, et eilne oleks olemas ka uues olevas, kuid kõike ei saa kaasa võtta, kui ka ise seda tahaks – see on vajadus, et enese ümber olnud ja enesele teada olev, kasvaks kaasa - kuid läbikäidud teed ja koos olemised jäävad seljataha – vanade klassiruumide uksed sulguvad.
See toob kaasa kurbuse ja üksinduse, sest toimuvas kogetakse kaotust – teised on, kusagil ja milleski, endiselt koos ja neile teistele paistab see sobivat – teiste ühes olemine mõjub hülgamise ja välja jätmisena – olgugi see iseenda poolt valitu ja teoks tehtuna.
Selles kohas on oluline endale uue info andmine - Mina ei ole vale – minu andmed on õiged – minu jaoks sobimatuga ja muutust vajavaga nõustuvad need, kes mängivad, mingis kindlas ja kellelegi kuuluvas, rollide mängus kaasa, sest vajavad tähelepanu, et olla rollis – neil on üksteisele anda see, mida kogeda ja omada tahetakse – see on vahetus ja vastu saamine.
Enesele vajamineva ostmine – vii rolliga nõustunule raha/ pööra temale tähelepanu/ kuuletu talle/ täida tema poolt ette antud ja kätte näidatud reegleid/ püsi piirides - siis saab osaks – teine võtab enda kanda rolli, et tema tähelepanu ostja saaks ennast vajamineval moel kogeda ja näha. See ei ole koos olemine, milles toetatakse, avalikult ja selgelt, inimese kasvu – see on vaikimine olulisest ja peamisest, see on varjamine ja valetamine – see on vahetus ja võimaluse ära kasutamine ja enese, teisele, kasutada andmine.
See on manipuleerimine siis, kui teadlikult mängitakse inimeste vajadustel – rõhutakse sellele, et on inimesi, kes on oma vajadustest - ka teadvustamata ja nimetutest vajadustest - sõltuvad. Neid inimesi ei nähta inimestena ega anta neile võimalust olla inimestena – neile jäetakse see mulje, et neid nähakse ja neile antakse koht, kus iseendana olla – kuid selle sammu varjus ei anta teada koos olemise eesmärgist ja seda teostama suunavast motivatsioonist – käsitletavale edastatud teave on valikuline.
Sellisel moel inimese vajadusi ära kasutajad teevad enesest narkootikumi – sellised inimesed saavad aru, kui neid, nende põhjani välja, nähakse – seega hoiavad nad oma mängu mõistvast ja sellest keelduvast inimesest eemale. Nad teavad, et nende mängu läbi nägev teeb selle mängu avalikuks ja see enam ei tööta. Seega pöörduvad nad sinna ja nende poole, kus ja kellega nad saavad ennast teoks teha.
Põhirollide vahelise sideme teise vastu vahetanu ütleb seotusest lahti, et minna sinna, kus ta saab enesele vajamineva – enesega ühes olijat vajamineval moel käsitleda – oluline ei ole roll, mis seob teisega kokku, vaid teise inimesega koos olemisest saadav.
Põhirollist tuleneva seotuse kaotaja info iseendale on täiesti õige – tema ei saa teisega koos olla, sest tema on vale – teda ei vajata, sest teda ei saa kasutada – inimesena ei ole ta oluline – põhirollis olevana ei ole ta vajalik – ta on oluline ja vajalik siis ja seni, kui ja kuni teda saab kasutada teisendatud rollides olevana ja väljenduvana – teisele vajamineva rolli kinnitajana.
Lapsepõlve vajadused kõnnivad inimesega kaasa siis ja seni, kui ja kuni neid ei ole mõistetud – ei ole aru saadud, mis ennast käivitab ja miks just sellisel moel reageerima paneb – mis on see, mis teisest inimesest sõltuvaks teeb ja teist inimest vajama paneb. Teine inimene annab võimaluse iseendale vajaminevat kogeda, ise ennast vajamineval moel näha ja enese möödunut läbi mängida selleks, et sellest välja ja edasi astuda – ise oma teel kõndida.
Kui iseenda, kui rolli pärast tuli võidelda ja võistelda, kui enese rolli ei saanud enesele kindlustada, siis see tähendab, et enesega seonduvas puudus üheselt mõistetav selgus ning turvaline ja oma kohal püsiv teine – puudus see, kes oleks olnud enese tugevus ja mõistmine ja lahendus ajal, mil ise veel ei osanud ega saanud ega valinud – puudus see, kes oleks aidanud jõuda parema iseendani nendes kohtades, kus natuke jäi puudu, kus komistati, kus puudus julgus ja osavus, kus hirm ja valu võtsid vabaduse.
Puudus see, kellega koos olemine oleks tähendanud ühtset tervikut – Meie-t, milles mõlemad on võrdselt olulised ja mõlemad panustavad selle seotuse hoidmisele, ilma sõltuvaks tegemiste ja vajadustel mängimistega – rollide vahetus ja rollide sõda tähendas, et seda Meie-t ei olnud, sest igaüks oli enese eest väljas ja enesele vajaminevat tagamas – tähelepanu enesele vajamineval moel püüdmas/ loomas/ omastamas.
Pikaajaline, enese vajadusest tingitud, sõltuvus tähendas seda, et enese jaoks oluline Meie/ erinevad Meie-d olid olemas ning neid väideti ainsateks ja tõesteks, kuid mitte üks neist ei olnud seda, millisena neid esitleti ja välja paista lasti – nad jäid valedeks ja ennast vähendavateks, sest neisse kuuluti ja neist saadi osa, kuid iseendal ei olnud võimalik neis aset leidvat ja enese jaoks olemas olevat, enese jaoks sobivaks ja õigeks timmida – neist kõigist oli võimalik eraldatuks, ära saadetuks ja välja arvatuks osutuda, sest need Meie-d kuulusid kellelegi teisele, kes ise valis ja otsustas, mille alusel ja miks enese valik teoks teha.
Ausa vastuse puudumine ja enese tegelikkuse vältimine viisid olukordadeni, milles avanes möödunu – kõik selleks, et inimene mõistaks enesele osaks saanut ja arvestaks sellega – inimest lükkas tagant vajadus jõuda enese normaalsuseni – selleni, mida talle näidati ja millest temale räägiti, kuid mida ta möödunus ei saavutanud ja sealses kogeda ei saanud.
Tõde on selles, et tema oli ja on normaalne – selle mängu, milles ta ebateadlikuna osales, ülesehitus, reeglid ja valikud olid sellised, mille alusel talle näidati ruum, milles ja jäeti võimalused, kuidas toimida – paika olid pandud piirid, milles puudus vabadus, enese tegelikkuse alusel olla ja ise valida. See oli mäng nimega Elu, mida mängiti tões ja vaimus, kuid mis ei viinud alguse meetritest kaugemale.
Normaalse ühte kasvamise raskused tähendavad kohanemist ja kohandumist – see on tõese info andmine, mis lähtub tegelikkusest – kogu selle aja sees on olemas teadmine – Meie oleme koos – Minuga ollakse koos - Mina tahan koos olla – Mina panustan enesega seotutesse ja seonduvasse, sest see on Meie sisse panustamine – kui minul on parem, siis on ka teisel parem - kui teisel on parem, siis on ka minul parem. See on soov kogeda ühes olemist üheselt ja selgelt nähtava ja kogetavana.
Kuid, kui enesega seotu ei loo ega otsi hetki, milles koos olla lihtsalt, ilma kasu toomata ja õigena olemist tõestamata ja rollide vajadusi loomata, siis see ei ole ühenduse tugevdamine võrdsete vahel, vaid sõltuvuse süvendamine – vajaduse olemas olemine ja selle lahendamiseks enesel olemas oleva rollide ühenduse, kui võimaluse, ära kasutamine.
Rollide Maailmast välja kasvava inimese takistus eneseni – vajadus, kindla teisega, koos olla selleks, et enesena nähtaval ja reaalsena olemas olla, viib võimetuseni lahti lasta suhtest, mis on teda vähendav ja tema tegelikkust takistav. Ta proovib seda ümber teha, sest see on koht, mis kuulub temale ja see on seotus, milles on võimalik olemas olla. Ta teeb ennast, inimesena, nähtavaks ja teatavaks ja temale vastatakse.
Sinu enda pärast ei saa – Sina ise ei taha koos olla – sellise Sinuga ei saa koos olla! See info laseb suhet hoidva, kuid sellesse muutust sooviva inimese aju lühisesse – sest see annab teada nagu tema ise ei tahaks ega valiks teisega koos olemist ajal, mil teine seda tahab ja teostab.
Vana muster tähendab, et selles kohas käivitub enese tõestamine ja õigustamine – enese soovi ja eesmärgi nähtavaks tegemine. See tähendab rollide mängu astumist – sel moel näidatakse teisele tema olulisust ja kinnitatakse tolle tähtsust – teine saab sel moel endale vajamineva - Mina olen selline – kogemuse.
See tähendab, et sellesse kohta jääb suhte muutuse plaan pidama – teisel ei ole huvi aset leidva muutuseks ega teistsuguse tähelepanu osaks saamisele – tema kindlustab enesele vajamineva tähelepanu – näitab huvitatust, näitab mõistmist, näitab kavatsust, mis tegudeni ei jõua. Eemalduse vältimiseks annab ta teada, et on võimalik. Huvi kaotuse vältimiseks osutab ta muutuse soovijale, kui põhjusele ja enesele, kui seotuse säilitajale – see kindlustab enesele vajamineva rolli – enesele osaks saav tähelepanu on kontrollitult õige ja täpne.
Enesele vajamineva tagamiseks, kellegi teisega manipuleeriv tahab, et teise inimese vajadused jääksid alles – kui on olemas see teine, kes vajab seda, mida temal on anda – enese tähelepanuga ülekinnitatud koht enesele kuuluvas süsteemis - siis on tema see, kes on oluline ja, kellele vajaminev tagatakse. Manipuleerija kasutab ära informatsiooni puudulikkust ja teise inimese sõltuvuslikke kalduvusi. Manipuleerija ei aita inimesel kasvada ega iseendana oma teel kõndida – tema ei jaga ausat informatsiooni – ta valetab inimese kohta ja näitab teda, tegelikkusest, vähemana ja valena.
Enese vajaduste täidetuse nimel manipuleeriva inimesega koos olemine tähendab pendlit - on ainult kindlal moel ja see on ainult sellisena – kuid, kui sellisel moel ei ole, siis on teine äärmus ja seda täiega. Pendli eesmärk on hoida käsitletav õiges pooles ja tõugata teda tagasi, mängu järgivale rajale – info edastamine – kas on või ei ole – teistsugust varianti ei ole.
Sel moel käituda valiva inimesega koos olles jääb enese vajadus, mis tuleneb teisega koos olemise heitlikusest, alles – teine ei anna seda, mida on vaja, eneses ilmneva, vajaduse kaotamiseks – ausat ja üheselt paika pidavat koosolemist – teadmist, et teine on minuga, kui Minuga koos – teine on koos kõiges – nii heas, kui ka halvas – nii kerges, kui ka raskes – teine ei lase lahti, ei lähe ära ega pöördu vastu.
Rollide Maailmast välja kasvava inimese teadlikkus - Mina ei vihka ega karda – need on minu enese tunded, et vältida enesele osaks saanu kordumist – hirm tähendab, et kardan ise enese alt vedamist – mina ise petan ennast, et minul on olemas ja minule on võimalik/ mina ise saadan ennast tagasi ja loon, sellega, võimaluse, et saan vägivaldse kohtlemise osaliseks.
Mina ei vihka teist, kes sellise võimaluse valida annab - tean, et minul on valiku võimalus olemas ja mina kasutan seda. Enese sõltuvuslike vajaduste olemas olemise tõttu teiste vajadustel mängiv inimene võib ja saab olemas olla ja oma tegusid teha – mina ei võitle tema vastu – mina ei vali temaga, teadlikult, selle taseme ühendust – mina ei vali vaikida ega teiseks nimetada – ütlen välja selle, mida, miks ja kuidas ollakse tegemas ja valimas. Teadlikkus toob kaasa mõistmise, et minuga sama mõistvaid ja samal moel valivaid inimesi on vähe.
See, kes täidab teiste vajadusi – olla olemas rollina, ületades nende samade teiste piire – püsib sellisena, sest tema taustal on keegi, kes teda sellisena vajab – see keegi hoiab inimest samas – see keegi annab inimesele teada, et too on oma valikus ja väljenduses õige ning et tollel on põhjendatud vajadus sel moel käituda – ta annab, tegelikkust moonutava informatsiooni, teada selleks, et temale endale vajaminev jääks alles.
See on inimesena olemise ja inimese kasvamise, suunatud ja eesmärgipärane, takistamine – enesele vajamineva doonori alles hoidmine – enesele vajamineva tähelepanu kindlustamine – rollide süsteem tähendab hierarhiat – igale osale on vaja seda, kes teda õigel ja vajamineval moel olemas olevana näeks ja näitaks.
Süsteemis olijad on valitud süsteemi looja valgustamiseks – süsteemi väiksematele ja vähem tähtsatele osadele tähelepanu, neile vajamineval moel, ei jagu – mida kaugemal nad seisavad tipus olijast, seda vähem neile tollega kaasevat tähtsust ja valgust osaks saab – sageli soojendavad nad seda ühte ja ainsat mälestust, mis neid süsteemiga liituma pani ja, mis aitab, neile vajaminevat, ettekujutada kõiges selles, mida ja kuidas on nende tegelikkus.
Vajaduse täitmine – sõltuvuses hoidvas suhtes – see on võimaluse ära kasutamine – käsitletaval ei ole õigust osaks saava muutmist küsida ega puudustele tähelepanu juhtida – ei ole õigust tähelepanu kvaliteedi ja tähelepanu suuruse muutmist küsida – on, kas nii või mitte üldse. Põhjuseks on see, et seotus ei ole inimeste vaheline ega põhirollide kinnitamine, vaid teisandavatel rollidel põhinev.
Teadlikkus - mis on see, mille alles hoidmiseks ja kasvatamiseks mina oma energia annan – vahe tegemine – kas tegemist on vajadustele ja ära kasutamisele suunatuga või inimesena kasvamisele panustamisega. Mängiva teisega koos olemine tähendab minimeeritust ja neutraalselt. See on mõistmine, et teise naeratus ei ole sama minu omaga – teise valikud ja olemised ei lähtu samadest põhimõtetest – Minule tähendab Meile ja Minule - teise puhul tähendab Minule/ Meile - Minu rollile.
Oled, teisega koos, nähtavale toodud ja teada antud informatsiooni alusel – ei mõtle, et tegelikkus on teine, sest ise ei mängi mänge, vaid oled ausalt – selles kohas olevana ja seda ühendust hoidvana – oled oma õla alla pannud ja kõnnid teisega ühes – ühendatud teedel. Ei tea, et teine mängib, kuid ei ütle seda välja – tema kasutab saadut, kuid enese teed ühte ei too – ta ei anna seda, mis inimest toetab, vaid annab selle, milles on iseendaga kokku leppinud – annab tähelepanu, sest vahetab seda enesele vajamineva vastu – ostab, sellest teada andmata.
Sellises seotuses kasutuses oleva informatsiooni suunatus - ilma teiseta kaotan enesele vajamineva - andis aluse uskuda põhjuseks, et ise olen vale/ ennast häbina näha/ teise vajamisest sõltuvuses olla. Teadlikuna tean, et tegelikkuses ei kaota, vaid võidan siis, kui mina ise ei kaota ega müü ennast – ei anna ennast vahendina kasutada.
Seega ma ei seo ennast teise külge, et oodata seni, kuni teine annab minule selle, millest minul olevas ja möödunus puudu jäi – tean, et see on vahetusel põhinev tehing – teine on olemas, temale sobival määral ja kujul seni, kuni tema saab endale vajamineva vastu – kuid, kui ei saa, siis ta sulgeb ennast ja keeldub minu jaoks olemas olemast.
Oma tähelepanu ja energia teisele pühendamine tähendab, et teine kasutab seda, kui infot, enesele vajamineva saamiseks ja enese kasvatamiseks – "Vaadates Mind – Mina olen selline, saad Sina seista minuga samas ja olla osa – Minuga koos olemine tõstab Sind – Mina olen eriline ja särav – kui Sind nähakse Minu kõrval, siis Sina saad sellest särast osa – siis oled Sa enese tegelikkusest parem ja erilisem. See, mis on Minus, seda ei ole Sinus. Ilma Minuta ei ole Sa keegi - Mina annan Sinule tähenduse siis, kui pööran Sinule tähelepanu ja osutan sellele Kes Sina oled/ olla saad/ olla võid!"
See väide on vale – tähelepanu vajadusest sõltuvuses oleva inimese - kui Mina olen selline – teeb teiste inimeste tähelepanu – ilma teiste tähelepanuta ei ole teda sellisena olemas – ilma tema poolt käsutavate ja kasutavate teisteta ei ole tollel olemas peegleid, keda survestada ja, keda meelitada ennast õigena näitama, et seejärel ise sellisena olemist kogeda – impulss, olla ,ei tule seest, vaid väljast – see saab olla soov ja tahe, kuid selle kinnitab, kellegi teise tähelepanu – vajaminevale iseendale, kui rollile, partneri olemas olemine.
See inimene, kes ütleb – Kes Sind ikka tahab! ja Vaata, milline Sina oled! – ei räägi sellest, kellele ta osutab ega teiste kohta, kelle kohta ta väidab, vaid iseendast – tema ei taha koos olla ja tema näeb sellisena. Inimene, kes vajab teist, sest sõltub teisest - saab sellest väitest aru sel moel, et see teine on ainus, kes temaga koos olemise valib isegi siis, kui ei pruugi teda tahta – kuid sellest hoolimata teine on ja jääb temaga kokku, sest seni ta on ju olnud ja on jäänud. Teist vajav inimene ise annab endale informatsiooni, mis näitab talle - teda suhtes olevana ja teisega ühendatud suhte jätkumist.
Tegelikkus – see teine teisiti/ senisel moel ise enam ei taha ja seega näitab, et mujal ei ole ja seega inimene ka mujalt, vajaminevat ja olulist, ei saa – teiste võimaluste kadudes/ kaotuses inimene ei lähe ära ega otsi mujalt ega võrdle, vaid kuuletub ja laseb ennast allutada ja sobival moel kasutada – on kuulekas ja nõustub rollide mänguga.
Tegelikkus – inimesel, kes on teise inimesega mingite rollide alusel seotud, on õigus ootusele, et temale räägitakse tõtt, et tema saab enesele lubatu, et temast hoolitakse ja tema vastu tuntakse huvi ja teda soovitakse näha ja kogeda tema enda parema võimalikuna.
Kui inimesele valetatakse ja teda petetakse, siis mitte sellepärast, et tema on loll ja kergeusklik, vaid sellepärast, et sel moel valinul on eesmärk, miks tema seda teeb. Lolliks nimetamine on vastutuse teisele osutamine – Mina sain teha, sest Sina võimaldasid selle. Tegelikkult ei olnud teo tegija aus, vaid kasutas ära võimalust – ta ei andnud teisele ausat valiku võimalust, sest tahtis kindla tulemuseni jõuda – enesele vajamineva rolliteisendina olemist kogeda.
Põhirolli kaotus ei tähenda enese kaotust – see tähendab seda, et rolli partner ei vali koos olemist ja sellest tulenevalt ei saa ise, ennast, selles kindlas rollis olevana ja selle kindla partneriga ühes olevana näha ja kogeda. See tõde ei kaota ära iseennast, kui inimest ega võta ära teiste rollide valiku võimalusi - lihtsalt see, konkreetset rolli kandev, inimene on valinud endale, enese jaoks, õige kauguse ja teostab seda.
Teisega koos olemise võimetus ei tähenda enese kaotust ja kohast ilma jäämist – see koht, mis on saadud sünniga, ei kao ega ole vahetatav – seda ei saa mitte keegi ära võtta ega teiseks muuta. Need, kuhu kuuluda ei saa ja millest välja võidakse arvata, on inimeste poolt loodud süsteemid, mis täidavad süsteemi looja eesmärki – tema on see, kes valib - kellega/ kes otsustab - millisel moel/ kes määrab tingimused.
Lapsevanem saab kasutada, enese poolt valituid, enese süsteemi ehitamiseks ja esitleda seda, kui perekonda, mida see ühendus kunagi ei ole, sest vanem käsutab ja kasutab seda enese vajadustest lähtuvalt - teistel osalistel sõnaõigust ega enese ja enesega seonduva määramise õigust ei ole - kui nad ei ole sobivad ega õiged, siis nad jäävad oma kohast ilma ja sellest koos olemisest välja.
Laps, kes vajab kohta, kuhu kuuluda ja neid, kellega ühes olla - ei saavuta seda, selles süsteemis, mitte kunagi - see ei ole mõeldud inimeste nähtavaks tegemiseks, inimestena nähtaval olemiseks ja inimesena kasvamiseks - see on kontrolliv, allutav ja vabadust võttev süsteem.
Elu selles, ja tegelikkust väänavate inimestega ühes, teeb inimese psüühika katki - see teeb talle haiget ja kaotab ära tema eneseteadlikkuse - inimene usub, et tema on olemas rollina ja teine teeb teda nähtavaks ja annab tema olemas olemisele sisu ja tähenduse - teine on olulisem temast endast - see on süsteemi ja selle omaniku sõnum, mis osutab, kuidas tema poolt ülesehitatud süsteem toimib.
Inimesena olemiseks ja enese kaotuse vältimiseks on oluline, enesele võimalikuna olevas, vahe tegemine ja ennast vähendavate süsteemide vältimine – oluline on otsustavus ja tugevus ja vabadus, et ise valida need kohad ja koos olemised, kus on võimalik olla iseendana, inimesena, teisega/ teistega võrdne.
Kuid, kui see ei ole, mingil põhjusel ja mingis kohas, võimalik, siis tuleb anda endale teada, et see, milles osaletakse, põhineb rollidel, mis vähendavad inimesi - selle mänguga ei pea minema kaasa ega seda enese tõeks võtma - eneseteadlikkus, neutraalsus ja minimeeritus aitavad enese ja mängu vahele piiri tõmmata ja selle mõjust välja jääda.
Teadmine - manipuleerimine, kui rolli nimetamine, ei kaota ennast, inimese ja iseendana, ära - see on, kellegi teise poolne, osutamine, millisena tema valib olla ja tahab, et teda kogetakse ja nähakse selleks, et ise ennast sellisena, läbi teise, kogeda ja näha.
Teadmine - rolli valinud/ rolle vahetav teine ei kao inimesena - tema vastutus, rollidena oldud ajas ja rollides tehtu eest, jääb tema kanda - need ei ole tema poolt valitud ja osutatud rollipartneri poolt teoks tehtud ega need jää tolle kanda. Inimene ise on need astunud - need on tema poolt jäetud jäljed, mis viivad temaga seotud ja tema poolt põhjustatud tagajärgede ja tulemusteni.
Marianne
20.06.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar