Sõltlasest inimesega ühes olemine ja elamine tähendab seda, et vanem sunnib ja suunab last olema enesele vajamineval moel – ta kasutab selleks piitsa ja präänikut – laps saab vajamineva – st selle vajamineva, mida ja kuidas on vanem nõus andma – laps saab selle siis, kui vanem sellega nõustub – vanem nõustub, kui laps on olnud vanema jaoks õige – vajamineval moel käsutatav ja kasutatav.
Hind, mis lapsel tuleb sellise inimesega koos elamise ja tema käest olulise vastuvõtmise eest maksta, tähendab seda, et kõik see, mis ei sisaldu Isa/ Ema rolli kandva inimese poolt, kui rolliMinana, antavas ja võimaldatavas – kõik see tuleb kinni maksta iseendaga - enese õigena olemisega ja vajalikuna kogetavana.
Selle hinna suurus sõltub sellest, kui palju kasutab ja vajab laps seda, mida temale anda ei taheta ja kuidas tema jaoks olla ei valita – see on kõik see, mis ületab Isa/ Ema rolli kandva inimese rolliMina piire ja ulatub inimese isiklikule territooriumile – sinna, kuhu lapsel ei ole asja ja sel moel, kuidas lapsele ei ole ette nähtud.
Siis, kui vanem on kohustatud enese, kui rolli, piire ületavalt ja enese, kui inimese, arvelt andma ja olema, siis tuleb lapsel see kõik välja teenida ja kinni maksta – kuid, kui vanem ei näe endal selleks, ja selles ulatuses ja lapse vajaduselt lähtuvalt, kohustust olevat, siis jääb laps sellest ilma.
Siis, kui laps kasutab ära selle, mis on talle antud, kuid ta ei ole sellega rahul või ta ei täna piisavalt, siis ta saab teada, et tema on tänamatu ja ära kasutaja – tema on ära kasutanud võimaluse ehk oma rolli seotuse teisega, kuid ta ei ole andjale, selle eest, vastu andnud – ta ei ole vajamineval moel kasutatav ja kogetav olnud/ õigel moel kasutatavaks ja kogetatavaks jäänud.
Lapsel ei ole õigust sellele, mis ei kuulu temale – see on inimene, kes on ise ennast lapsest eraldanud ja jätnud alles kontakti, rollina - lapsele ei kuulu vanem sellisena nagu vanem valib, enesest lähtuvatel põhjustel, olla ja väljenduda – lapsele on see kogetav Ema/ Isa teiseks muutumisega ja nende vahelise sideme katkemisega.
Lapsel ei ole õigust vanemale sellisena nagu selles rollis olev inimene ise olla, ennast kogeda ja näha, ei taha – mis siis, et lapsele võib seesugust vanemat vaja olla – laps võib vajada enesele tugevust siis, kui tema ise endaga hakkama ei saa – enese tunded ja üleelamised ja nähtavaks tegemised – need ei loe, kui vanema rolli kandev inimene ei vali ennast lapsele vajaminevana nähtavale tuua ja sellisena lapse jaoks olemas olla.
Vanema, kui rolliga, ühendatud lapse reaalsus – Emaga/ Isaga koos olemine ja tolle inimese tähelepanu on midagi sellist, mida laps saab kasutada, kuid ei endale päriseks – see on tagasi võetav, vähendatav ja teiseks muudetav – vastavalt lapse käitumisele ja olemisele ning vanema rolli kandva inimese vajadustele.
Rollidel põhinev seotus katkeb ja muutub siis, kui laps, kui väikene inimene, vajab reaalset ja nähtavat kontakti teise inimesega – laps vajab teise inimese toetust ja tähelepanu siis, kui ta soovib ja vajab toetust ja tähelepanu enesele, kui inimesele. See samm muudab mängu, sest Laps väljub oma rollist ning ootab ja vajab enese kõrvale inimest.
Rollidel põhinev seotus katkeb ja muutub siis, kui Isa/ Ema rollis olev inimene vahetab enese, kui inimese vajadustest lähtuvalt, rolli - selles rollis suhtub/ suhtleb ta lapsega teistmoodi - või ta teeb ennast iseendana nähtavaks – inimese põhimõtted, väärtushinnangud ja vajadused tõusevad pinnale ja räägivad selle inimese tegelikkusest.
Laps sõltub vanema informatsioonist ja vanema poolt antavast ja see teeb temast haavatava – lapsega on võimalik manipuleerida – näidata valena seda, mis seda ei ole ning näidata tõesena seda, mis seda ei ole – näidata last sellisena nagu ta ei ole ning näidata vanemat sellisena nagu tema seda ei ole.
Vanemal on võimalik keerata lapse Maailm peapeale ning õpetada last nägema ennast, ja enesega seonduvat, läbi teiste – teised on lapse peeglid – teised näitavad last õigesti - teised räägivad lapse kohta tõtt. See õpetus hõlmab ka seda, et laps ei saa õigesti aru sellest, mis ja kuidas tema osaks saab – see ei ole nii nagu tema seda kogeb ja tajub – ka selle seletus tuleb läbi teiste.
Teised, kui võtmetegurid, tähendab rollidel põhinevat Maailma ja süsteemi – teine teeb teatavaks, millises rollis olevana ta last näeb – teine ütleb ette, millisena teda ennast vaadata tuleb – teine teeb teatavaks, millisena ta last kogeda tahab. Lapsel tuleb see informatsioon vastu võtta ja selle alusel enese ja teisega seonduvat näha ja ise ennast, sellisena, luua olema ja, seejärel, sellisena teise jaoks olemas olla. See on manipuleerimine tegelikkusega – see tagab, et laps on kuulekas ja alluv – ta kuuletub vanema vajadustele.
Osav manipuleerimine toob enesega kaasa tagajärjed - lapse Maailm ei ole kunagi üks ja ainus – üks on see, milles on tema olev ja osaks saav reaalsus – teine on see, millest talle räägitakse, ja mille olemas olemist talle kirjeldatakse, kuid sellest teisest ei saa kunagi täit ja ainsat tõde – see libiseb tal peost ja ta kaotab selle veel enne, kui ta on selles jalad saanud maha panna – seda juhtub ikka ja jälle.
Kahe Maailma olemas olemisest annab teada järgneva informatsiooni kehtimine – sõnad, Mina armastan Sind/ Mina hoolin Sinust/ Mina olen Sinule kõik andnud – tähendavad, et - Mina ei anna Sind, seni, ära - peale seda, kui vanem oli sellega ähvardanud/ Mina ei löö, praegu, Sind - peale seda, kui vanem oli tõstnud käe/ Mina ei karista Sind, veel, selle eest, et Sa vajad mind üle minu piiride ja ei arvesta minu vajadustega, kuid ma ei anna Sulle seda, mida küsid/ Mina pööran Sinule naeratava tähelepanu, mille kaotad siis, kui oled vale jne.
Segaduse tekitamine ja segadusse ajamine – selleks, et laps ei teaks enese õigusi ega otsiks vajaminevat mujalt – annab vanem talle informatsiooni, et lapsel ei ole, kellelegi teisele toetuda ega midagi muud oodata – tal on olemas see, mida temale valitakse anda ja, kuidas temaga tahetakse olla. Laps ise on selline, et tema jaoks paremat ega teistsugust ei ole olemas – vanem on ainus, kes on nõus lapsega olema, sest tema on kohtustatud seda tegema, keegi teine seda kohtustust, vabatahtlikult, kandma ei hakka.
Vaba Maailma informatsiooni kasutamise peale ütleb vanem, et lapsele on tehtud ajupesu – laps ei tohi rääkida sellest, mida vanem kuulda ei taha ega tohi laps näidata Maailma ja vanemat sellisena nagu vanem seda õigeks ei tunnista.
Justkui oleks teistsuguse informatsiooni kasutajal kindel eesmärk vanemat laimata ja valeks tembeldada – sel moel osutab vanem sellele, kes teeb temale liiga ja on ülekohtune – see on aset leidvast osa võtvate rollide nähtavaks tegemine ja nendesse suunamine.
On üsna loomulik, et manipuleeriv vanem protestib - teistsuguse info alusel ei pea tema jutt paika ega saa ta endale rolli, mida on valinud kanda/ millele pretendeerib – see muudab vanema loo teiseks – tõstatab küsimuse tema tegevuse eesmärkide kohta ja annab lapsele aluse, olles toimuvast teadlik, teha teistsugune valik ja otsus, kui senine.
Manipuleeriva inimese eesmärk on võtta käsitletavalt enesekindlus – panna teda kahtlema iseendas ja iseendal olevas infos. Eesmärk on suunata käsitletavat ise ennast ja oma vajadusi valeks pidama ning nende olemas olemist ja nähtavaks tegemist häbenema. See häbi on teiste pilkude, sõnade ja suhtumise summa – mida kauem on selline olukord kestnud, seda suurem, sügavam ja pimedam on enese häbi – see takistab enesena olemist ja enese nähtavale toomist, ka üksinda või mujal olles.
Häbistamine ja valeks nimetamine on loogiline samm, sest vajaduste olemas olemine räägib sellest, mida olevas ei ole ja osaks ei saa – see annab teada, mis jääb olevas puudu ja, kes selles valetab – on lubatud, et saab ja on näidatud, et on, kuid kogeda ei ole võimalik – see, mis on olemas, on aseaine – see on sõltuvust tekitav olukord, sest enesele vajamineva saamine tuleb teise käest ja teise otsuse põhjal – see ei kattu enesele vajaminevaga, kuigi näib selle moodi olevat.
Inimese täitumatu vajadus annab teada inimliku ühenduse vajadusest kohas, kus on võimalik ja teoks saav rollidel põhinev ühendus – see on inimeste ühendus ja ühes olemine, milles olemise jooksul toimuvad inimese elus muutused ja ta vajab enamat, kui rollina olemine – samme ei tee roll, vaid inimene/ otsuseid ei võta vastu roll, vaid inimene – enese valikute tagajärjed jäävad inimese kanda ja teiste sammude mõju muudab inimesega seonduvat.
Sügavaim vajadus räägib enese tegelikkusest - inimene vajab enesega ühes olevatelt inimestelt inimlikkust ja enese, kui inimese, nähtavaks tegemist ja tuge enesele, kui inimesele – vajadus kestab ja süveneb, sest põhiline, mis tema osaks saab, on rollidesse suunamine ja surumine, rollide ära võtmine ja välja vahetamine ja keelamine – ka põhirolli kaotus, mille asemel nähakse ja osutatakse teda teises rollis olevana või ei nähta enam üldse - inimesena nähtavale seismine tähendab, et rollide seotused kaovad – need ei tööta enam – inimene on ja seisab üksinda.
Inimese, inimesena olemist puudutab see, et teda ennast häbistatakse ja nimetatakse valeks – temale antud/jäetud rollidest keeldumist ja rollide Maailmast väljaspool olemist nimetatakse ülekohtuks teis(t)e vastu – teis(t)e informatsiooniga mitte arvestamist nimetatakse eksituseks ja lolluseks – ise otsustamist, ise valimist ja eneseteadlikkust nimetatakse häbiks – enese piiride kehtestamist ja iseenda välja ütlemist nimetatakse teis(t)ele liiga tegemiseks – keskkond ja selles olevad inimesed teevad kõik, et inimene asetuks temale etteantud rollidesse ja astuks rollide Maailma tagasi.
Manipulatsioon – inimese survestamine ja suunamine – veenmine ja tõestamine selleks, et inimene nõustuks ja jääks – näeks ja usuks, et rollide Maailm ja temale antud roll on oluline temale vajamineva tagamiseks – selles süsteemis saab ta olla olemas ja teis(t)ega ühes.
Näib, et kui inimene nõustub ja kuuletub, siis saab tema osaks see, mida ta vajab – kuid tegelikkuses saab tema osaks selle vajaduse miinimum – teise inimese tähelepanu, mis teeb teda nähtavaks ja olemas olevaks – mis siis, et see ei tee teda nähtavaks sellisena nagu ta ootab ja vajab, kuid see teeb ta teisega koos olevaks.
Koos olemine äratab lootuse, et kui inimene on teisega ühes ja teise jaoks olemas, siis on võimalik, et ta saab selle, mida tema vajab – läheduse sellises läheduses, mis on temal puudu. Arvestamine, soojus, toetus, tugevuseks olemine, vahede ja seinteta lähedus, kõrval seismine, tunnustav tähelepanu – see on see, mida inimene, temaga ühes olijalt, ootab ja vajab - õigustatult.
Inimene valiti/ inimene ise valis – olemas olev ja nähtavaks tehtud ühendus annab aluse soovida, sellest, enesele vajaminev – inimene ise annab ja panustab selle iseendana, mis ja kuidas on tema oskused ja võimalused – tema hoiab sidet toimivana ja on teise jaoks olemas ja kohal.
Inimese ootuse ja küsimise peale öeldakse, et tal on vajaminev olemas/ tema saab selle siis, kui ta on sobiv/ talle ehk tema rollile ei ole seda ette nähtud – st temal ei ole selles rollide suhtes sellist rolli, millele oleks olemas kaaslane, kes talle vajamineva annaks – selles kohas saab tema osaks see, mis ja kuidas on olemas - punkt.
Sinul juba on/ Sina saad tingimustele vastates/ Sina iseendana ei saa - see informatsioon ei aita kaasa suhte tugevdamisele selleks, et jõuda, teise inimesega, inimliku läheduseni. See on sügavaim manipuleerimine – Püüdle minu poole ja ole minule sobiv - näe mind rollina, anna minule see roll, mida vajan/ millisena tahan ise ennast kogeda – ole minu peegel. Ära näita mind iseendana – ära kustuta ega kaota minu kujutist – ära muuda mind oma sõnade ja tegudega. Minule ei ole Sind vaja siis, kui mina ei saa Sind, peeglina, kasutada! - Mina ei vaja Sind inimesena!
Marianne
12.06.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar