Äraspidise Maailma huvitavad rollivalikud

 

Siis,

kui lapsed on suureks kasvanud,

kuid ei ole veel 

päris ega ka kõiges

täis kasvanud -

nad huvitavaid kaoseid tekitavad.

Nad nõnda samuti,

kui kunagi,

kujult väiksena,

ei tule toime

oma tunnetega.

Nad kohtuvad,

ootamatult

ja ehmatavalt,

oma ärkvele rappunud tunnetega

ja siis,

oma tunnete lainetusest,

nad, ära ja eemale,

proovivad rabeleda.

Tunded

loovad põhjuse

ja justkui annavad õiguse,

et võimaluse korral

anda tuld teise pihta.

Tunded

lausa sunnivad

välja astuma

ja teise,

kui vaenlase,

vastu sõda pidama.

Tunded

kaasa toovad

sundmõtted

ja mustrina käitumise

ning äraspidised teod.

Tunded

viivad ühes olemise eest

jooksujalu pakku

ja uksi,

valede ees,

sunnivad sulgema.

Kui,

tunnetesegaduses, laps

kohtub täiskasvanuga,

siis on see

teekond läbi kasvamise.

Kui,

tunnetesegaduses, laps

kohtub täiskasvanuga,

kes ennast lapse rolli vahetab,

siis tunded kohtuvad

ja alla jäämise vältimiseks,

see, kes Vanem,

oma vanemaks olemise trumpi,

teise vastu, kasutab.

Kui kohtuvad suured

ja üks neist valib

olla see Kes Laps,

siis ta vingub, viriseb, jonnib

ja piltlikult jalgu trambib,

kui vaja,

siis süüdistades,

käib Sina-Mina pingpongi mäng.

Kui kohtuvad suured

ja üks oma tunnetega toime ei tule,

siis võib too teha huvitava lükke -

ta jätab lapse rolli vahele

ja justkui Lapse Vanemana

toda nahutama

ja vale käitumise eest

noomima hakata

või Elu Õpetajana

elu elama õpetada -

kuidas on õige

ja mida peab tegema

või hoopis

kohtumõistja rolli valinuna

teise patud üles loeb

ja nende eest karistuse määrab - 

olema nimetab.

See, 

kes õpetab,

kasvatab või nuhtleb,

see ennast näha tahab -

see ise ennast esile tõstab,

et oma Mina

õigena ja paremana näha.

Laps - Vanemana,

Laps - Õpetajana,

Laps - Kohtumõistjana 

teisel täis kasvada ei aita -

ta võtab endale õiguse,

mida tal ei ole -

nii valib käituda laps,

kes tahab olla teisest lapsest üle –

kui iseendast ei piisa,

kui iseendana

ei olda valmis kohtuma,

siis valitakse selle roll

Kes saab teisest olla üle.

Ja kui ta siis,

oma tegu tehes,

veel kõrgub üle

ja justkui ilma tundejõuta –

nii naeratades

ja leebelt,

oma sõnu lausub,

siis see tundub vähendavana

ja lootusetuna –

see on koht,

kus nahutatul ei ole hea –

talle ei ole kohta -

ei ole austust ega väärtust -

teine tema rollist ei pea.

On ehmatus –

hing jääb kinni –

on segadus,

on mõistmatus –

mis toimub?

On tahe

ja on vajadus

ennast kaitsta,

sest teisel ei ole õigust,

kohut mõista.

Kuid,

kuidas seda teha,

kui ei tea -

Kes olema peab?

On küll,

enese sees,

teadmine -

Kes oldi,

miks valiti

ja kuidas oli,

kuid need sõnad,

välja öelduna,

ei jõuaks kohale,

sest, kuigi koos olles,

ei kohtuta –

siis, kui teine

ei tulnud oma tunnetega enam toime

ja nägi võimalust,

siis toimus,

ootamatu ja ehmatav,

rollivahetus -

mask jäi samaks,

kuid sisu muutus.

Valitud rollil

puudus teise jaoks nimi,

mis oleks toimuva ära seletanud

ja toimiva lahenduse leida aidanud.

Marianne

03.07.2023.a