Valet oli olnud liiga palju

 

Astusin vastu

ja tõukusin

eemale sellest,

mille puudutus

oli vale.

Vale oli oht -

Mina olen ohus! -

olin ärevil

ja valvel -

kaitsesin ise ennast.

Oli hirm

olla vale -

olla mina,

kelle otsused

osutuvad valeks.

On olnud

sisemine sundus

ja tõsine vajadus

olla õige -

teha ja olla õigesti,

et saaksin

minna vigadeta edasi.

Kui ma nii väga olen püüdnud,

siis miks ma ei ole õnnestunud -

mina ise

ei ole suutnud

iseennast õigesti hoida,

et valet olemist vältida,

et valena olemist vältida,

et valet enesest eemale hoida.

Ma ei ole seedinud

oma elu ära -

olen alla neelanud

ja alla surunud,

kuid keeldudes

osa olemast,

osa saamast -

vastutust võtmast

enese poolt loodu eest -

ma ära ei seedinud,

sest ma ei võtnud valet vastu -

ma ei võtnud valet ise ennast vastu.

Ma ei osanud

ennast hoida -

ma ei osanud

ära hoida,

et minuni ei jõuaks,

et mina ei kogeks,

et mind ei puudutaks,

et mitte midagi

ega mitte kuidagi

vale ei oleks.

Mina ei saanud

oma minevikku

korda teha

see jäi valeks jäljeks,

kui mitte minus,

siis teiste mälestustes.

Oli hirm –

minevik saab mind kätte -

see tuleb,

koputab uksele

ja astub sisse –

möödunust saab olevik –

ma ei pääse

enese eest

ega iseenda tagajärgede käest.

Kõik tundus

kuidagi vale olevat –

kahtlesin enese võimes

teha õigeid otsuseid –

mitte olevas,

vaid hetk

või ajad hiljem -

tagasi vaadanuna.

Ma nagu ei osanud

ega aru saanud,

kuidas käib mäng

ja millised rollid

olid mängimiseks valitud.

Kes, kellena oli,

kes olemist vahetas,

kes jäi samaks,

kuigi muutuvat näis.

Minule ei näinud

sobivat rollipartnerit olevat -

me rääkisime,

me sõnu vahetasime,

kuid me ei jõudnud teineteiseni -

mina ei tahtnud olla see,

kelle poole teine pöördus

ja ma ei saanud olla see,

kellele rollipartnerit ei leidunud.

Filtrid olid umbes,

läätsed olid tuhmid -

kuulsin ennast,

nägin ise ennast -

valena olevana -

see oli suletud ring.

Vajasin tähelepanu -

vajasin kohta

ja koos olemist,

kus olnuksin hinnatud -

sellena, kes olen -

rollide taga

ja enese sees -

inimene inimesena.

Vajasin enamat,

kui üks roll -

olla ühes enamat,

kui vaid üks side -

sest, kui see katkes,

siis ei jäänud alles

mitte midagi.

Olin piiratud olekus -

olemas olev roll

ei pakkunud mitmekesisust -

see oli, vaid korraks,

et anda, võtta, vahetada,

side oli lünklik

ühendus katkendlik -

ei olnud püsivust

ega püsimist -

kõik oma päris elu

elasid kusagil mujal.

Väljenduste vähesus -

loomise vabadus -

oli hirm

otsida kontakti,

oli hirm

hoida kontakti,

sest olin lugenud

olemas olevat -

nii, et uskusin,

nii, et nägin,

nii, et olin veendunud

ja seega otsustasin -

olin enese tundeid tunda saanud -

ma ei maitsenud hästi.

Marianne

06.07.2023.a