Mina mõistsin ise ennast hukka ja mina ise laitsin ennast maha, kui enese tulemust kogeda ei tahtnud. Mõistsin hukka, sest ei olnud tulemusega rahul ega nõus ega leppinud. Nuhtlesin ennast vale valiku eest, kuid ometi ma ju ei tea, miks sai olema nii nagu see sai – ma ei näe nurga taha ega aima seoseid ette. Ometi ma ju ei tea, mis oleks olnud teise tee tulemus – ehk kaotanuks kokkuvõttes rohkem. Ma ei hinnanud ise ennast – ma ei pidanud lugu iseendast – ma ei toetanud enese otsust ega astutud sammu. Tundes kahetsust – astusin eemale endast – olin vale – tegin valesti – ei tahtnud end tunda – ma ei tahtnud olla mina.
Miks ja kuidas peaks ning saakski olla elus kõik viimse peal õige? Mäletad ju, kui käisid veel koolis – kõike ei osanud viiele vastata ega eeskujulikult teha. Aegade jooksul pandi numbreid, numbrirea algusest lõpuni välja ja ka käitumist ning hoolsust hinnati mitterahuldavast eeskujulikuni ja isegi suvetööle jäeti. Ikka enese sammud ja otsused viisid erinevalt hinnatud tulemusteni.
Mis see süüdistamine või kahetsus aitab – möödunud aega ega mööda läinud aegu tagasi ei saa pöörata. Muidugi oled tark – tagantjärgi targem – infot on enam – aega on enam, kui otsuse tegemise hetkel valisid või said. Kuid ega tulemused tühjast sündinud – ise astusid – sinna, kuhu valisid, ise tegid – seda, mida tahtsid, ise õppisid – nii palju, kui viitsisid, ise proovisid – seda, mida oluliseks pidasid – ikka ise – ikka Sina ise.
Hinda ja austa ise ennast – kõik ei ole lihtne ega kerge olnud. Tunded on surve ja taganttõukav jõud – proovi, kui kaua pead vee all vastu – õhku pikalt ei jätku ja surve muutub talumatuks. Proovid ennast pinnale lükata – elu - alalhoiuinstinkt kasutab viimaseid jõuvarusid ja otsib üles viimsedki võimalused, et välja ujuda ja õhku hingata – edasi elada. Sama on siis, kui tunne võtab võimust ja teed kõik, et selle sisse astumist vältida – tahad välja ujuda – pääseda. Töökindlast masinast eristab nõrkus – inimlik – tunnete tundmine.
Ela siis – ela päriselt – ära kannata – möödunu ei ole koorem, mida kaasa tassida. Ela tänases – jah, tuled küll eilsest – eilsed kogemused kaasas, kuid oled astumas homsesse – järgmisesse hetke. Ära sikuta eilset kaasa – see ei tule ise, kui Sina teda ei vali tahta ära muuta. Tahad enesele teise tunde tundmiseks anda – mäletada iseennast teisiti – ise olemist hästi ja heana.
Elu on mäng suurel teatrilaval – seda ei ole mõtet surmavalt tõsiselt võtta – ei ole mõtet välja astuda, sest uus algus ootaks ju ees ja see, mis seal ning siis saab olema, ei pruugi olevast grammigi parem ega kergem olla – saab vastupidi olla – tõsiselt.
Õigena ja valena olemine - ise suunad tähelepanuvalguse – hindad ja arvustad ise ennast – Sa ei ole enesele lojaalne – Sina ei ole enese vahend, kes peab saavutama eesmärgi, mille oled enesele seadnud – või no õigupoolest tunded on seda värvinud ja suunanud. Erinevad vaatenurgad – ikka on olemas võimalus, et jääb üks nurk ja üks vaade, mis ei näita Sind ilusana, heana või õigena – vaid inimesena, kes kõndimas oma teel. Teekond on oluline – elav hetk on oluline – hingata sisse ja hingata välja ning võtta väljakutsed vastu – see, mis tuleb, see tuleb nagunii.
Marianne
07.07.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar