Haavunu – haavatud uhkus – halb ja valus kogemus - minu Mina ei olegi kõige tähtsam. Selle tõdemuse ümber lükkamise vajadus tõukab tegudele – tuleb tõsta oma enese Mina nähtavale – teha ise ennast, iseendale, nähtavaks – muidu jään alla ja olen vähem – muidu kaon ära – seega tuleb omada kontrolli – kõige ja ennekõike iseenda üle, et anda enesele võimalus näha ise ennast, kinnitatult, õigena, paremana, parimana, heana, tublina, õnnestununa, väärtuslikuna.
Vahel enesest ei piisa, siis vajame, otsuste tegemisel, teiste abi ja tuge – vajame teiste toetust, infot ja teadmisi – vajame olemist kõrval ja, kaasa mõeldes, kaasas käimist. Vajame teisi, kui enese teadmisi ja oskusi on vähem, kui usume/ teame parema tulemuse saavutamiseks vajaminevat. Vajame teisi kõrvale kohas ja hetkel, mil enese tunded segavad info töötlust ja selgust enese sees. See on enese laiendatud Mina – ühine eesmärk – või vähemalt peaks olema või usume (tahame uskuda) seda nii olevat.
Tunded mõjutavad protsessi – näeme seda, mida tunneme ja seega saab tulemus, ebamugava/ vale tunde lõpetamisele suunatud tegevuse põhjusel, mitterahuldav – oli küll olnud eesmärk, kuid tundest sai peaeesmärk. Tunneteudus ja tunneteuimas tehtud sammud ja otsused toovad kaasa kahetsuse, süüdistuse, lootusetuse, viha ja jõuetuse – miks teised ei peatanud, miks keegi ei võtnud aega maha, miks ei toetatud, miks ei antud nõu – miks ei võetud kanda? Vastus - minust ei olnud asja - mina ise tegin – minu MINA.
Oli olnud võimalus muuta tulemust, kuid kuna see jäi kasutamata, siis jäin ilma – enam ei saa tulemust ära muuta – see tähendab, olnut mäletades, teist tunnet tunda. Võiks ju rahuneda – mina ei saa enesest vabaks. Võiks ju lõpetada – mina jään Minaks. Mina ei taha näha enese kaotuse suurust. MINA olen enese vaenlane – takistus ja süü parema tulemuseni jõudmiseni jõudmata jäämisel.
See, et olen enese vaenlane, on põhjus, miks ma ei taha olla kohas, kus ega koos, kellega, tunded on seganud saavutamast paremat tulemust – minus ei ole olnud rahu, et selguses ja selgena töödelda olemas olevat ja nähtavat infot. Neis kohtades ja nende inimestega ühes olen olnud tundest pimestatud ja tunde poolt juhituna täitmas tundest lähtuvat vajadust – otsust, et jõuda eesmärgini – TundeMina eesmärgini. See ei olnud mina ilma tunneteta.
Vaadates tulemust ja kogedes kahetsust ning süüd, on tahe leida süüdlane ehk valesti minemise põhjus väljast – too või see oli nõrgim lüli – see ei olnud tugevus ega usalduse vääriline. Kui teine või kusagil mujal on viga, siis peaks see tõsiasi tagama võimaluse tunda paremat enese tunnet. Kui leida põhjus väljast, siis on lootus kompenseerimisele – see võimalus annaks parema tunde põhjuse. Siis on õigus vabandusele – teine tunneb süüd, annab kahjutasu. Teisele on kahju - lohutab, lubab paremat tulevikku. Teise kainus näitab vettpidavalt, et teisiti ei oleks saanud. Need on võimalused, kuidas ilma jäämine saamisega asendada.
Mis tunne see oli, mis tagant lükkas, infole silmad ja kõrvad sulges ning otsust tegema sundis? See oli tunne, mida mina ei soovinud tunda. See oli tunne, mida ma ära ei tundnud. See oli tunne, mida mina ära ei osanud vahetada. Sellel hetkel olin vigane fail – traumaatiline mälestus elustus. Tundevigane fail on toonud kaasa katkestatud suhete rea, välditud inimesed ja kohad – tundepimeduse – seal ja nendega ühes ma ei ole olnud selge – tunded on seganud ja tulemus ei olegi saanud olla see, mis olla võinuks. Ahastus ja lootusetus – MINA – näe vaata – Mina Ise.
Tundevigane fail ei ole lasknud olla selgus ega luua parimat tulemust, sest sellel failil on kirjas vigane info - ei see, mis oli, vaid see, mida tundsin. Tundesalvestus lisas salvestunud info, töötluses olevale, olevikule – see on olnud suunatud tõlgendus – vaatenurk, mis sai tõeseks valitud hetkes - protsessis, kuid ei enam siis, kui tulemus oli käes. See on olnud väga valus teadmine – see ei olnud enese parim – see Mina ei olnud mina – see oli tundevajadus ja see oligi põhjus – mina olen enese olevik – põhjuse tagajärg.
Kuidas ise ennast üle kirjutada, ära kustutada – mis ja kus on õige info – kuidas olla selge ja mõista ise ennast – lülitada välja tunded ja astuda välja tundest? Mina Ise olen olnud meeskonna nõrgim lüli – ise olen astunud oma sammud ja teinud otsused. Mina ise nõustusin tegema selle sammu, mis määras ära koha, kust tagasipöörduda ei saanud – on asju ja otsuseid, mida teiseks enam muuta ei saa.
Kõik võimalused parema tulemuseni jõudmiseks olid olnud olemas – mina ise ei kasutanud neid – minu viis, infot tõlgendada, takistas mind ennast – enese jaoks, parimat tulemust loomast. Olin valinud tunde vältimise lahenduse. Traumaatiline mälestus elustus ja avanes, kuid ma ei lugenud seda - ma ei osanud mõista ise ennast. Tunne sundis edasi - PEAB - kohe kordub, väljapääsu ei ole - teist võimalust ei ole - tegutse - hüppa - reageeri.
Maailm ei käinudki nii, et mina jõuaksin parima tulemuseni – seega jõudsin selleni, milleni mina ise küündisin – ise - info töötlemise tulemusel. Seni olin uskunud, endasse kui ohvrisse, et mina ise tegin parima ja välise takistused said takistavaks, kuid nüüd saabus teadmine, et minu parim ei olegi olnudki tegelikult parim. Kuidas sellise teadmisega edasi elada?
Tundeist lähtuvad otsused on tähendanud ja tähistanud hetki, mil elu on ohus - kuid mina ise olen olnud ohtlik iseendale – enese otsustest on saanud enese kogemused. Sel moel kaob elamisejulgus - hirmu tundes, vale tuleviku ees, ei julge ma teha sammu - olla taaskord nõrgim lüli.
Marianne
05.07.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar