Ahelais vabadus

 

Sõnad

naha alla pesa teevad

ja seal kihelevad -

sügama sunnivad -

nii armid sünnivad.

Sõnadele

vastu reageeritakse,

kuulamast keeldutakse,

jõuga protestitakse,

jõetult nõtkutakse,

kössi vajutakse.

Ahastav 

vabaks püüdja palub -

"Sõnad

tagasi võtke,

ära kustutage,

annulleerige -

need tühistage!"

Sõnad

ise ära ei lähe,

ise ära ei kao -

nad seni jäävad,

kuni inimene ise

neist kinni hoiab.

Sõnad

ise ei ole ohtlikud -

nad on lihtsalt tähed,

mis kokku seatud.

Oluliseks

ja määravaks

saab see,

millise tähenduse

lausuja neile andis,

millise mõttega teele saatis,

millisena kuulja

neid kuulis,

mil moel loos reageeris.

Sõnad häirivad -

Kuidas saadi

sel moel minule öelda,

kuidas võidi

sel moel minust mõelda -

ei tahaaaa,

ei oleeee

mina selline!

Sõnad öeldi,

et haav lüüa,

et haiget teha,

et valu tundma panna -

oli tahe tagasi teha,

et enese tundekogemused

teisele tunda anda.

Jäädakse vastu punnima,

infot vastu võtmast keelduma -

ollakse haavunud,

ollakse solvunud,

ollakse hirmul -

teine tegi meelega,

teine tegi tahtega -

teine ei kahetse

ega kaasa tunne.

KUIDAS

SAI

TEINE

SEL

MOEL

MINULE

TEHA?!?!

Selle infoga kohtumine

paigale tarretab -

loo seisma paneb -

jahmunud inimene

ei hinga,

ei liiguta,

alla ei neela,

vabaks ei lase.

Kuidas saab

välja öelda

saladuse salajase -

selle, mis olnud näha,

kuid millest

vaikima peaks -

seda ei tohi paljastada -

inimest ei tohi,

sel moel

ja nõnda palju,

paljaks kiskuda.

Sõnad

on sõnad -

need ei haava

ega haiget tee -

inimene ise

nii otsustas

ja endas tundis

kui tõekilde kuulis,

Ema Sind ka ei tahtnud! -

jah, ongi ju olnud nii -

ema mind alati ja kõiges ei valinud.

Kuid see ei tähenda,

et mina olin halb

või põhjus oli minus -

see oli ema valik

ja tema otsus,

tema enese põhjal.

Oled alati ja kõiges negatiivne! -

jah, ongi ju olnud nii,

et ma ei vaiki

ega peatu,

vaid oleva avalikuks teen -

näen nii negatiivseid,

kui ka positiivseid värve.

Sa ei kuula kunagi, sest ei kuulanud! -

jah, ongi ju olnud nii,

et tormakalt tõtates

kõike ei kuule,

kuid kuulan,

kui minuga räägitakse

minule mõistetavas keeles.

Sinul ei ole – Sina ei tee – Sina ei saa -

jah, ongi ju olnud nii,

kõike ei ole,

kõike ei saa,

kõike ei tee -

ise valin,

mida on, mida ei ole ja mida saan,

kui on aeg olla ja saada -

mina maksan kogemused kinni.

Kui lõpetada eitamine -

vastu võitlemine,

kuulamisest keeldumine

ning võtta vastu jaatamine -

jah olen teinud,

jah, olen olnud,

jah, olen kogenud,

kuid see ei tee mind tühiseks

ega mõttetult väärtusetuks -

see on minu elu ja enese tee -

palun vabandust,

kui vähendasin,

kui ülekohut tegin

või mõtlematu olin -

võtan vastutuse 

enese osa eest.

Kuid see,

et olen elanud

ja teinud,

ei anna põhjust

ega õigust

lõhkuda

ja vähendada -

lahendust otsimata

haavatu maha jätta -

see ei ole aus ega õiglane,

vaid vastutusest kõrvale hiilimine -

ühine lugu

on ühes sündinud -

ühine vastutus tähendab,

et meil mõlemal

tuleb vastus anda

ja vatustus võtta kanda.

Marianne

09.11.2023.a