Inimeste sõnad,
nende teod ja pilgud
nahavahele poevad,
nad sisu sisse
ennast uuristavad
ja oleva murendavad -
inimesed enese kaotavad,
kui, enese tõde eitades,
valet tõesena näevad.
Kaob enese usaldus -
kontakt iseendaga -
järele jääb usk,
et tõene mina
peaks olema see,
kuidas valitakse vaadata,
mida valitakse rääkida,
millisena valitakse näha.
Kui see on nii,
Kes on siis see,
kellena ise ennast nähakse,
ise kogetakse
ja eneses tuntakse?
See on peeglitagune Maailm,
kus ollakse ja tuntakse
ise ennast sellisena
nagu ollakse,
kuid väljaspool ennast,
ühises ruumis,
kogetakse
ennast teisena,
sest kuuldud sõnad
teistsugust infot endas kannavad,
sest kohatud pilgud
teistsugust infot edasi annavad,
sest läbielatud teod
teistsugust infot vastu paiskavad.
Kui väline peegel
see näitab ja ütleb -
Sina oled selline,
Sina käitud sellisena,
Sina oled kogeda seesugusena! -
siis, kas ta tegelikult peegeldab
või iseennast välja näitab?
Oli enese sees hirm,
et kui nähakse
ja räägitakse
ja teod tehakse,
siis järelikult
just sellisena
mina olemas olengi -
ega nad ju tuulest ole võetud -
ju siis olen põhjust andnud
ja ise põhjuseks olnud.
Kui siis
püüdsin ära tõestada-
mina ei ole,
mina ei tee,
mina ei taha,
kui siis
püüdsin ette näidata -
mina olen,
mina teen,
mina tahan,
siis välja naerdi,
siis pilgati,
siis ähvardati,
siis löödi,
siis vaikiti,
siis valeks
nimetati kõik see,
mida enesest teadsin.
Olin enese sees lõksus -
kuidas saan olemas olla,
kui mind sellisena ei nähta,
kuidas saan olemas olla,
kui teine kogeb teistsugusena -
tundetuulte tallermaa.
Tabas kõrv erinevust,
tabas pilk erinevust -
sõnad ja teod
ei olnud alati ja kõiges samad -
erinevatel hetkedel
erinevat infot edasi anti -
ühes kõlas üks,
teine näitas teist -
sõnadega võidi ehitada silla,
kuid tegudes auk kaevati,
sõnades näidati enese headust,
kuid tegudes halvustati
ja ootamatult rünnati.
Oli sassis ja segi
et, mis on õige,
milline on vale -
kõik ja kõiges
ei olnud ega oldud sama -
olev olevast erines -
ennast valeks hakkasin pidama,
selleks, et olla see,
kes olen
teise mänguga kaasa läksin -
püüdsin olla vastupidine,
teise sõnades näidatule
ja tegudes kohatule,
soovisin olla õige -
hindaja ja arvustaja jaoks.
Enese tõe kuuldavaks toomine -
tõestused ei aidanud,
väited ei töötanud -
need olid veeks
teise veskile -
tema laval mängisin -
olin temale vajalikus rollis -
olin vähemana
ja allajäävana.
Püüdsin ise ennast tõestada,
oma tõde esitada -
olla enesele advokaat,
sest tahtsin,
et teine ennast muudaks -
vahetaks enese rolli ära -
selle vastu,
kes näeb ja kuuleb
mind Inimesena -
uskusin,
et siis saanuksin
olla olemas Mina,
Inimesena,
kui minul oleks
Inimene
rollipartneriks olnud.
Teine ei tahtnud
ise muutuda
ega ennast ära muuta -
tema tahtis jätkata -
et üle olla,
et parem olla,
et õigem olla -
tema sellist ennast vajas
ja seega tema omas
ning juurde treis
põhjusi ja tõestusi -
minu vähemana näitamiseks .
Enesele loodud
mustris kõndija
ise uskus,
et ongi nii,
kui tema toob
esile näited ja väited
ja neid kõlaval häälel
Maailma sees kuuldavaks teeb,
siis kõik näevad
ja veel väiksemaks kahanen.
Aegade jooksul
öeldu ja kogetu
olid teinud oma töö -
olin ühisel laval sellisena
nagu mind näha valiti
ja minust räägiti -
kui oleksin ennast kuulanud,
ise ennast iseendana näinud,
siis ei oleks mul tarvis olnud,
seista süüdlase ja valena,
nende kõikide ees,
kes olevat ja olnut väänates
enese inimlikkuse unustasid.
Oli olemas
kogu see aeg
info -
see inimene valib,
need inimesed valivad,
Maailma ja mind
läbi oma tunnete vaadata
ja enese tunnete pärast
ülekohut teostada -
sellise inimesega koos
laval olemine
ei ole ennast hoidev
ega jätkusuutlik -
see inimene
minus inimest ei näinud -
tema lõi enesele seda,
mida vajas enesele -
õiget rollipartnerit -
see tähendas,
et me koos olles
kunagi päriselt ei kohtunud -
meil erinevad rollid
olid valitud mängida -
ühes saime olla ühel meelel -
meil oli vale seismas vastas -
teistsugust teist vajasime.
Võti on olemas
selles infos,
mis on enese sees olemas -
ise saan hinnata ja otsustada
kas olin /olen ka päriselt „vale”
see kes teistele liiga tegemas
ja nende oma vähendamas
nii nagu välja lasti paista
ja olemas olevana näidati
või tegelikkuses mõistsin
enese tegu ja selle tagajärgi -
otsisin teed välja ja edasi,
lahendust kõigile,
head ühisele.
Ja siis, seisangi
omal kohal iseendana
välja ütlen enese info -
ainult mina seda tean.
Kui koostööd ei tehta
ega ühisele
lahendust ei otsita,
siis ei haugu enam puu all -
oma teel kõnnin
iseendana -
ainult mina ise tean,
milline mina iseendana olen -
iseendana olemine ja elamine
on minu õigus -
olemisel on vaba väljendus.
Marianne
12.10.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar