Öeldakse,
et kõigil on õigus
olla ära kuulatud
ja enesena vastu võetud
ja iseendana armastatud -
olla võrdsed sellega,
kelle kõrval sama ollakse -
inimese kõrval inimene.
Kuid elu näitab ette,
et sama ei olda
ega ka sama saada,
sest vahe tehakse sisse -
teisel moel nimetatakse,
teisel moel koheldakse,
teisel moel suhtutakse,
teisel moel koos ollakse,
teisel moel ühes olemist kogetakse.
Kui on olemas tervik
millest valitakse välja
mingi arv
ja järele jääb neid,
keda ühes olema ei valita,
siis tehakse ülekohut -
kasvatatakse ebavõrdsust,
kui välja valitutele
saavad osaks privileegid,
teistsugused kohtlemised
ja neile antakse
teist moodi õigused.
Kuid ega seda
sel moel nähta,
sest liites enesega need,
kes välja nopitud,
uus tervik luuakse.
Kui on antud roll kanda,
kui on võetud roll kanda,
siis on see side kõigiga,
kes seotud sama nimetusega -
ema on Ema kõigile oma lastele,
õde on Õde kõigile oma sõsaratele,
vend on Vend kõigile oma õdedele,
tädi on Tädi kõigile oma õelastele,
vanatädi on Vanatädi kõigile oma õe lastelastele.
Oluline ei ole,
kui õige
või vale
on see hetk,
milles ollakse,
vaid see,
kuidas ja millisena,
tänases ja edasises,
kõikide ühises loos,
ühes koos kõnnitakse.
Ilma valikuid tegemata,
ilma välja jätmata -
kõik, kes on olemas
on kõik nähtavalt olemas
ja ka osa saamas -
tervikuna olemas olemas.
Marianne
04.10.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar