Siis kui,
Sina ja Mina vahel,
tõuseb tüli -
puhkeb tõsine riid,
siis lendavad sõnad
ja välja purskuvad väljendid -
Sina olid ... ,
Sina tegid ... ,
Sina oled ... ,
Sina alati ... ,
Sina taas ... .
Kui on segadus -
segane paigalseis,
siis tunded on tõusnud
et teist nahutada
ja kohutada -
enese kannatuste eest
kätte maksta.
Kõlavad süüdistused,
välja öeldakse tõed,
ettenäidatakse valed,
nimetatakse tegemata tööd,
kirja pannakse iseloomustused,
valena olemise
ja paha tegemise kinnitused.
Inimeste Maailmad
katki kukuvad -
sõnad haiget teevad -
need sügavalt haavavad.
Kui teine nii ütleb,
kui teine sel moel mõtleb,
kui teine sellisena väljendub,
siis mida see tähendab -
mida see endaga kaasa toob,
kui teise kannatus katkeb,
kui teise tunnetepiir
enam ei pea
ja see kõik,
mis varjus hoitud
välja voolab
ja üle kallab.
Inimene hirmu tunneb,
ta iseenda pärast kardab -
„Kas saan karistada,
kas millestki jään ilma,
kas midagi tuleb ära anda,
kas pannakse nurka,
kas jäetakse üksinda?
Esimese ehmatusega
aetakse tagasi -
võta oma sõnad tagasi,
mina ei ole nii teinud
ega sel moel mõelnud -
see tulemus
ei ole minu sammude tagajärg -
mina ei ole selline.
Ennast kaitstes
teist süüdistatakse -
temas vigu nähakse
ja taas tõestatakse
tõed ette näidatakse,
valed paljastatakse -
ise oled,
ise tegid,
ise Sina selle enesele küsisid -
hoopis Sina ise
kõige põhjus
ja viga oled -
Sina tühjast
tüli üles keerutad.
Ei taha keegi
jääda alla -
olla teise sõnade all
ja otsuste ohver.
Kui sõnad on kõlanud,
siis justkui valelt
oleks inimene tabatud -
ta on paljaks võetud
ja alasti seisma jäetud -
„Mina ei ole selline,
mina ei taha olla selline -
see kild on minust,
see joon on minust,
see omadus on ka minust,
see harjumus on ka veel minust -
on saamatus ja on oskamatus,
on hoolimatus ja on isekus -
see olen Mina ise -
see kõik on minus olemas -
ei saa eitada.”
Kui tulist kartulit
pihkude vahel hüpitatakse -
sellist Mina
mina ei taha -
ei taha,
et mind
sellisena nähakse.
See,
et kunagi olin
või eile tegin
ja uuesti võiksin teha,
ei tähenda,
et olen Halb
või Paha -
mina olen inimene.
Hei, kuule,
näe olengi,
tõesti
vahel teengi,
vot, kus mind,
vahel käitungi
ja teisal väljendungi -
vahel ja natukene,
tõele au andes
ei kogu see aeg.
Ei tee tahtlikult
ega pahas meeles,
et teine kannataks
ja kui tegin,
mis haiget
või liiga tegi,
siis vastutuse võtan
ja vabandust palun.
Tule,
maha istume
ja koos arutame,
kuidas on hea
meile mõlemale,
et edasi olla ühes
ja koos kõndida teel -
meie oleme seda väärt.
Marianne
21.10.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar