Kui midagi või kedagi nähes, kuuldes või kogedes, oled vastu reageerimas, sest see, mis oli või on, on mingil moel vale – siis peatu ja küsi iseendalt, kas see, mis oli või on vale, on eluohtlik.
Otsus - vale – käivitab enesekaitse reaktsiooni. Vale tähendab, et tuleb leida lahendus, kuidas pääseda ehk ellujääda. Ka otsus - Mina olen vale - sunnib ise ennast, iseenda käest, ära päästma. Ka teiste inimeste või Maailma päästmine ehk korda tegemine on tegelikult iseenda ära päästmine. Ka enese ja Maailma kontrollimine on olnud ellujäämiseks vajalik tegevus. Kunagi – kusagil oli see vajalik, kuid tänases ajas on see otsus sageli üle võlli ja liigne – teed iseendale ja ka teistele liiga ning elad ise oma elu keeruliseks.
Seega, kui keegi või miski on või teeb Sinu meelest, midagi või kuidagi valesti ja Sina tunned, et PEAD, midagi ette võtma, et olevat muuta – vaata seda, mis või kes on vale ja küsi iseenda käest – On see minu jaoks eluohtlik? Kas selle või tolle, sellisel moel, olemas olemine tähendab minu jaoks ohtu?
Avastad, ausalt vastates, et üsna sageli ei ole Sul tegelikult harjunud moel või üldse vaja reageerida – ei olegi vaja tõtata midagi tegema, kuidagi vastama – PEAB olema. Maailm ei lõppe ja Sinuga ei juhtu ju mitte midagi, kui see, mis on, on olemas sellisena nagu see on. Kindlasti võib olla tagajärgi, mis puudutavad ka Sind, kuid need ei tähenda seda, et Sinu elu oleks ohus.
Vastus küsimusele aitab vahetada vaatenurka - ärkad üles - näed ja tunned, et olid üle reageerimas. Ärevus vaibub ja enese sundus kaob, sest ei olnud ega ole vaja "valet" muuta või kustutada - Sinu elu ei ole ega olnud ohus. Olid täitmas ülesannet, mille olid andnud iseendale - teadvustamata käsk, mille aktiveeris enese ajast jäänud jälg - traumaatiline mälestus.
Marianne
12.02.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar