See, et kord oli, ei tähenda, et alati oleks ja saaks olema sama. Sageli, olles tundena, ei mõtle inimene selle peale, miks või kuidas ta on – ta on täiega – ta tunneb ise ennast tundena. Vahel on enese tunne hea, teisal halb ja kolmandal moel väga raske olemine. On tundeid, mida on nii paha tunda, et inimesel tuleb koheselt midagi teha ja ette võtta.
Hirm – Häbi – Hülgamine – on kolm kogemust, mis mõjutavad inimest enim. Nende kolme tunde tundmist proovitakse võimaluse korral vältida ja erinevate mehhanismidega ära kustutada või muuta. Need kolm sõna mõjuvad inimesele kõige laastavamalt, sest nende tähendus on kõige lõhkuvam – nendega ühes olles valdab inimest paanika ja ärevus – kohe juhtub midagi hirmsat ja ootamatut - elu on ohus.
Hirm – inimene ei tea, mis, millal ja kuidas võib juhtuda – ta võib surra. Hüljatu – tähendab, et inimene jäeti üksinda, ta võib olla abitu, kui temast endast ei piisa - selle tagajärg võib kaasa tuua surma. Häbi – inimene usub end olevat vale – vale saab karistada ja see tähendab, et ta võib tunda valu ja/ või surma saada. Häbi enesena olemise pärast, hirm enesega juhtuva pärast ja hülgamine tähendamas võimalust surra.
Inimene mäletab, enese aja loost, et nende sõnadega ühes on tavaliselt käinud kolm V-d ehk Veri, Valu ja Vägivald. Kolm H-d on võimas relv, ka iseenda vastu ja tugev peab olema see inimene, kes valib neist ühena end tunda – need tunded käivad sageli koos – üks kasvab teisest välja nii, et ükski ei kao ära - see omadus kasvatab nende kõigi suurust ja võimendab nende mõju veelgi.
Need tunded elavad, sobivat juhust ootavatena, inimeses, kelle sees peituvad teadvustatud ja teadvustamatute traumade jäljed. Üsna tõenäoline on, et enamus inimesi on kogenud, esimest korda, neid tundeid ajal, mil nende sõnade tähendused võisid ja saidki tähendada tõtt. Väiksena ollakse abitud ja seega sõltutakse suurtest. Väiksena „eksitakse” ja tehakse „vigu” suurte vaatevinklitest vaadatuna – nende suust kuuldakse halvustavate hinnangute andmist ja negatiivsete nimedega sildistamist. Suured karistavad väikseid vastavalt eneses ärganud tunnete suurusele ja seega ei ole nende sammude tagajärjed sageli kooskõlas oldu või tehtuga – laps kogeb seda, kui vägivalda enese vastu.
Enese aja loo hämaruses või tänase aja alguses tähendasid Hirm – Häbi – Hülgamine - eluohtlikku olukorda, sest nendega kaasnesid Vägivald – Valu - Veri. V- tähega sõnade energia kandub H- tähega sõnade kaudu ikka edasi. Kogedes ühte, teab inimene oma kogemustest, et üsna pea järgnevad ka teised. Ärevus ja paanika muudavad inimese, kui peata kanaks – tegelikult on juba ära juhtunud – oli – olev on olnu järellainetus.
Marianne
18.02.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar