Inimene on sõltuv tähelepanust ja see tõsiasi teeb teda haavatavaks – põhjus, miks inimene ei ütle lahti valedest suhetest ega lõpeta vägivaldseid koosolemisi, seisneb selles, et teine on tema jaoks Oluline – siis Mina olen/ siis Minul on/ siis Mina saan. Suhte lõpetamine/ suhte kaotus tähendab enese, kui Mina kaotust – inimene ei ole enam roll, ta ei ole enam Oluline, ta ei ole enam vajalik, ta ei ole enam Õige.
Põhjuseks on see, et selle sammu teinuna tema ise ei saa anda endale, teda oluliseks ja vajalikuks ja õigeks tegevat, tähelepanu – ka kaude. Põhjuseks on see, et tal ei ole enam seda teist, kes temale tähelepanu pööraks ega ole enam alust, et teda senisel/ õigel moel vaadataks. See tähendab, et inimene jätkab, enese jaoks valedes suhetes ja koos olemistes, sest ta ei saa lubada, et tema ise jätab ennast, enesele vajaminevast, ilma - tema ei saa jätta endast halba ega valet muljet ega põhjustada enesele tähelepanu – Mina olen selline`.
Inimene kardab halvustavaid pilke ja hukka mõistu, et kuna tema on x roll – siis tema peab selles rollis olema ja sellele rollile vastavalt käituma – tema peab enese rollipartneriga kokku saama, temaga koos olema ja teist – kõiges tema ilus ja tahtmistes taluma – seda ka siis, kui see koos olemine on vale ja teine on ebameeldiv. Tema peab, sest ta on sunnitud – temale suunatud tähelepanu hindab, arvustab ja keelab teda.
Selline on suhe, milles roll on tähtsam inimesest. Selline on suhe, milles ei saa hingata ega vabana olla. Seda, mida peab taluma, see tuleb enesele sobivaks teha – seda, keda tuleb taluda, see tuleb enesele söödavaks teha või peab ise ennast teisele söödavaks tegema. Selline on suhe, milles ei ole enese vajadustest – selgelt, üheselt ja ka ise vastutust võttes – teada antud. Selline on suhe, milles ei ole saadud enesele vajaminevaid piire paika panna – ei ole luba, ei ole oskusi, ei ole teadmisi olnud. Selline on suhe, mida on vägivallana kogetud.
Mina olen = Mina pean – see on õpetus, mis antakse lapsele edasi, kinnitusega, et see on absoluut – see ei kuulu eiramisele ega vaidlustamisele. Mina olen Laps = Mina pean seda, mida sellele rollile Ema/ Isa/ Õpetaja/ Kasvataja/ Sugulane/ Keskkond ette kirjutab ja täitma kohustab. Selles kohas ei ole vahet selles, kuidas vastasrollipartner Lapse rollis olijaga käitub ja millist infot nende vahelise suhte kohta annab. Partner on x rollis ja teda tuleb vastavalt kohata ja nähtavaks teha.
On üsna sage, et see inimene, kes ise ei ole oma rollini kasvanud, vaid on selle saanud, õppetöö lõppemisel või lapse sünniga kaasnevalt - ei oma pädevust, et selles rollis inimesena olla. Tema rõhub välistele joontele ja kujutluspildile, mis ei vasta tegelikkusele ega ole kooskõlas hea ühes olemise tavadega.
See tähendab, et tema on nii nagu välja kukub – kord paremini ja kord halvemini, kuid ta ei tule enese rolliMina kaotusega toime siis, kui temale pööratud tähelepanu ei kinnita tema rolliMina – teda vaidlustatakse, teda ei kuulata, teda eiratakse, temale tehakse märkusi, temalt oodatakse midagi muud. See on info, et temalt oodatakse rollijoonise muutmist ja rollis olevana, kohandumist oma rolli partneriga.
Inimene, kes on kasvanud õpetusega, et temal ei ole, Lapse rollis olles, vabadust ega võimalust olla nii nagu see tema jaoks õige ja sobiv on - on kasvanud õppetundidega, et tema allub ja kuuletub – vastab etteantud parameetritele. See inimene ei ole õppinud aus olema ega parema koos olemise nimel koostööd tegema – tema ei ole olnud võrdne partner ega suhte omanik – tema on olnud käsitletav vahend, kellegi teise etenduses, mille nimi on Mina Emana/ Mina Isana/ Mina Õpetajana jne.
Seega on täiesti loomulik, et selline inimene ei oska ega mõista suhte tegelikku olemust – inimese teekond ja inimesena kasvamise võimalus – teise inimesega ühes. Tema näeb seda igavese, tähelepanu kahestumise kohana – hea ja õige tähelepanu, mis ei muuda ega sunni teda ennast kaotama ning paha ja vale tähelepanu, mis muudab ja sunnib teda ennast kaotama.
Enese kaotuse kogemus ja selle korduse võimalus paneb teda kehtestama reeglit, et temaga ühes olija on kohustatud teda õigena vaatama ja nähtavaks tegema. Käsi, mis tõuseb lööma – sõna, mis heidetakse haiget tegema – pilk, mis suunatakse alluma – reeglid, mis on seatud kuuletuma ja õigena olema – nimetatakse põhjusega tehtuteks ja vastu võetuteks – aset on leidnud piiride rikkumine ja eesmärk on korraliku inimese kasvatamine.
Iga suhe, mis põhineb rollidel ja, milles jäetakse inimeseks olemine kõrvale – on oma olemuselt pendel. Pendel püsib paigal, kui mõlemad osapooled on rahul senisega või leppinud olemas olevaga. Pendel vibreerib ja lõhub rahu, kui üks osapool soovib/ vajab endale nn õiget tähelepanu – teda rolli kinnitavat tähelepanu – teine peab selle temale andma, sest muidu ei ole teda sellisena olemas. Pendlit iseloomustab uskumus, et see, mis teisele ära antakse, sellest jäädakse ise ilma.
Roll ei tähenda ainult nimetust, vaid kõike seda, mis selle sisse kuulub ja millisena ise ennast näha/ kogeda tahetakse ning millisele kirjeldusele/ millisena olevale vastavana peab olema. Suhet, mis põhineb tähelepanul, mitte sisul, tabab turbulents siis, kui tähelepanu muutub – on olemas informatsioon, mis muudab senist ja mõlemat osapoolt – on üks, kes ei jälgi joonist, vaid vaidlustab selle.
Inimene alustab enese teekonda iseenda rollidele vastavaks kujundamisega – ülejäänud aja ta kasutab rolle, et enesega toimuvaid muutusi ja enese vajadusi ära seletada ja rahuldada. Mina kaotusega kaasnevad kriisid tähendavad kohti, kus rollid ei aita mõista ega lahendada enesele osaks saavat, sest inimene nõuab ja vajab tähelepanu ja mõistmist, mida rollide Maailm temale ei anna.
Inimesed, kes on põhirollidel põhinevas suhtes olles enesele antud/ kohustatud rollijoonisena, elavad lõhestatutena – on see, mis on võimalik ja vajalik – ei ole seda, mis on kohatu, sobimatu ja vale. On see, millele on hea ja õige tähelepanu tagatud – ei ole seda, millele on vale tähelepanu kindlustatud.
Sellisele lõhestatusele suunab inimest käsitlev kasvatus, mille tagajärjeks on ise ennast kontrolli all hoidev inimene – Vale Mina ja Õige Mina. Sellisel moel koolutatud inimene keeldub olemast Vale – see inimene kardab, väldib ja vastustab informatsiooni, mis toob välja selliseid külgi ja omadusi ja tegusid, mida saab nimetada valeks. Tema teeb endast oleneva, et teda, sellise informatsiooni alusel, ei vaadata, ei kohelda ega nähtavaks tehta.
Rollidel põhinevas suhtes on informatsioon relv, mille kaudu saab kaotada elu – Mina on võimalik ära tappa, kuid Mina saab ka ellu äratada ja elus hoida. Inimene, kes on loonud endast Mina ja tahab seda alles hoida, kasutab selleks informatsiooni – kasutusel on õige ja keelatud on vale. Keelatud on see, mis muudab inimesele vajaminevat ja olulist – Mina ja sellele pööratud tähelepanu.
Sellises keskkonnas kasvanud ja sellisel moel Ema/ Isa/ Õpetaja jne rollis oleva inimese poolt kasvatatud Laps, on inimene, keda on ümbritsenud valed ja, keda ei ole lastud tõtt rääkida. Sel moel kasvanud inimesel puudub enese kohta selgus ja teadlikkus – tema ei tea, mis on tema, kui inimese, võimalused ja õigused ja vastutus – tema teab, mis on tema, kui rolli võimalused ja õigused ja kohustused, Olulise teise ees.
Selle jaoks, et tagada paremad tingimused ja parema tähelepanu, peab olemas olema põhjus, miks inimest teisti peab vaatama – peab olema miski, mis kohustab teda paremini ja õigemini vaatama. Kuna temast endast ei piisa, siis peab temal olema lisaväärtus – rolliliide, parem roll – Olulisus, Tähtsus, Vajalikkus – selleks, et teine tahaks/ oleks kohustatud teda sellisena nähtavaks tegema – seda ka siis, kui teda sellisena ei kogeta ja see tõsi ei ole.
Rollina kasvatatud inimene ei näe ega mõista, et tõene informatsioon on vabadus ja võimalus – tema teab, et see on tema jaoks ohtlik ja tema kontrollile allumatu – seega tuleb allutada ja teha kontrollitavaks see, kes valib rääkida valesti – seega tuleb anda tollele juhised, kelle rollis ta on ja millised on tema õigused selles rollis.
See inimene, keda on õpetatud rollide Maailma jaoks valest vaikima, ei saa olla aus ega sirgjooneline – tema vaikib enese, kui põhirolli ja rolli taga oleva inimese jaoks olulisest, kuid ta üritab endast märku anda – oluliseks ja vajalikuks tegemisega, passiivse agressiivsusega ja tundepursetega ning ka süü osutamisega.
See tähendab, et ta proovib tagada enesele paremat tähelepanu ja õigemat kohtlemist, kuid ta saavutab sõja, mida tema ei ole võimeline võitma siis, kui tema ei ole selle suhte omanik – tema roll on teisest vähem, teine on tema rolli kinnitus, tema on sellesse suhtesse rohkem panustanud, tema on ennast oma rolliga samastanud – seega on teine temast olulisem ja ka enesest olulisem.
Inimene, kes on suhte omanik, on suutnud anda endale kaks elu – esimese seal, kus tema peab põhirollis olema ja teise seal, kus temal on teised rollid/ inimese vabadus olemas – tema astub ühest sisse ja teisest välja, sest need elud seisavad lahus. Mida rohkem on tal teise elu tähelepanu, seda vähema osakaaluga on põhirolli oma – ta on selles seni, kuni see on tema jaoks rentaabel või on, midagi mis kohustab teda või ta kardab ise ennast, oma tegelikkuses, nähtavaks teha.
See inimene, kes kogeb ennast vähemana ja kelle jaoks on teine Oluline, on see, kellel ei ole sellele rollisuhtele asendust, kellel ei ole teist ja eraldi seisvat Maailma - tema on selles täie tegelikkusega – see suhe on olemas ja ta annab endast oleneva, et see jääks alles – tema panustab selle alles hoidmisele – tema vajab seda ennast, kellena tema seal olla saab.
Õigupoolest, kellena olemiseni ta jõuda tahab – tegeliku – kahte inimest ühendava suhte põhi rollini. Põhi rollid on nimed, mille alusel nad kokku said ja koos olid, kuid need ei ole enam ammu need rollid, milles nad ühisel väljal jätkanud on. Mõlemad on ümber nimetatud, selle poolt, kes seda suhet ei taha, kuid talub. See suhe on kuriteopaik, millest ei pääse vabaks see, kes on süüdi mõistetud ja, millele pöördub tagasi see, kes tahab enesele, kui väljale jäetud rollile, ja enese muutunud Mina olen selline` olemisele kinnitust saada.
Nende kahe inimese erinev suhtumine väljendub ka suhtes – üks tuleb kohale siis, kui tema peab ja ta on kohustatud või tal on hea tähelepanu saamise võimalus – teine tahab ja ootab koos olemist, sest see on tema rolli normaalsus – mõlema puhul käib see kohtumine/ koos olemine põhirolli Minaga kokku. Ühine on see, et mõlemad täidavad rollijoonist – mõlema ülesanne on teise poolt valitud ja väljendatud rolli kinnitamine.
Inimene, kes ei ole teinud korda oma põhirollist tulenevat suhet ega teadvusta ennast – kogu oma teekonna, teostatava suhte ja iseenda eest vastutust võtva inimesena – ei ole mõtestanud enese teekonda – iseenda oma ja ühist – temal on jäänud lahendamata teemad, mis endiselt mõjutavad iseendana olemist ja rollis väljendumist/ kokku saamist.
See inimene, kelle elu keskpunkt on mujal, ei taha enam olla see tema, Kes ta oli, kuid ta ei mõista ega taha ennast möödunuga kokku lubada – see oli vale – tema oli selles vale, sest tema ei saanud olla sellisena nagu temal õigus oli ja tema vajas – tema ei taha möödunu Mina olen selline` kordust, ise kogeda ja ise näha ega teis(t)ele nähtavaks teha.
See tähendab, et tema ei ole oma möödunuga rahu teinud ja tema ei ole nõus enese kohta käivast otsusest lahti laskma – tema on Ohver ja tema on Süütu, sest tema rollipartner on see, kes on Vaenlane ja Süüdlane. Ohver ja Süütu tähendavad inimest, kellel on suunatud vaade ja kogu tegelikkust kaotav vaatenurk ja möödunu mõistmist mitte võimaldav suhtumine.
Seega ei taha ta selles suhtes tervikuna olla ja nii ta jätab kohale tuunitud ja lisandiga rolli - iseoma elu elab ta mujal. See on roll, milles olevana ta kontrollib suhet ja sellele rollile ootab ta teda kinnitavat tähelepanu – see on tasu, kohal käimise ja teisele rolli kinnituse võimaldamise eest.
See inimene, kellele suhe on tegelikkus, tahab selles tervikuna olla – nii sellena, kes ta möödunus oli, kui ka sellena, kes ta olevikus on – tema vajab, et tema tervikut ei lahutataks – tema tahab ja vajab, et kogu tema tegelik teekond tehakse nähtavaks.
Tema vajadus`- vältida ühte Mina olen selline` et olla teine Mina olen selline` - sünnib põhjusest, et temal on kanda suhte/ süsteemi Vale/ Vaenlase/ Süüdlase roll. See on info kogumik, mis sisaldab nii tema tegelikke tegusid ja olemisi, kuid ka tema kohta kasutusel olevat väärinformatsiooni – seda infot kasutatakse selleks, et hoida teda kuulekana ja sobivana – teis(t)ele vajamineval moel kogetavana ja teis(t)ele vajamineva tähelepanu kinnitajana.
Tuunitud roll tähendab maha joonistatud piiri, mille taha jäetakse kõik see, mida Süüdlase/ Vaenlasega enesest ei jagata. Ei jagata seda informatsiooni, mis saab muuta enese, kui Ohvri/ Süütu rolli, selles suhtes. Ei võeta vastu seda informatsiooni, mis saab muuta teise, kui Süüdlase/ Vaenlase rolli, selles suhtes.
Selline suhe on suletud inimese arengule, isiku vabadusele ja tegelikkusega koos kõlas olemisele. Pealispinnal mängitakse etendust, mis väidab, et inimesed on õiged ja valivad koos olemise, kuid kõigest sellest hoovab läbi kunstlikkus ja rabedus. Pealispind ei kesta ega kanna – see ei kannata tõde ega valgust.
See inimene, kelle juurde tullakse ja kellega koos ollakse, võib suuta uskuda, et möödunu on jäänud seljataha ja teda on valitud tema enda pärast – tema on teisele oluline. Seega, nendes kohtades, kus temaga ei arvestata või temal endal ei ole piisavalt informatsiooni, et teisega arvestada – annab tema endast teada – tema soovib suhet hoida ja lähedust luua – kuid sellel hetkel käivitub vana muster ja algab sõda, tähelepanu ja informatsiooni kasutades.
Muster näeb välja nii, et väljale jäetud rollid raputatakse tolmust puhtaks ja pannakse selga ning repliigid võetakse kasutusele – Sina oled Süüdi – Mina olen Ohver/ Sina oled Ei-keegi – Mina olen Oluline/ Sind ei taha keegi – Mina olen Messias. Eesmärk on saavutada enese tõstmine ja teise vähendamine – teine annab kinnituse, et näeb ja teab ennast Süüdlase ja Valena ning tunnistab teist Ohvri ja Olulisena.
Senikaua, kuni inimene usub tähelepanu saatel edastatud informatsiooni ja seda, et teine saab teda muuta, kaotada ja olema luua – senikaua ta teise poole ka püüdleb ja enesest olulisemaks peab. Seni ta mängib mustris ja allub temale esitatud tingimustele, sest oma mineviku eest ei ole tal pääsu – tema on selle teoks teinud ja teine tuletab/ teised tuletavad temale seda meelde.
Alles siis, kui inimene ei pöördu enam mustri juurde tagasi – alles siis, kui inimene on valmis enese tegude kõrval seisma – alles siis, kui inimene teab, et tähelepanu ei muuda teda – alles siis, kui inimene on valmis suhtest lahti laskma – alles siis, ta ei tagane tegelikust enesest – tema teab, mida ja miks tema on tegemas ja millist informatsiooni on tema, teisele, andmas.
Inimene annab teisele teada - Mina olen Meie olemas olemise jaoks oluline – see on info edastus, et teine peatuks ja ootaks ja annaks olulist informatsiooni vastu. Inimene ei astu, järgmist, ühist tähistavat sammu, sest tema vajab seda infot, kuidas saab olema edasi – mida mõtleb, tahab, vajab teine – millega, kuidas ja kas too panustab. Enne ei nõustu inimene teisega ühist hoidma ega jätkama, kui tema ei ole ausaid vastuseid saanud.
On tegelikkus, et see, kes käib kohal sunnituna ja enese Ohvri rollile/ Maailmale tõestatud muutunud Mina olen selline` olemisele kinnitust saamas – see inimene ei anna ausat ega tõest informatsiooni, enese plaanide kohta – tema võib ja saab avalikuks teha selle, mida tema inimese kohta arvab, usub ja teab – kõrvetada teda nõgestega, et tõega haiget teha – Mina tegelikult/ Sina tegelikult/ Sind tegelikult/ Meie tegelikult...
See inimene, kes ei taha enese nägu kaotada – see inimene ei ole nõus tões ja valguses seisma – see inimene annab kahetist informatsiooni ja kasutab vaikust – tema jätab kujutlusvõimele koha ja vajaduse täitmisele lootuse. Tema justkui nagu oleks ja tahaks, kuid ta ei tee mitte ühtegi kindlat ja üheselt paika pidavat sammu. See inimene muutub kannatamatuks ja norivaks, kui tema variatsioone ei võeta tõestena. Tema annab teada, et tema on teinud ja panustanud – teine takistab teda ja teeb teda maha – näitab valena. Tema toob lagedale väite – Sinu pärast ei saa suhelda – Sina ei taha seda – Sina ei hoia seda.
Inimene, kes tahab jõuda selguseni, milline suhe on ja millele tema saab kindel olla ning milles tema peab ise – see inimene hoiab suhte tavalistesse rööbastesse sulandumist tagasi. Sellele, kes enese tegelikkust varjab, on suhte seisak võimalus, kuid teisele on peatust, ehk suhte teostamise võimatust, raske kogeda. See ei ole tema normaalsus – tema tahab teisega koos olla, kuid teha seda eelnevast paremini ja olemas olevat informatsiooni kasutades ja sellega arvestades. Tema on avatud uutele ja olemas olevatele võimalustele. Teisele eraldatus sobib – see tähendab, et tema ei ole pühendunud sellele, et hoida suhet alles ja teha selle nimel koostööd – tema kasutab lihtsalt võimalust, et enese rahus olla.
See inimene, kes on välja astumas pendlist ja lahkumas ühiselt rollide väljalt, näeb ja kogeb ennast üksinda olevana – teist ei ole tema kõrval – tema ootab teist enese kõrvale, et liikuda ühiselt, ühist hoides, edasi. See, kes vajab rollide Maailma ja kedagi teist tegeliku enese vastutust kandma – see ei astu välja süsteemist ega lõpeta pendlis kiikumist – tema hoiab alles informatsiooni, mis teda kinnitab ja vajadusel otsib teise, kes teda kinnitab.
Möödunu on mööda läinud - oleva aja lahendus näitab ära tulevase teekonna – see, kuidas info vastu võetakse, kuidas teema tõstatanut koheldakse ja millise hinnaga tulemuseni jõutakse – see näitab ära selle, kuidas ollakse edasi ja, milline saab olema kordus – see on koht, milles tuleb nähtavale see – milleni kõnnitud veel ei ole/ mida veel kasutusele võetud ei ole/ millist teadlikkust veel ei ole/ millist lahendust veel kasutusel ei ole.
Mõistmine - see, mida selle teisega, kellega seotud ollakse, arutada ja harutada ei saa, ei kuulu selle seotuse sisse – selles kõiges ollakse üksinda. Suhte korrastamine tähendab info vahetust – Minu informatsioon, mille tegin teatavaks sellisena ja sellel eesmärgil ning teise informatsioon, mille teine tegi teatavaks sellisena ja sellel eesmärgil. Ühisosa ei sündinud, mõistmist ei olnud, tulemuseks sai uus kaugus ja muudetud tähtsus paika pandud.
See inimene, kes ei ole valmis vastu võtma enese teekonda ja nägema enesega koos olnuid inimesena – see inimene annab endale ülesande - Mina jätan vale ja vana seljataha – Mina loon endale uue ja õige tegelikkuse. See ülesanne kaotab sideme möödunuga ja takistab enese teekonda mõistmast ja ise ennast tervikuna nägemast. Alustatakse justkui uuesti, kuid see ei ole võimalik, sest kaasas ja kasutusel on möödunud aja kogemused ja õppetunnid.
Selle inimese, kes ütleb Ei, enese jaoks valele ja tahab sellest valest vabaks saada – selle inimese oskused, kasvatus, väärtushinnangud tulevad siinkohal välja – kõik see, mis on selle inimese käsutuses ja kasutuses ning kui sügavale – teise inimese/ inimsuse vastu, ta enese vabastamise nimel, on valmis minema – sellisele sügavusele ta ka laskub.
Traumaatilise Minapildi muutusega lapsed tahavad tagasi seda Mina, kes nad olid enne, kui neid vägivaldselt muudeti/ nende tegelikkust ei kinnitatud. Kuni nende haav ei ole sulgunud, ei saa nad olla avatud ega ausad sellega, kes nende elu ära rikkus – Emaga/ Isaga/ lähisugulasega/ Õpetajaga/ Võõraga jne.
Sellise kogemusega Lapsed ei saa olla ausad ka enese suhtes – nad kardavad, et nemad ise olid põhjuseks ja, et nemad ise andsid selleks põhjuse – nad otsivad endale selgituse, mis nendes ja nendega oli valesti.
Inimene ei taha Vale olla – tema tahab Õige olla. Lahendamata lugu tähendab, et Valed näevad ühist lugu Mina mätta otsast – Minuga/ Minu pärast/ Minu vastu – tegelikkus – teise samm puudutas neid, sest nemad olid osa/ said osa selle teise loost ja teekonnast.
Nemad olid kohal, nemad tegid võimalikuks, neid sai kasutada, neid ei saanud eirata – teise samm puudutas neid ja tegi haiget ja hirmutas, kuid see oli samm, mis tegi nähtavaks selle teise – see on selle teise vastutus. See, mida nemad teevad enese kogemusega ja kuidas sellesse suhtuvad – teeb nähtavaks neid ja on nende vastutus – need on nende reaalsed sammud, mis jäävad nende seljataha.
Teise ja/ või keskkonna poolt osaks saanud tähelepanu on see, mis pani neid lapsi enesest põhjust otsima ja neile teada antule kinnitust looma. Möödunus ei olnud olemas seda, kes oleks andnud nende kasutusse informatsiooni - See ei olnud Sinu viga/ Sina ei olnud põhjus - see, et Sinul oli valus ja Sina tundsid hirmu, oli Sinu enda informatsioon, iseenda ja enesele osaks saava kohta.
See informatsioon oli ja on tõde - Sina olid sellel hetkel üksinda ja pidid ise hakkama saama - need sammud, mida siis ja seal tegid - need otsused, mis siis ja seal vastu võtsid - need lahendused, mida siis ja seal kasutasid - näitavad Sinu, tolle aja mõistmisi, teadlikkust ja iseenda, kui inimese, kasvamise teekonda. Sina ei valinud ega teinud sellepärast, et kedagi teist ei olnud, vaid sellepärast, et see oli Sinu enda elu, mida mitte keegi ei saa Sinu eest ära ega teiseks elada.
Marianne
05.09.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar